Kliimahullust jääb märg plekk lennurajale...

[Dr.Sci]

Maanduva reisilennuki mootorisse on keeruline sattuda. Kui rattad juba maas on siis tavaliselt mootorid reverseeritakse ja see tekitab kõva ettepoole suunatud õhuvoolu. Paremal juhul puhutakse kliimasõdalane teelt minema ja ainult peopesa suurune nahalatakas jääb koos liimiga rajale.
Aga kui ratta alla satub siis piloot peaks ikka aru saama. Mõnikord saab isegi linnuga kokkupõrkest aru. Kurssi see küll vaevalt et väärab.

Esiteliku võib ära rikkuda. Aga sellise 60+ tonni kaaluva reisilennuki tiivaalused rattad peaks kliimaaktivisti ilusasti üle elama... raputada ilmselt korraks saab küll. Aga milleks lennukiga riskida kui lennujaamades peaks olemas olema puhastus ja lumekoristustehnika?

[Peeter]

Ega sellise sotsialisti- või anarhisti- või muu taolise arulagedatejõugu peamine "deviis" ongi ju, et "kui kellelegi peale meie aktsioone ja mõttevälgatusi jne elu muutub halvemaks, siis meie arvates ongi juba parem" jne. Kuidas elu paremaks muuta sellist jõuku üldse ei koti, neile on vaja, et teistel elu muutuks halvemaks.

P.S. Eriarvamus: Ma jääks siiski seisukohale, et sellistel suurematel lennukitel ka esitelik koos oma lukustuse ja muude sõlmedega on disainitud piisavalt suuri (lennuki enda massiga arvestades) lööke vastu võtma ja mingist maas lebavast sültjast inimliha- ja soolikamassist üle sõites ei purune. (Aga sitaseks saab küll ... )

[loomake]

Kui suur on üldse võimalus, et lennurajal midagi sellist toimub millest "torn" teadlik ei ole ja alles piloot maandudes märkab, et miskid oranžid vestid ennast kuhugi kinni liiminud on?

[vanahalb]

Kuigi looma ja kliimasõdalase mõtlemisvõimekus on ilmselt samad on loomi lihtsalt arvuliselt rohkem ja neid satub tihedamini lennurajale. Netis kolades võib kokkupõrkeid loomadega leida.
Alaska Airlines Boeing 737-300 põrkas maandumisrajal kokku karuga. Karu läks loojakarja, pardal keegi kannatada ei saanud ja lennuk tehti paari päevaga korda. Vares esiklaasi tähendab ka ikka mingit kergemat sorti remonti.
https://www.adn.com/alaska-life/2022/07 ... d-animals/

Eestis meedias oli samuti juttu et Saaremaa lennuväljale, aia taha, on sattunud kitsed ja peaks ikka taotlema loa nad maha lasta enne kui lennuki ette koperdavad. Seda loeti küll ohuks turvalisusele kuid mitte nii suureks et oleks põhjust lennuliiklus seisma panna.
Võimalik et juhistes ongi kirjas et kui kitsed, karud. sead, oranzides vestides tegelased jms on maandumisrajal siis tuima näoga üle. Lennureisijatele ei tee see midagi, tehnikapoolt aga saab remontida.

[Madis Reivik]

Ma ei tahaks et lenduriteks oleks inimesed kes on võimelised teisest inimesest tuima näoga üle sõitma.
Aga reaalselt, kui mingi vestiga ullike pääseb lennurajale, siis on see turvateenistuse läbikukkumine. Mis takistab siis neid jobusid nt seisvaid lennukeid kahjustamast ? Akutrelli ja akurellakaga saaks ka suurele lennukile päris kiiresti päris koledaid vigastusi tekitada, nt telikule soone sisse lõigata jne jne jne.

Lennujaama turvadel on ilmselt mingi ametiühing.

Ääremärkusena, nägin mõni aasta tagasi Frankfurdi lennujaamas kuidas 155cm ja 45 kg turvanaine ÜKSINDA koridoris patrullis, ainukesed kaaslased Heckler&Koch. Mõistusevastane tegevus.

[vanahalb]

Ma ei tahaks et lenduriteks oleks inimesed kes on võimelised teisest inimesest tuima näoga üle sõitma.

Mõneti samasugune situatsioon on laevaga kui keegi paadiga ees on. Mida see kapten siis tegema peaks, ahastusest käsi ringutama ja sillalt alla viskuma ? Sõidetaksegi otsa sest kurssi muuta ega seisma pidurdada pole enam võimalust. Rongiga samuti kui keegi Anna Kareninat teeb. Muidugi on juhtidele rehabiliteerimisprogrammid sest ega see meeldiv kogemus pole ja võib-olla paneb keegi pärast ka ameti maha.

Lennukiga muidugi, valgel ajal ja hea nähtavuse korral näeb tulles tervet lennurada ning silmanägemine on pilootidel korras. Oranzide tüüpide tuvastamisel katkestatakse maandumine, minnakse teisele ringile ja antakse turvateenistusele aega rada puhtaks rookida. Aga kui on hädamaandumine või ainult kütuseaurud paagis siis ikka üle, mis muud.

[Lemet]

Ma ei tahaks et lenduriteks oleks inimesed kes on võimelised teisest inimesest tuima näoga üle sõitma.

Mina jälle ei tahaks, et pilootideks oleks inimesed, kes tuima näoga on valmis ühe rajal kooserdava tegelase pärast 120 inimest kabelisse lennutama. Mida maandumiskiirusel rajal kihutava 60-tonnise masinaga toimuvad manipukatsioonid vaieldematult kaasa toovad. Ja tegelikult ei saagi piloodid suurt midagi ette võtta- maandimisel peaks esitelik olema lukustatud.

[Madis Reivik]

Ma oleks pidanud alla joonima: TUIMA NÄOGA.
Piloot peab muidugi ekstreemolukorras otsustama kuidas päästa rohkem elusid aga tsiviillennundus võiks olla turvaline. Isegi järsem manööver maandumise ajal võib mõnda reisijat vigastada.

Küsimus ikka selles et kuidas krt on võimalik ennast lennurajale kleepida ja lisaks, MILLEGA ?

[Alexy]

Umbes 10a tagasi tulime Are-st tagasi raske ameerika rauaga ja jäävihmas, teel möödus pesukott 207, mina olin jänki roolis, tagant tuli järelhaagisega scania. Kährik kaotas juhitavuse ja hakkas metallpiirete ja trosside vahel pendeldama. Autos oli 8 inimest, töötasid vaid instinktid...ei ole alati aega mõelda. Pesukott oli pannkook, scanial pool kabiini kadunud, meie sõitsime laevale. Hiljem tuli välja, et scania laadung oli 40 tonni piiritust...õnneks sädet ei tekkinud. Hiljem jõudis pärale, et hea oli mõtlemisaja puudus. Kohalik päästeamet kangutas üle 2 tunni, et meie terve auto kätte saada, muidu ei teaks, aga olin plätudest ja kogu aeg autos Peale seda need 7 inimest usaldavad mind(ja ma ise hakkasin ka endasse rohkem uskuma). Paar aastat ja roolis pool sajandit, kogemust nagu oleks. Ärge lennake kiiremini kui teie ingel.Vabandust teema rikkumise eest!

[Kriku]

Umbes 10a tagasi tulime Are-st tagasi raske ameerika rauaga ja jäävihmas, teel möödus pesukott 207, mina olin jänki roolis, tagant tuli järelhaagisega scania. Kährik kaotas juhitavuse ja hakkas metallpiirete ja trosside vahel pendeldama. Autos oli 8 inimest, töötasid vaid instinktid...ei ole alati aega mõelda. Pesukott oli pannkook, scanial pool kabiini kadunud, meie sõitsime laevale. Hiljem tuli välja, et scania laadung oli 40 tonni piiritust...õnneks sädet ei tekkinud. Hiljem jõudis pärale, et hea oli mõtlemisaja puudus. Kohalik päästeamet kangutas üle 2 tunni, et meie terve auto kätte saada, muidu ei teaks, aga olin plätudest ja kogu aeg autos Peale seda need 7 inimest usaldavad mind(ja ma ise hakkasin ka endasse rohkem uskuma). Paar aastat ja roolis pool sajandit, kogemust nagu oleks. Ärge lennake kiiremini kui teie ingel.Vabandust teema rikkumise eest!

Teemaväline küll, aga väga elav kirjeldus . Kährik oli siis pesukott?

[ahto42]

Maanduva reisilennuki mootorisse on keeruline sattuda. Kui rattad juba maas on siis tavaliselt mootorid reverseeritakse ja see tekitab kõva ettepoole suunatud õhuvoolu. Paremal juhul puhutakse kliimasõdalane teelt minema ja ainult peopesa suurune nahalatakas jääb koos liimiga rajale.
Aga kui ratta alla satub siis piloot peaks ikka aru saama. Mõnikord saab isegi linnuga kokkupõrkest aru. Kurssi see küll vaevalt et väärab.

Mootor eest ikka imeb, heitgaasid(mis tekitavad tõuke)on suunatud ettepoole.

[vanahalb]

Mootor eest ikka imeb, heitgaasid(mis tekitavad tõuke)on suunatud ettepoole.

Nojah. sellepärast ongi maandumisel mootorisse sattuda keeruline aga mitte võimatu. Koha peal seisval lennukil või õhku tõusmisel sellist ettepoole suunatud gaasijuga ei ole. Kui mõnda prahisel lennurajal õige nurga all võetud videot vaadata on näha kuidas mootorite ette tekib tolmust ja muust sodist pilv. Siis on arutletud et miks see rämps siis otse mootorisse ei lenda ja ei lenda sellepärast et gaasijuga on küll ettepoole aga suunab prahi mootori õhuvõtust eemale. Ilmselt kehtib ka kliimaaktivistide suhtes.

[AMvA]

Umbes 10a tagasi tulime Are-st tagasi raske ameerika rauaga ja jäävihmas, teel möödus pesukott 207, mina olin jänki roolis, tagant tuli järelhaagisega scania. Kährik kaotas juhitavuse ja hakkas metallpiirete ja trosside vahel pendeldama. Autos oli 8 inimest, töötasid vaid instinktid...ei ole alati aega mõelda. Pesukott oli pannkook, scanial pool kabiini kadunud, meie sõitsime laevale. Hiljem tuli välja, et scania laadung oli 40 tonni piiritust...õnneks sädet ei tekkinud. Hiljem jõudis pärale, et hea oli mõtlemisaja puudus. Kohalik päästeamet kangutas üle 2 tunni, et meie terve auto kätte saada, muidu ei teaks, aga olin plätudest ja kogu aeg autos Peale seda need 7 inimest usaldavad mind(ja ma ise hakkasin ka endasse rohkem uskuma). Paar aastat ja roolis pool sajandit, kogemust nagu oleks. Ärge lennake kiiremini kui teie ingel.Vabandust teema rikkumise eest!

Kõlab nagu Eesti keel, aga ega suurt aru küll ei saanud.

[davidsoniharald]

Inimkeha ja lennuki kokkupõrkel sõltub tulemus tugevasti kasutuses olevast lennukist. Väike puristaja versus inimkeha võib vabalt lõppeda katastroofiga. Samas on väiksem lennuk ka palju kiirema reaktsiooniga ja liigub aeglasemalt, nii et tõenäosus mööda juhtida on palju suurem. Väheke suurem tehnika no näiteks ATR42 või Saab340 nende puhul juba katastroofi tõenäosus muutub nullilähedaseks aga lennuk on pärast kindlasti vigastatud. Asi selles, et kere ja maapinna vahel väga palju ruumi ei ole ja keha võib vastu keret minna. Kere aga on ikka väga õrnake asi. Telikut, ma arvan, inimkeha enam maha murda ei suuda. Vigastada küll. Lennuki trajektoori see keha ei mõjuta. No ja suuremal lendaval tehnikal on kliirensit nii palju, et pead püsti seisma raja peal, et kerele pihta saada. Telikud on ikka väga tummised asjad ja kokku ei vaju, väiksemaid vigastusi tekitab tõenäoliselt ikka.

Mootorisse sattumiseks peab otse mootori ees seisma. Mootor saab löögist kindlasti tublisti viga pluss siis kõik mis läbi läheb tekitab omakorda vigastusi. Kindel mootori vahetus ja remont. Katastroofi ei põhjusta.

Pärispiloot arvas, et kui suurema lennukiga rattad maas, siis pisut saab raja peal trajektoori muuta aga rajalt välja sõita küll ei kavatse. Kuniks rattad veel maas ei ole saab minna uuele ringile.

[maksipoiss]

Hädamaandumise puhul aetakse päästetehnika niikuinii välja ja asi siis korraliku survega see tondikari sealt rajalt minema lasta pole, vahet pole kas liimitud või mitte