grusiinid ikkagi sõbrad ja Eesti sugusel riigil on vähe häid sõpru - selliseid, kes ei ole ainult diplomaatilised-sõbrad. seetõttu samad tundedharri13 kirjutas:Mind on valland mingi imelik emotsioon: Ma suhtun konflikti nagu rünnataks minu kodumaad ja mul on väga suur abituse tunne(et ei saa aidata Georgiat, samalaadne tunne vist nagu kogesid eestlased 1940 ja 1944 aastal) ja ausalt, praegu läheks neid venelasi sinna Georgia mägede vahele nottima!
See armeekomandör on täiesti teisejärguline nüanss, mis ei muuda asjade küllalt haput olemust. Mind huvitaks pigem, mida on igasugu analüütikutel-soovmõtlejatel öelda praeguste kogemuste põhjal meie traditsioonilise lennuväe- ja rasketehnika vastase retoorika kohta?A4 kirjutas:http://gruusia.postimees.ee/?id=25953
Sõja kolmandal päeval on sellistest üksikjuhtumitest ja infokildudest muidugi vara järeldusi teha, aga ma olen üsna veendunud, et Lääne analüütikute sõja-järgsetesse analüüsidesse läheb armeekomandöri haavatasaamine kirja kui järjekordne näide sellest, et ega venelased Tšetšeeniast ikka suurt midagi õppinud ei ole.
Kapten Trumm kirjutas:See armeekomandör on täiesti teisejärguline nüanss, mis ei muuda asjade küllalt haput olemust. Mind huvitaks pigem, mida on igasugu analüütikutel-soovmõtlejatel öelda praeguste kogemuste põhjal meie traditsioonilise lennuväe- ja rasketehnika vastase retoorika kohta?A4 kirjutas:http://gruusia.postimees.ee/?id=25953
Sõja kolmandal päeval on sellistest üksikjuhtumitest ja infokildudest muidugi vara järeldusi teha, aga ma olen üsna veendunud, et Lääne analüütikute sõja-järgsetesse analüüsidesse läheb armeekomandöri haavatasaamine kirja kui järjekordne näide sellest, et ega venelased Tšetšeeniast ikka suurt midagi õppinud ei ole.
Laias laastus on olukord selline, et kui sama laks oleks tulnud Eesti pihta (ütleme järjena järjekordsele sisepoliitilise aktsioonile Eestis ajal, kus NATO on hõivatud kuskil mujal):
1. tänase päeva seisuga oleksid VF väed Harjumaa piirides
2. Lääs väljendaks sügavat muret ja harrastaks retoorikat (sest pole reaalselt relvajõudu, mida siia saata, puuduvad igasugused plaanid abi osutamiseks ja vahendid nende elluviimiseks.
3. Vähegi olulisemad objektid oleks maatasa pommitatud
4. Merel oleks blokaad
Erinevalt Gruusiast, kelle rasketehnika vägi on kisub suuruselt Soome kanti pole meil midagi võrdväärselt välja pakkuda. Õhukaitse on null. Rannakaitse on null. Peab nõustuma siinkohal denissiga, et kui grusiinidel poleks "külma sõja vanarauda" endale varutud, oleksid vene tankid juba Tbilisis. Ja erinevalt Gruusiast, kus vastase võib peatada mõne tunneli või kuristikku ületava silla õhkulaskmisega, on siin tasane maa ja jõed madalad.
Et venelased pole õppinud, on soovmõtlemine. Kasutades suhteliselt piiratud jõude, on venelased saavutanud lühikese ajaga edu ja see on piisav, et mitte istuda Gruusiaga läbi rääkima. Milleks nad peaks? Veel kaks nädalat ja Gruusia riik on eksisteerimise lõpetanud. Praegune operatsioon on hästi planeeritud, salastatud ja läbi viidud. Läänt tabati kõige ebasobivamal momendil ja sugugi välistatud pole see, et Gruusia osutus VF-USA asjaajamises lihtsalt poliitiliseks peenrahaks.
Selle operatsiooni lõpp on Gruusia läänemeelse reziimi kukutamine, kasvõi Tbilisti piiramise hinnaga. Ja lääs ei saa sinna midagi parata. Mis ajast on Kremlit huvitanud arenenud riikide arvamus? VF vaatamata oma hädadele ei ole seesama, mis oli 1994. Lahingusse ei paisatud juhuslikke väeosi, vaid ainult parimad. Vastast võetakse kahelt tiivalt korraga. Selle taga paistab hea staabitöö ja planeerimine. Mis kõige tähtsam - venelastel oli sõja esimestest minutitest täielik ülemvõim õhus - kusjuures seda ülemvõimu tehti üksikute lennukite abiga. Ei "spämmitud" sadade lennukitega midagi Gruusia õhuruumi (Eesti lennuväe vastaste lemmikargument - "vastane spämmib meie õhuruumi sadade lennukitega ja meie nagunii midagi teha ei saa".
Minuarust on siin palju mõtteainet. Minu jaoks isiklikult muutus Eesti sõjaplaan veel auklikumaks (ega ta senigi eriti vettpidav polnud). Kui vaadata praegust asjade käiku ja venelaste jõudude suurust, siis Eesti vastupanuvõime (pean silmas mingi osa territooriumi kontrollimist) on maksimaalselt kaks nädalat ja sedagi vaid Lääne-Eesti saarestiku arvelt (mandril max 1 nädal). See on reaalsus.
Seda on nüüd raske kontrollida, kas see vastab tõele või mitte, kuid siiski ei ole leidnud kinnitamist surematute teemade "Eesti õhuvägi" ja "Rootsi hävitajad Eestile" toodud lennukivastaste põhiargument - nagunii hävitatakse need lennukid sõja esimese 15 minutiga maapeal. Ma arvan, et need masinad, mis neil lennukorras on, on kenasti alles (sest nad on kuskil peidus ja maskeeritud), kui lennuväljade ründamisel millelegi pihta saadi, siis tegemist ei olnud sõjalist tähtsust omava tehnikaga.tommy kirjutas:Mõned panevad ikka täiesti paanikat, Nagu sõda juba läbi ja grusiinid löödud.Venelaste sõnul on isegi Gruusia lennuvägi veel aktiivne, ööl vastu tänast olevat pommitanud venelaste positsioone.
Kasutajad foorumit lugemas: ruger ja 1 külaline
