22. leht 113-st
Re: Nutt ja hala
Postitatud: 07 Juul, 2023 6:42
Postitas Kriku
Smith kirjutas: ↑07 Juul, 2023 6:34Keegi surus siin “aga liiklusseadus lubab ja mina võin!”.
Ma mäletan sarnase argumentatsiooni esitamist enda poolt kunagi enne kooli minekut - et kui mul on vöötrajal eesõigus, miks ma pean veel vaatama kahele poole? Oma lastega on tulnud seda arutada, et ükskõik, kellel on õigus, laiaks sõidetakse ju sind, umbes samas vanuses.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 8:04
Postitas parkija
Ma ei ole nõus sellise nägemusega : Mul on õigus ja seadus ja juhistaazi ning praktilist kogemust miljon ringi ümber maakera , suur liiklusõnnetuste provotseerija oled , Kapten Trumm .
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 8:13
Postitas 2korda2
Ma kordan oma soovitust proovida omal nahal järgi kuidas on sõita MNT-rattaga. See on "tavarattast" umbes sama kaugel kui mootorratas rollerist. Mõlemal rattal on vändad ja 2 ratast aga sellega ühisosa ka piirdub. Minge ja sõitke 10-kond korda erinevatel aegadel ja oludes ja hiljemalt kolmandal korral saate aru, miks treenijad rahvarohkeid kergliiklusteid väldivad. Jalutajatest ja muidu kulgejatest eraldatud rattateed oleks kahtlemata veel parem aga selleks meil raha ei ole ja kui liiklejad üksteisega pisut arvestavad, siis pole ka vaja.
Lemet,
püüa lugeda kõva häälega, mida mina väitsin rattaga treeningsõitu tegeva kiirendusest ja vaata siis, mida sina tõestama hakkasid. Need ei ole kaugeltki samad asjad.
Re: Nutt ja hala
Postitatud: 07 Juul, 2023 8:27
Postitas AMvA
OLAVI kirjutas: ↑06 Juul, 2023 22:56
(Hollandis ja Saksas on esitule heledus ka limiteeritud ja liiga suure valgusviljakusega tuled ei ole nõuetekohased.)
Saad viite anda?
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 8:42
Postitas Lemet
püüa lugeda kõva häälega, mida mina väitsin rattaga treeningsõitu tegeva kiirendusest ja vaata siis, mida sina tõestama hakkasid. Need ei ole kaugeltki samad asjad.
Konkreetselt linnaliikluses taanduvad siiski täpselt üheks ja samaks asjaks- jalgrattur sõiduteel on liiklusvoolu aeglustav ja takistav faktor. Kusjuures pahatihti veel oma õigust täis ja rohkelt kaasliiklejatele valutavat näppu demonstreeriv.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 8:49
Postitas Kilo Tango
Lemet kirjutas: ↑07 Juul, 2023 8:42
püüa lugeda kõva häälega, mida mina väitsin rattaga treeningsõitu tegeva kiirendusest ja vaata siis, mida sina tõestama hakkasid. Need ei ole kaugeltki samad asjad.
Konkreetselt linnaliikluses taanduvad siiski täpselt üheks ja samaks asjaks- jalgrattur sõiduteel on liiklusvoolu aeglustav ja takistav faktor. Kusjuures pahatihti veel oma õigust täis ja rohkelt kaasliiklejatele valutavat näppu demonstreeriv.
Sama jalgrattur peab ju kuidagi punktist A punkti B saama. Kui ta istuks autos nagu sina, aeglustaks ta liiklust oluliselt rohkem. Ma ei näe mingit põhjust, miks autosõitja on kuidagiviisi tähtsam, kui jalgrattur. Jalgratturi vaatest segavad autod tal rahulikku sõitmist.
Ehk siis - võta väike törts palderjani ja rahune maha. Mõlemad on inimese punktist A punkti B toimetamise vahendid ja autojuht ei ole kuidagiviisi eelistatud liikleja võrreldes jalgratturiga.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 9:14
Postitas Lemet
Sama jalgrattur peab ju kuidagi punktist A punkti B saama.
Mina näiteks ei roni oma rattaga linnaliikluses autodega ühte ritte, vaid kulgen kasvõi rokaadteedel või rattateedel, kus ma autojuhtidele jalgu ei jää ja liiklusvoolu ei sega. Näiteks linnast Viimsisse on selleks rannaäärsel promenaadil suurepärased võimalused. Sõiduteel on aga autojuht tõepoolest ratturist tähtsam, sest sõiduteed on tegelikult loodud siiski eeskätt autodele ja ühistranspordile mitte pedaalijatele. Ning rattutite poolt on ütlemata isekas arvata, et kui nemad üle 20-30 km/h vändata ei jaksa, siis peavad kõik teised nende järele joonduma ning samuti teosammul venima hakkama.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 9:39
Postitas AMvA
Lemet kirjutas: ↑07 Juul, 2023 9:14
Sama jalgrattur peab ju kuidagi punktist A punkti B saama.
Mina näiteks ei roni oma rattaga linnaliikluses autodega ühte ritte, vaid kulgen kasvõi rokaadteedel või rattateedel, kus ma autojuhtidele jalgu ei jää ja liiklusvoolu ei sega. Näiteks linnast Viimsisse on selleks rannaäärsel promenaadil suurepärased võimalused. Sõiduteel on aga autojuht tõepoolest ratturist tähtsam, sest sõiduteed on tegelikult loodud siiski eeskätt autodele ja ühistranspordile mitte pedaalijatele. Ning rattutite poolt on ütlemata isekas arvata, et kui nemad üle 20-30 km/h vändata ei jaksa, siis peavad kõik teised nende järele joonduma ning samuti teosammul venima hakkama.
Palju esiteks meil neid rattateid üldse on?
Ja ei ole see auto kröömigi võrra tähtsam, kõik liiklejad on võrdse. Siin hakkab juba välja lööma suhtumine "mina ja minu auto"
Re: Nutt ja hala
Postitatud: 07 Juul, 2023 9:48
Postitas OLAVI
AMvA kirjutas: ↑07 Juul, 2023 8:27
OLAVI kirjutas: ↑06 Juul, 2023 22:56
(Hollandis ja Saksas on esitule heledus ka limiteeritud ja liiga suure valgusviljakusega tuled ei ole nõuetekohased.)
Saad viite anda?
Jah, palun.
Siit peaks leidma kõik vajalikud märksõnad ja on näha, et nõuded muutuvad ajas.
Kuna Saksamaa on kui teerajaja, siis küll ka meile jõuavad analoogsed nõuded.
(Saksa liiklustrahv koosneb kahest osast, trahv ise + "käitlustasu" ja kui trahvi võib vaidlemisega saada nulli, siis "käitlustasu" peab ikka maksma.)
Ise kasutan akuga, STvZO vastavat, lähi-/kaugtulega esivalgustit.
2020 aasta artikkel:
https://www.mikesport.eu/blog/stvzo-wha ... to-germany
STvZO tähendab Straßenverkehrs-Zulassungs-Ordnung. Tegemist on Saksamaa määrusega, mis reguleerib sõidukite teeliiklusesse lubamise reegleid. Selle kirjed sisaldavad teavet kõigi levinud liikluses kasutatavate sõidukitüüpide, sealhulgas jalgrataste kohta. Jalgrattavalgustuse kohandamine STvZO sätetele on aluseks kahel rattal liikumisel Saksamaal ning jalgratturite ja teiste liiklejate ohutuse suurendamise tagatis.
Nende nõuete eiramine võib kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi ja suuri rahalisi karistusi. Viimased muudatused Saksamaa määrustes jalgrataste vajaliku varustuse osas toimusid 2020. aasta aprillis, seega tasub nendega tutvuda.
STvZO eeskirjade kohaselt peavad eesmised ja tagumised jalgrattatuled saama toite 6V/3W generaatorist. See nõue ei kehti ainult alla 11 kilogrammi kaaluvatele võidusõiduratastele, kuid neil peavad olema akult või patareidelt toidavad lambid.
Lisaks on
keelatud pimedas kasutada vilkuvaid tulesid, mis on lubatud ainult päevases sõidutingimustes.
Valgusvihk ei tohi mingil juhul teisi liiklejaid pimestada, seetõttu peaks STvZO lampidel olema nn väljalülitus.
Valge esitule maksimaalne võimsus on nüüd 205 luumenit (vanade mõõtmisstandardite järgi 350 luumenit). Teavet võimsuse kohta leiate tootja pakendilt, mis sageli annab teada mudeli vastavusest STvZO eeskirjadele. Tagatule puhul on oluline paigaldada see mitte kõrgemale kui 60 sentimeetrit ja mitte madalamale kui 25 sentimeetrit teepinnast, seega ei saa seda paigaldada näiteks jalgratturi kiivrile. Lisaks peab Saksamaal kasutatavatel valgustitel olema spetsiaalne STvZO luba.
STVZO LAMBI VÕRDLUS STANDARDMUDELIGA
Tasub kontrollida, mille poolest erinevad STvZO lambid tavamudelitest. Huvitavaid järeldusi saab teha allolevalt graafikult, kus esimene visualiseerimine näitab valgusvõlli langemist vastavalt nende eeskirjade nõuetele.
Ülejäänud kahel pildil on erinevalt langev rattatuli, mida leidub soodsamatel mudelitel ja ilma STvZO heakskiiduta lampides.
Teisel pildil on traditsiooniline rattatuli ja kolmandal vale seadistusega traditsiooniline jalgrattatuli.
Seetõttu ei ole need Saksamaal kasutamiseks heaks kiidetud.
Ülaltoodud graafik näitab spetsiifilist seost STvZO heakskiiduga lampides. Need peavad valgustama jalgratta ette vähemalt
10 meetrit minimaalse võimsusega 10 luumenit m2 kohta.
Samas hoiab selline valguse seadistus ära teiste liiklejate pimestava mõju, mis suurendab nende ohutust.
MILLISED KARISTUSED JA TAGAJÄRJED OOTAVAD MEID SAKSAMAAL VALE JALGRATTAVALGUSTUSE EEST?
Vastavalt STvZO sätetele kehtivad Saksamaal korraliku jalgrattavalgustuse puudumise eest
trahvid. Nende summa ulatub tosinast mitmesaja euroni, olenevalt sellest, kui palju politseikontrolli käigus puudusi ilmneb ja kas õige valgustuse puudumine oli võimaliku õnnetuse põhjuseks või liiklusohu tekitajaks. Seetõttu ei tohi alahinnata STvZO sätteid ning enne Saksamaale reisi alustamist tuleks hoolikalt kontrollida ratta tehnilist seisukorda ning teha vajalikud valgustusega seotud korrektuurid.
Muidugi saab Saksamaal trahve väljastada ka muudes olukordades. Jalgratturid peaksid olema ettevaatlikud punaste tulede põlemisel, sõites mobiiltelefoniga rääkimisel või pimedal ajal vilkuva tule kasutamisel. Kõikide nende rikkumiste eest karistatakse rahatrahviga mitmekümnest kuni üle saja euroni, mis võib jalgratturi eelarvet oluliselt vähendada. Samuti pole väga tulus sõita valesti või mitte järgida selleks ettenähtud jalgrattateid.
2021 aastast artikkel:
https://www.bikeradar.com/advice/buyers ... ke-lights/
2022a. artikklis kirjutatakse, et
nüüd on lubatud ka akutuled aga nendel peab olema vajalik märgis.
https://www.bike-x.de/rennrad/zubehoer/ ... n-im-test/
Õnneks on eeskirju mõnevõrra lihtsustatud – nüüd on lubatud ka eemaldatavad (aku)tuled –, kuid need tuleb siiski rattale paigaldada. StVZO-ga ühilduvad tuled on tähistatud föderaalse autotranspordiameti katsemärgiga, nn "K-numbriga" (lainerjoon, "K" ja mitmekohaline number). Ilma üheta tabatu riskib trahviga, mille suurust reguleerib StVZO:
tuledeta jalgrattasõit maksab 20 eurot,
teisi ohustav 25 eurot ning
õnnetusse sattunut ootab 35 euro suurune trahv.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 9:58
Postitas Some
Nuh, jalakäija tahaks ju ka autoteel punktist A punkti B kulgeda, liikleja temagi... Aga selles oleme kokku leppinud, et maanteel probleemi pole, vaid linnas? Linnas jalgrattaga trenni tegemine on üldse imelik, peab ju iga foori taga koos autodega passima.
Muidu tänaseid liiklusteateid.
Eile toimus Eestis viis liiklusõnnetust, milles inimesed said vigastada, neist kolm tõukeratturitega.
https://www.delfi.ee/artikkel/120213654 ... atturitega
Kell 16.42 teatati õnnetusest Tallinnas Laagna tee 80 parklas, kus 43-aastase naise juhitud sõiduauto Honda CRV põrkas kokku paremalt pargitud sõiduki tagant välja sõitva 19-aastase mehe juhitud elektrilise tõukerattaga. Rattur viidi haiglasse.
Kell 18.04 toimus liiklusõnnetus Kohtla-Järvel Mõisa teel, kus 22-aastane mees sõitis sõiduautoga Volkswagen Passat ristmikul otsa vasakult jalgrattal lähenenud 66-aastasele mehele. Jalgrattur toimetati haiglasse.
Kell 19.30 teatati õnnetusest Pirital Mähe aedlinna bussipeatuses, kus bussist väljunud 12- ja 13-aastased tüdrukud said löögi mööda kõnniteed liikunud elektritõukerattalt, mille tulemusel noorem neist kukkus. Pealtnägija püüdis tõukeratast juhtinud noormeest kinni hoida, kuid tal õnnestus põgeneda. Kiirabi toimetas kukkunud tüdruku haiglasse.
Kella 23.00 paiku põrkas elektritõukerattal liikunud 22-aastane naine Tartus Anne 65a juures kõnniteel kokku temale vastu liikunud elektritõukerattaga, mida juhtis tuvastamata mees. Pärast kokkupõrget mees tõusis ja lahkus kohapealt. Naine lahkus samuti koju ja ta toimetati sealt haiglasse.
Ehk siis viiest vigastatudega õnnetusest olid kolm tõuksiga ja üks jalgrattaga. 80% õnnetustest?
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 10:03
Postitas Lemet
Siin hakkab juba välja lööma suhtumine "mina ja minu auto"
Ja mille poolest see suhtumine on halvem suhtumisest "mina ja minu jalgratas:? Et lugupeetav peab igati õigustatuks, kui üks tolvan paneb terve sõidurea enda järel kiirusega 20-30 km/h liikuma? Rääkimata sellest, et fooritsüklite läbitavus tema armust kordades väiksemaks muutub.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 10:05
Postitas AMvA
Some kirjutas: ↑07 Juul, 2023 9:58
Nuh, jalakäija tahaks ju ka autoteel punktist A punkti B kulgeda, liikleja temagi... Aga selles oleme kokku leppinud, et maanteel probleemi pole, vaid linnas? Linnas jalgrattaga trenni tegemine on üldse imelik, peab ju iga foori taga koos autodega passima.
Jalakäija ei ole sõidukijuht. Jalgratas on siiski sõiduk.
Aga vaevalt et nüüd keegi linnas trenni teeb, aga kuidagi tuleb kodunt maanteele ka saada.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 10:12
Postitas Lemet
Aga vaevalt et nüüd keegi linnas trenni teeb, aga kuidagi tuleb kodunt maanteele ka saada.
1. Pirita teel on neid tegijaid omajagu.
2. Seda ei pea tegema teps mitte tiheda liiklusega trassidel, vaid linnast välja saamiseks võib kasutada ka kõrvalteid. Lisaks on alati võimalus ratas konksu otsa riputada ja linnast välja maanteele sõita.
P.S. Mul on üks tuttav, kes regulaarselt käib Viimsist Männikule tööle jalgrattaga, kasutamata selleks ülepea tiheda liiklusega sõiduteid. Ja saab suurepäraselt trenniga hakkama, osaleb Põhjamaades ja Euroopas 300 km+ võistlustel. Nii et saab ka linnas edukalt trenni teha, ronimata selleks tiheda liiklusega trassidele autojuhtidele peavalu valmistama.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 10:18
Postitas Kilo Tango
Lemet kirjutas: ↑07 Juul, 2023 10:03
Siin hakkab juba välja lööma suhtumine "mina ja minu auto"
Ja mille poolest see suhtumine on halvem suhtumisest "mina ja minu jalgratas:? Et lugupeetav peab igati õigustatuks, kui üks tolvan paneb terve sõidurea enda järel kiirusega 20-30 km/h liikuma? Rääkimata sellest, et fooritsüklite läbitavus tema armust kordades väiksemaks muutub.
Mulle tundub see pastakst imetud probleemina. Ma olen ka omajagu pidanud linnas sõitma ja no tõesti ei ole kohanud sellist olukorda, kus jalgrattur sõidab näiteks sellel eepoolmainitud Pirita teel ja paneb kogu liikluse venima. Ärge mõelge välja probleeme, mida tegelikult ei esine. Vähemalt mitte olulisel hulgal. Üksikute hullude esinemist ma ei välista. Lisaks on Pirita tee neljarealine. Alati saab reastuda teise ritta ja ratturitest mööda minna. Ma olen Pirita teel pidanud ummikutes küll passima, aga 100% on süüdi olnud autojuhid, mitte jalgratturid. Kogu lõik alates Merivälja muulist kuni Russalkani on jalgratta jaoks sõiduteel sõitmine üsna riskantne ja ükski arukas jalgrattur seda ei tee. Seda peamiselt kõrgete äärekivide ja tiheda liikluse tõttu. Lisaks on mõelmal pool olemas korralikud kergliiklusteed, mis on mitmes lõigus üsna vabalt kasutatavad. Eriti Maarjamäe poolne külg. Kui mina seda lõiku rattaga sõidan, tulen üldsegi Lauluväljaku tagant mööda kergliiklusteed alla Maarjamäe memoriaali taha ja sealt läbi Lillepi pargi edasi. Vanasti sõitsin ka läbi Lauluväljaku, kuid seal on hakanud emad väikeste lastega jalutama ja turvalisem on Lauluväljaku tagant tulla.
Re: Liikluse planeerimisest
Postitatud: 07 Juul, 2023 10:22
Postitas OLAVI
Kilo Tango kirjutas: ↑07 Juul, 2023 8:49
....
Sama jalgrattur peab ju kuidagi punktist A punkti B saama. Kui ta istuks autos nagu sina, aeglustaks ta liiklust oluliselt rohkem. Ma ei näe mingit põhjust, miks autosõitja on kuidagiviisi tähtsam, kui jalgrattur. Jalgratturi vaatest segavad autod tal rahulikku sõitmist.
Ehk siis - võta väike törts palderjani ja rahune maha. Mõlemad on inimese punktist A punkti B toimetamise vahendid ja autojuht ei ole kuidagiviisi eelistatud liikleja võrreldes jalgratturiga.
Kõige häirivam on see, et seoses hariduse devalveerumisega ei tunne "tavaliikleja" enam linnaliikluse ehitust ega oska lugeda kaarti.
(Ka enamus autojuhte ei oska isegi NAVI ekraanilt lugeda tavalist kaarti ja eelistavad
lastepärast 3D vaadet.)
Kuna paljud kergliiklejad, kes on harjunud sõitma bussiga eelistavad oma kergliikuriga liigeldes
täpselt samu bussimarsruute ja nõuavad nendele jalgrattaradasid, teadmata et linnas on olemas veel palju teid mis kulgevad samas suunas.
Nõuka ajal oli miilitsa poolt organiseeritud mingi selline organisatsioon nagu "Noored liiklusinspektorid".
Ja need tavaliselt kambaga "kiusasid", üksikult linnatänavatel sõitvaid (jalgrattalubadeta) alla 14 aastaseid jalgrattureid. Ja neid "suuremate poiste kampasid", kes omasid "seaduslikku õigust" nooremaid kontrollida, oli palju.
See õpetas noortele (lubadeta) ratturitele väga hästi linna tundmist, et kuidas sõita läbi linna suurematele teedele (kontrolli vaatevälja) sattumata. Muidugi ratas ise ja füüsiline vorm pidid olema head, et nende eest ära sõita, kui vaatevälja jäid.
(Näiteks Tartus pole üldse vaja Riia ega Võru tänavale, jalgrattaga autode vahele sõitma minna.)
Saadud kogemuse abil õnnestus hiljem, juba teiste liikusvahenditega sõita nii lubadeta kui ka joogisena.