väike müüdimurdmisnurk

[ck]

krt!
tee või tina, aga mina EI USU et 90-kraadise nurga all igast suunast vaadatuna üles lastud püssikuul kukub samasse kohta tagasi. Kes veel nõustub selle väitega?
Olen 2 päeva vaielnud ja püüdnud selgeks teha sõpradele et "mina arvan et ei kuku!"
Point oli selles et arvestasime nii et tuulekiirus on 0. Ikka nad vaidlesid vastu. Gravitatsioon on loomulikult mis tõmbab kuuli tagasi maapoole.

Kas keegi nõustub veel minuga?

[ottojama]

Kui väidad, põhjenda ära. Uskumine ei ole põhjendus. Mina usun äkki, et kuul ei kukugi enam alla, Jumal paneb selle tasku, ta nimelt kollektsioneerib laskemoona.

[valdo]

Reeglina on tuul see, mis kuuli seniidis allakukkumist takistab ehk viib kuuli sellest trajektoorist kõrvale.

Kui me tuule mõju välistame, siis kuul ikkagi täpselt samasse kohta alla ei kuku, vaid veidi ida poole. Seda põhjusel, et maakera pöörleb ümber oma telje ning kuuli tagakukkumisel on maakeral juba uus koht jõudnud ette pöörduda. See nihe on seda suurem, mida väiksemal laiuskraadil me asume; põhja- ja lõunanabadel on see muide null.

Muide, täpselt sama efekti näitab kujukalt ka Foucault' pendel, mis on muuhulgas üles seatud Peterburi Iisaku katedraalis. Ehk siis maakera pöörlemise tõttu muudab pendel oma võnkumistasapinda. Foucault' pendli efekti suurus on aga kuuli efekti suurusega vastupidine - ekvaatoril on see null ning mida suurem on laiuskraad, seda suurem see on. Kuna Peterburi asub 60ndal laiuskraadil, on seal see efekt üsna tuntav.

[Soobel]

Kuskohas on PETERBURI?

Kas kuskil Peterburgi lähistel?

Kuul saab püssitorusse tagasi kukkuda vaid ideaalses keskkonnas, kus puuduvad muud mõjurid peale püssirohu. Kahtlen, kas ta ka sel juhul täpselt tagasi kukub, sest raud ei saa olla absoluutselt täpne. Pange püss kõvasti kruustangide vahele ja vaadake, kas järgmised kuulid tabavad täpselt esimese kuuli auku. Ehk et siis püssi võib panna 90kraadi alla, iseasi kas kuul täpselt 90 kraadi all lendu läheb. Arvestada veel tuuli ja magnetvälju ja erinevate omadustega õhumasse ja keeriseid... Heal juhul kukub kuul mõne meetri raadiusesse püssi ümber.

Meenub kunagine darwini auhinna lähedane pommikatse lapsepõlvest. Pomm kujutas endast mutrit, mille sees oli tikuväävel ja kahelt poolt olid sisse keeratud poldid. Kõrge kaarega asfaldile visates poldid loksusid ja vallandasid detonatsiooni. Sõber viskas, tegi käraka ära ja tuli platsi äärde meie kambaga juttu vestma. Paarikümne sekundi pärast leidis ta, et peab metsa alla kusele minema ja kohe kui ta platsilt ära astus, kukkus samasse kohta, kus tema seisis, üks poltidest.

[MOrav]

Lihtsalt niisama jutujätkuks, sest see tundus olema eelkirjutajale probleemiks: Peterburi on ametlik ja kõige eelistatum eestikeelne kasutus Sankt-Peterburgi kohta. Venelaste Peterburgki on neil endal mitteametlik kasutus.

[Kapten Trumm]

Püssikuuli kukkumine?

Olete kuulnud Goriolise jõust?

isegi ideaaltingimustel ei kuku - vähemalt planeedil Maa...

[Kadalipp]

Mythbusterid tegid selle katse, kõik kuulid kalduvad kõrvale ja seda ka,
kukkuva kuuliga pole võimalik inimest tappa, heal juhul ainult haavata
(on olnud juhtumeid kui inimene on kukkuva kuuliga pihta saanud).

[alari]

kukkuva kuuliga pole võimalik inimest tappa, heal juhul ainult haavata (on olnud juhtumeid kui inimene on kukkuva kuuliga pihta saanud).

Seal mainiti, et see kehtib siis, kui kuul pole ballistilisel trajektooril. Kui ma õieti mäletan, siis vist isegi 2 kraadise nurga all lastud kuul võib säilitada ballistilise trajektoori.

Samas mõjutab kuuli liikumist ka see, kui suure energia ta saab (kui kaugele ta lendab). Pikema lennu korral mõjutavad igasugu jõud kuuli rohkem kui lühikese lennu jooksul.

[Ank]

Nii võtame siis umbes:
k=0.3 õhutakistustegur
m=13.65 mürsu mass kg
g=9.81 raskuskiirendus m/s2
V=318 mürsu rauast väljumise kiirus m/s
Vm=465.11 maakera pinna punkti joonkiirus ekvaatoril m/s

Niipalju kui minu tolmused teadmised dif võrranditest lubavad tuli välja
selline tulemus:

Mürsu lennu aeg üles ja all tagasi ~55sek
Mürsu max lennukõrgus ~3600m
Maapinna punkti nihkumine samal ajal ~25581m
Kommentaar: No nii kaugele ta vast ei kuku tänu inertsile aga umbes
10km lähtekohast vähemalt.

Ühesõnaga sihukesed tulemused. Kiitke heaks või lükake ümber. Arvutused tehtud programmiga RRStiff


Lugupidamisega

[Satakas]

sinu teooria kohaselt peaks iga üleshüpanud inimene samuti vähemalt kümneid meetreid eemal maanduma kuna maa end alt ära pöörab. kindlasti oled sa üritanud sõitvas bussis õhku hüpata. kui pole - proovi. kindlasti lajatad täiega vastu tagaseina

[snaiper]

Lisaks on olemas selline nähtus nagu derivatsioon, mis tähendab seda, et kuul kaldub pikapeale vindisoonte kulgemise suunas. Ehk siis parempoolse vindi korral paremale. See pole küll suur (nt. alla 500m laskmisel pole seda vaja kirjanduse andmeil arvestada), aga kui arvestada et vindi kuul lendab otse üles lastes ikka mitu head kilti, siis annab tunda küll.
Ps. Kunagi sai ka ise nn. loomkatseid läbi viidud sel teemal. Läksime paadiga keset järve ja hakkasime spordikaga otse üles laskma, et kui lähedale kukub. Lähemale kui 20-25m endast ei õnnestunud suurele moonakulule ja tuulevaiksele ilmale vaatamata saada... ja spordika kuul käib kõigest nats rohkem kui 1.5km peal ära... Ilmselt ei oleks vindiga lastes järvelegi pihta saanud

[Soobel]

sinu teooria kohaselt peaks iga üleshüpanud inimene samuti vähemalt kümneid meetreid eemal maanduma kuna maa end alt ära pöörab. kindlasti oled sa üritanud sõitvas bussis õhku hüpata. kui pole - proovi. kindlasti lajatad täiega vastu tagaseina

Buss liigub sirgjooneliselt, aga Maa pöördub, st liigub kõverjooneliselt. Hüppa bussis siis, kui buss on kurvis ja tule siis rääkima.

[Satakas]

Buss liigub sirgjooneliselt, aga Maa pöördub, st liigub kõverjooneliselt. Hüppa bussis siis, kui buss on kurvis ja tule siis rääkima.

ma arvan, et õpi enne tibake füüsikat ja tule SIIS rääkima

[Soobel]

Loll jutt suhu tagasi.

Kui inimene hüppab mitme hea kilomeetri kõrgusele siis ta kindlasti ei maandu samasse kohta, kui ta täpselt 90kraadi all tõuseb. Vahe võid välja arvutada: kui palju meie vöötmel maapind nihkub maakera pöörlemise suunas nende sekundite jooksul, kui kuul õhus on. Kas see just kümnetesse meetritesse ulatub, aga on kindlasti märgatav.

Näiteks ekvaatoril liigub maapind 1600km/h ja seal nihkub ta kindlasti palju alt ära selle aja jooksul, kui kuul õhus on. Erinevus tuleb sellest, et kuul liigub sirgjooneliselt, aga püss koos maapinnaga kõverjooneliselt ja sepärast ei saa ta täpselt torusse tagasi kukkuda.

Ok, hüppa siis bussis, kui buss sõidab üle vana küürus silla.

[ottojama]

Einoh, päris lahe. Kui ma ekvaatoril õhku hüppan ja sekundi maast lahti olen, kas ma maandun 444 meetrit stardikohast eemal? Eeldades, et maapinna punkti kiirus ekvaatoril on 1600 km/h. Karm värk. Ei usu, et jalule jääksin.