Kliimamuutustest

[ElrikThunderson]

Arutelu "Aerodroomil aeleva aktivisti asjatamine aeroplaaniga" asub: viewtopic.php?p=851865#p851865

[Kriku]

Päris rohemajandust rajatakse nii: https://teadus.postimees.ee/8069633/zur ... n-sundimas .

Tasuline, kopeerima ei hakka, aga märksõnu otsides leiab huviline kindlasti ingliskeelset materjali.

[olevtoom]

Päris rohemajandust rajatakse nii: https://teadus.postimees.ee/8069633/zur ... n-sundimas .

Tasuline, kopeerima ei hakka, aga märksõnu otsides leiab huviline kindlasti ingliskeelset materjali.

Polegi (enam?) tasuline.

[Kriku]

Aitäh, võib-olla polnud algusest peale...

[teeline35]

Roheenergeetikast.

Utoopilise energia tagaajamine: kuidas ma raiskasin 20 aastat oma elust.

Brian Gitt
26. juunil 2022

Raiskasin 20 aastat oma elust utoopilise energia tagaajamisele.

Utoopiline energia on kujuteldav energiavorm, mis on külluslik, usaldusväärne, odav ja ka puhas, taastuv ja elukestev. Kuid utoopiline energia on samamoodi fantaasia kui utoopiline ühiskond. Täiusliku energia allika otsimine võimaldab meil teeselda, et näiteks fossiilkütuste keelustamise ja vaesunud rahvaste, inimeste abistamise või päikese- ja tuuleenergia kasutamise ning looduslike elupaikade säilitamise vahel ei ole tegelikke kompromisse.

Aastaid ajasin taga utoopilist energiat. Ma propageerisin päikese-, tuule- ja energiatõhusust, sest tundsin, et kaitsen keskkonda. Aga ma eksisin! Kui tunnete, et teete õiget asja, ei tähenda see seda. Ma lihtsalt ei suutnud seda tunnistada. Minu identiteeditunne oli seotud minu vääruskumustega energia kohta – müütidega, mis pimestasid mind selle suhtes, mis tegelikult planeeti aitab ja mis mitte....

...Kui tahame tõsiselt võidelda kliimamuutustega, kaitsta keskkonda ja aidata inimestel kogu maailmas kütteostuvõimetusest välja ronida, peame lõpetama utoopilise energia tagaajamise. Selle asemel on aeg olla aus kõigi energiaallikate – tuule, päikese, maagaasi, kivisöe, nafta ja tuumaenergia – kõigi kulude ja tulude osas.

Siin on kaheksa põhimõtet, mis aitavad meil hinnata energiavalikuid, mis annavad meile parima võimaluse viia ellu edukas energiareform, mis kaitseb nii inimesi kui ka planeeti.

1. Julgeolek: kas energiaallikas võimaldab riigil säilitada oma autonoomia? Kriitiliste mineraalide ja loodusvarade juurdepääsu kontrollimine taskukohase ja usaldusväärse energia saamiseks on vabaduse ja enesemääramise eeltingimus. Energiaimpordile või mineraalidele teistest riikidest lootmine seab riigi ohtu.

2. Usaldusväärsus: kas inimesed ja ettevõtted saavad energiat vajaduse korral usaldusväärselt juurde pääseda? Usaldusväärne energiasüsteem tagab toite 24/7/365.

3. Taskukohasus: kas energiaallikas on kodumajapidamistele ja ettevõtetele kergesti taskukohane? Energia hind mõjutab kõige muu maksumust. Kui energia pole taskukohane, ei saa ettevõtted toota tooteid, mida me tahame, ja inimesed külmuvad oma kodudes surnuks.

4. Mitmekülgsus: mitut erinevat tüüpi masinat suudab energiaallikas toita? Vajame energiat masinate käitamiseks, mis kaevandavad, puurivad, sillutavad, lennutavad, lõikavad, pumpavad, filtreerivad, transpordivad, kompakteerivad, kaevavad, sorteerivad ja tõstavad.

5. Skaleeritavus: kui palju inimesi saab energiaallikat mitmes kohas kasutada? Tuule-, päikese- ja veevarud asuvad sageli inimeste elu- ja töökohast kaugel, mistõttu on energia transportimine vajalikku kohta keeruline ja kulukas.

6. Heitmed: milline on energiaallika mõju õhusaastele, kasvuhoonegaaside heitkogustele ja vee kvaliteedile? Heitkoguste allikad on kaevandamine, transport ja elektri tootmine.

7. Maakasutus: milline on energiaallika mõju elusloodusele, elupaigale, põllumaale, vaateväljadele ja rannajoontele? Näiteks vajab tüüpiline 1000-megavatine USA tuumaelektrijaam töötamiseks veidi rohkem kui 1 ruutmiil. Päikesefarmid vajavad sama koguse energia tootmiseks 75 korda rohkem maad. Tuulepargid vajavad 360 korda rohkem.

8. Eluiga: kui kaua allikas energiat toodab? Tuumajaamad võivad töötada üle 80 aasta ja töötada 100 aastat, kui neid hästi hooldada. Seevastu päikesepaneelid ja tuuleturbiinid kestavad vaid umbes 20 aastat......

https://www.realclearenergy.org/article ... JnMqVdeP7Q

Tänan oma head sõpra, kes mu nina sinna sisse toppis!

[Kriku]

Uuelt reformierakondlasest kliimaministrilt erakordselt tugev avaldus:

Kuidas te üldse suhtute radikaalsetesse kliimaaktivistidesse? Neljapäeval ronisid nad Frankfurdi lennujaama ruleerimisrajale. Kui nad Tallinnas lennujaama traatvõrgust läbi ronivad protestima, kas te mõistate säärase tegevuse hukka või tervitate seda kui sammu, mis tuletab meelde, kui suure süsihappegaasi jalajäljega on lendamine?

Ma arvan, et inimesed on siiski oma käitumises vabad ja ma ei tahaks kellelegi ette öelda, milliste vahenditega nad oma eesmärke peaksid saavutama. Muidugi on eriti hea, kui see toimub siiski seaduse piires ja enda elu ohtu seadmata.

https://www.err.ee/1609407871/alender-k ... -saavutada

MINISTER ütleb meile, et õiguskorra austamine ja sellest kinni pidamine on nice to have. Et inimene on oma käitumises nii vaba, et seaduslikkust küll ei hakkaks nõudma.

Keegi lõpuks märkas seda repliiki. Lavly Perling:

Neil päevil õigustasid aga täiesti ootamatult ideoloogilist vägivalda Reformierakonna minister Yoko Alender, parlamendiliige Hanah Lahe ja ka Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere. Kommenteerides kliimaaktivistide äärmuslikku tegevust – supiloopimisest lennujaamade ründamiseni – rääkis esimene vabadusest ise valida vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks, teine selgitas aga, et kliimaaktivistidel polegi muid väljendusviise peale õigusrikkumiste üle jäänud. Kolmas hõikas kõige selle tunnustuseks ühismeedias „suurepärane!“.

Pealtnäha viisakate inimeste avaldused vägivalla, avaliku korra rikkumise, teiste inimeste vara hävitamise ja turvalisuse vähendamise õigustamiseks ei erine mitte kuidagi näiteks ekrelaste tahumatutest vägivallaõigustustest, kus seatakse kahtluse alla erinevate ühiskonnagruppide õigus üleüldse eksisteerida. Reformierakondlaste ütlused ei erine tegelikult ka pronksiööl Tallinna rüüstamist ja põletamist õigustanud jõugujuhtide käitumisest. Mäletatavasti kuulis toonagi vabandusi ja õigustusi, et vaestel allaheidetud märatsejatel ei jäänud midagi muud üle, et end kuuldavaks-nähtavaks teha.

Eesti edu kaks alussammast on olnud parempoolne majanduspoliitika ja õigusriigi põhimõtetest kinnipidamine. Tänaseks on Reformierakond maha mängimas esimest, kehtestades ettevõtetele tulumaksu, samal ajal jätkates riikliku kuluralliga. Tegelikult pole vahet, kas õigusriigi põhimõttest eemaldumine, kus ühele äärmuslikule ühiskonnagrupile ehk kliimaaktivistidele jagatakse indulgentse, on teadlik kultuurisõja algatamine või rumalus. Mõlemal juhul on sellisel tuulekülvamisel kurjad tagajärjed. Loodetavasti avab peaminister suu ning selgitab oma erakonna seisukohti.

Nii mõneski riigis on kliima- või ökoterrorism tõsine teema ning kahju, mida selle kaudu inimestele ja nende varale tekitatakse, ulatub sadadesse miljonitesse. Kellegi vara hävitamisele, halvemal juhul kellegi vigasaamisele kliimakaitse egiidi all ei tohi järgneda mingit õigustust ega vabandust, vaid hukkamõist.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120313639 ... -oigustada

[vanahalb]

Keegi lõpuks märkas seda repliiki. Lavly Perling:

Neil päevil õigustasid aga täiesti ootamatult ideoloogilist vägivalda Reformierakonna minister Yoko Alender, parlamendiliige Hanah Lahe ja ka Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Pärtel-Peeter Pere ilmselt muudab oma arvamust pärast seda keegi ta kastiratta kodarad kõveraks väänab, põhjendades seda vajadusega kaitsta Amazonase jõehobuseid. Seal ei ela jõehobusid aga ah-pohh, vahet pole. Eks omad nõrgad kohad on ka Yoko Alendril või Hanah Lahel.

Ma olen ikka soovitanud igasuguse kliimahullude märatsemise kindlustusjuhtumiks vormistada. Keegi on end sõiduteele kinni liiminud - reisitõrkeks ja kindlustus maksab. Kindlustus ise saab selle raha tagasi aktivisti käest. Selleks on firmas hästi makstud mehed palgal.

[krijgsvolk]

Tsitaat: "...Pealtnäha viisakate inimeste avaldused vägivalla, avaliku korra rikkumise, teiste inimeste vara hävitamise ja turvalisuse vähendamise õigustamiseks ei erine mitte kuidagi näiteks ekrelaste tahumatutest vägivallaõigustustest, kus seatakse kahtluse alla erinevate ühiskonnagruppide õigus üleüldse eksisteerida..." !!!???

Kas ma olen viimased 15 aastat tõepoolest midagi kapitaalselt maha maganud?
Ja sellist soga ajab suust välja eks- riigiprokurör? Kui vanal hallil ajal samas asutuses teenisin, siis igasugust möla ei ajanud suust välja küll ei töötavad ega eks- kolleegid! PS Tollal oli kombeks, et oma mölapidamatust on kohustuslik kontrollida. Tõtt öelda meeldis mulle alusaegade, st jewrokolhoosi eelne Eesti, tunduval rohkem. Võtke heaks või pange pahaks Austatud Kaafoorumlased!

[Kriku]

Loodetavasti pöördub EKRE oma maine kaitseks kohtusse, aga teemast see kõik väljub.

[Madis Reivik]

Mulle tundub et inimeste kultuurikiht on jube õhukeseks kulunud, keskmine minister või ametnik ei ole ilmselt kunagi ühtegi raamatut lugenud ja seetõttu tulevad leninismid ja "newspeak" justkui iseenesest.

[Kriku]

Kliimaseaduse kalkulatsioonist nähtub, et suurem panus pannakse eraisikute ja erafirmade investeeringutele. Kõige ministeeriumi nimetatu tegemiseks on vaja kuni aastani 2040 ühtekokku ligemale 15 miljardit eurot ehk ca 1 miljard eurot aastas. See on samas suurusjärgus nagu Eesti riigi ühe aasta tulu.

Riik – ehk kaudselt ikka maksumaksja – peaks kõikide kliimategevuste peale järgnevatel aastatel kulutama 3,3 miljardit eurot. See hõlmab selliseid tegevusi nagu «ühistranspordist lähtuv planeerimine» 174 miljoni euroga, elektriautode ja -kaubikute soodustamine 66,6 miljoni euroga ning avalikule sektorile mitme tuhande elektriauto ostmine 16,5 miljoni euro eest või põllumajandusmaastike mitmekesistamine (näiteks hekke istutades) enam kui 15 miljoni euro eest.

Üks kallimaid asju, mis seaduse järgi ära teha tuleb, oleks kortermajade rekonstrueerimine kliimanõuetele vastavaks. Nagu seletuskirjast näha, on rehkendus tehtud järgmiselt: «Renoveerimisvajadus on kokku ca 18 mln m². Arvestatud on ca 10 mln m², maksumusega ca 400 eurot/m²,toetusmäär 40%.»

Riik peaks toetama projekti 1,64 miljardi euroga, inimesed peaks panustama aastate jooksul renoveerimisele 2,2 miljardit eurot. Kohalik omavalitsus panustama ca 104 miljonit eurot, suurim asi on siin Tallinna uue 18-kilomeetrise trammiliini ehitus, mida KOV finantseerib 76,1 miljoni euroga.

https://majandus.postimees.ee/8077937/u ... d-lisaraha

20 aasta peale väga hull ei olegi, kui see oleks ainult asja ette. Kortermajade soojustamine põhimõtteliselt kindlasti on, ainult et ajagraafik on pehmelt öeldes ülimalt küsitav.

[Kriku]

Kas siis Tartu paduvihm on märk kliima soojenemisest? Sellele küsimusele oleks kõige õigem vastata ebamääraselt „Nii ja naa“ ja siis tagasi hüpata artikli algusotsa halale, kui vähe me hoogsadudest teame. Või Eesti ilmastust üldse. Ja ühtlasi viia jutt kliimateaduste professori Piia Posti tõdemusele, mille ta esitas tänavu 15. veebruaril oma inauguratsiooniloengul: „Ma ei tea praegu ühtegi teadusprojekti, mis Eestis uuriks päriselt Eesti kliimat. See tähendab, et rahastus on null.“ Ajal, kui peale kliima muust nagu ei räägitagi, tundub professori väide tagasihoidlikult öeldes üllatav. Kuid nii see laias plaanis on. Kõik teavad uurimatagi, et kliima muutub ja eelistatavad on projektid, mis pakuvad kliimamuutuste leevendamise või kohanemise meetmeid.

Teiselt poolt vastab Tartu uputus ja ka lõppev suvi täpselt nendele prognoosidele, mida kliimamudelid on Eesti ilmastu kohta globaalse soojenemise taustal andnud: pikenevad põuaperioodid, sagenevad kuumalained, vihma hakkab sadama rohkem, sagenevad ägedad paduvihmad (loe: Antti Roose, „Kliimamuutustega kohanemine Eestis – valmis vääramatuks jõuks?“, 2015).

Paduvihmade sagenemise ja intensiivistumise taga on lihtne füüsika: suur osa kasvuhoonegaaside tõttu atmosfääri lõksu jäänud energiast kasutatakse ära vee aurustamiseks. Veeaur igavesti õhus ei püsi ja sajabki suvel üleujutusi tekitava vihmana pahinal alla. Ja talvel Padaoru-laadseid ummistusi põhjustava hooglumena.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12031 ... ne-fuusika

[wolfgang]

Tüüpiline süsihappegaasi tunnistajate absurd -

pikenevad põuaperioodid, sagenevad kuumalained, vihma hakkab sadama rohkem, sagenevad ägedad paduvihmad

Veids mõtlema ei pane, kuidas need nähtused koos olla saavad? Kas Tartu üleujutus oli ikka midagi enneolematut, et siin kohe kliimasoojenemist süüsdistama hakata või on hoopis tegemist viletsa linnaehitusega?
Ehk siis, kui on palav - kliimasoojenemine, kui on külm - kliimasoojenemine, kui sajab - kliimasoojenemine, kui on põud - kliimasoojenemine. Võimas loogika.

[Kriku]

Tüüpiline süsihappegaasi tunnistajate absurd -

pikenevad põuaperioodid, sagenevad kuumalained, vihma hakkab sadama rohkem, sagenevad ägedad paduvihmad

Veids mõtlema ei pane, kuidas need nähtused koos olla saavad?

Kui süsteemi energiat lisada, siis amplituudid kasvavadki.

Kas Tartu üleujutus oli ikka midagi enneolematut, et siin kohe kliimasoojenemist süüsdistama hakata või on hoopis tegemist viletsa linnaehitusega?

Ei, kui taevast sajab maha seninägematu kogus vett, siis selle põhjus ei ole linnaehituslik.

[wolfgang]

Tartus mahasadanud vihm ei olnud miskitpidi seninägematu. Kui sa vaevuksid seda teemat käsitlevaid kommentaare siin foorumis lugeda siis on seda kerge mõista.