Autotehnikateema

[muruniiduk]

Adaptiivne püsikiirusehoidja mõjub sõidustiilile väga rahustavalt.

Tuuletakistus on see asi mis mõjub. Üldiselt saab ka mõne väiksema masina taga sõites sedasi kokku hoida. Miinuseks on muidugi see, et tempo suhtes pole sul üldse sõnaõigust ja vaateväli on kah üsna väike. Ehk siis kui see aparaat seal ees teeb mingi järsema manöövri nagu äkiline pidur või jõnksuga möödasõit siis selle jaoks on reageerimisaeg väga väike. Mõnikord olen proovinud sedasi (mingi pirukakäruga) ja auto enda kütusekulu mõõtja kukub pea 40%.

Siiamaani pole see tuules sõitmisega kaasnenud kütusesääst kaalunud üle potentsiaalset riski mis kellegi sabas sõitmisega kaasneb. Adaptiivse püsikiirusehoidjaga saab valida omale turvalise distantsi mida ta hoiab ja julgen väita, et pidurdab see süsteem ka suurepärase reageerimisajaga. Isegi linnas kasutanud seda lahendust ja palju rahulikumaks teeb.

[Kapten Trumm]

See rekkade taga sõitmine kätkeb peale avariiohu ka seda, et isegi kui haagise rataste mustri vahel kiva parasjagu pole, siis lendab sealt liiva ja sellist kraami, mis kulutab esiklaasi ja tuleklaase täpiliseks. Keskmine esiklaas on täna 300 eurot koos vahetusega, keskmine esilatern (klaase eraldi enam ei müüda) võib olla mingi 200-400 eurot tükk ja sedagi halogeeni puhul. Ja mõistagi, märja teega on teie auto viie minutiga nagu p***käi sedasi sõites.

Ärge sõitke teistel ninapidi tagumikus, on teie auto tervem. Ja närvid korras.

[Crispy]

See aga, et me omal ajal selle läbi tegime, ei tee meid mitte kuidagi paremaks autojuhist, kes load teinud hiljem ja kus auto juhtimiseks tolleks ajaks enam mittevajalikku ei õpetatud. Autojuhiks õpitakse selleks, et autoga sõita osata, mitte selleks, et seda remontida. See, et meie seda tegema pidime oli ajastu taak. Kui praegu õpetataks lõviosa autojuhikursustest, seda mida tegelikult vaja ei lähe! Ei kujuta nagu hästi sellist jama ette! Ja kui selle, mittevajaliku, tõttu oleks koolitus mingi kolm korda mahukam - kui palju see siis maksma läheks? Ja inimesed maksaksid selle eest, et neile õpetatakse auto juhtimiseks mittevajalikke asju!

Veoautode puhul on seda hästi näha, kui politsei korraldab mõne suurema reidi, kus kontrollitakse veoautode korrasolekut. Kohe on näha, et kabiinis istub seltskond, kes "pole õppinud seda, mis vaja ei lähe", autodel on pooleks pidurivoolikud, raamid katki, vedrud katki, osad rattamutrid puudu - nii lollid, et ei taipa isegi oma elunatukese pärast karta ja sõidavad seepärast taoliste vaevalt koos püsivate autodega

Autojuht võib ju näha, et siit-sealt logu. Ütleb bossile. Boss vastab seepeale, et pole häda midagi ja kui ei sobi, otsi uus töökoht. Mida teha? Autojuht hakkab omast taskust voolikuid vahetama?

[Kapten Trumm]

Tänase tööjõu puuduse juures ütleb mõni boss sedasi?? Eks siis tulebki vahetada, sest tööpakkujad on järjekorras.
Eks on logud ka tänasel päeval seepärast, et juhtidel on kas pofik (remondis seisev auto ei teeni palka talle) või osa lumehelbekesi ei saagi aru, et midagi viga on. Õnneks peavad tänapäeval olema pidurikambrid veduakudega, kui õhk päris kaob, siis idioot ei saa edasi sõita.

Ja muidugi, meie veokid oleks paremas korras, kui korrasoleku eest teha vastutavaks omanikfirma, mitte autojuht. Näiteks Taanis on sedasi, rekkafirma, kus ma käisin, omas enda ülevaatuspunkti ja enne sõitu minekut käisid autod sealt kõik läbi. Pidi olema odavam kui vahelejäämisel tuhandetega riigieelarvet toetada. Autod sõitsid peamiselt Kopenhageni ja Pariisi lennujaama vahet.

[AndresTy]

Mõnikord olen proovinud sedasi (mingi pirukakäruga) ja auto enda kütusekulu mõõtja kukub pea 40%

Ja siis eessõitev autojuht vannub tulist kurja, et miks see kuradi idikas nii p**se küljes kinni peab sõitma! Ise vannun ka, kui mõni selline "ökonomaiser" end mu tagumiku külge kinni kleebib.

Üldiselt saab ka mõne väiksema masina taga sõites sedasi kokku hoida. Miinuseks on muidugi see, et tempo suhtes pole sul üldse sõnaõigust ja vaateväli on kah üsna väike

Suurimaks miinuseks pole mitte sinu sõnaõiguse ja vaatevälja puudumine, vaid see, et sellise katse ebaõnnestumise korral keerad korraliku s*ta eessõitjale kokku.

[Welber]

Tuuletakistus on see asi mis mõjub. Üldiselt saab ka mõne väiksema masina taga sõites sedasi kokku hoida.

Kui Sul kütuse jaoks raha pole, siis sõida bussi/rongiga, aga teisi liiklejaid terroriseerida on väga napakas komme. Tihti istub mulle keegi keenjus nii umbes 5 meetri kaugusele sappa (mul on selline suurema taguotsaga aparaat - MB V250), mööda minna ta ei kavatse ja muudkui säästab kütust. Kõigepealt näitan paar korda suunda, et mine mööda, kui see ei mõju ja auto üksik, siis ootan kuni tuleb suurem kogus vastutulijaid ja võtan kiiruse 70-le. Mõjub. Kohe kui võimalus, läheb mööda, kohakuti jõudes tavaliselt vehib kätega ja üritab midagi karjuda. Mina naeratan ja lehvitan.

[NGolf]

Sabas sõitjate vastu on igasugu abinõusid:






https://www.core77.com/posts/109423/One ... gating-You

[maksipoiss]

https://www.core77.com/posts/109423/One ... gating-You

Tegelikult ei pea stangele pandud asju nipukaga kinnitama. Ükskord jätsin kogematta Väimelast Pärnusse sõites Hiluxi tagastangele paari plekikääre ja valtsitangid ja teada sain sellest kui Pärnus foori taga peatudes tagumise auto juht ütlema tuli . See kord sai veel vahelduse mõttes läbi Tartu tuldud ja sinna veel mööda vana Tartu-Võru maanteed, mis teadupärast ei ole kõige sirgem tee

[mongol]

Tänu jumalale midagigi autodega seotut vahepealsele eneseupitamise jutule stiilis "õppisin sõitma nii ammu, et mootoreidki polnud" ja muu konkreetne imal iba.

[lamba-ants]

Näite praktikast - mõni aeg tagasi päris kiuslikult lugesin, mitu korda ühe kilomeetri jooksul vajutab pidurile minu ees sõitva mersu linnamaasturi juht. Sain sellise statistika - 1 km jooksul (Pärnu mnt kesklinnas) pidurdas ka 35 korda, mina pidurdasin 2 korda. Mitu korda 100 tuhande peale taolised pidurikettaid ja klotse vahetavad, rääkimata kaasliiklejate segamisest oma pideva piduritulede vilgutamisega.

Kas doktor kõigetark ei ole kuulnud, et automaatkastiga sõites ongi piduripedaali vajutamine üks peamisi juhtimisvõtteid? Moodsa hübriidi või elektriautoga sõites ei kulu selle käigus tingimata isegi kettad ja klotsid, sest esimese hooga suunatakse pidurdus regeneratsiooni.

Ma väidan näiteks, et noor tütarlaps, kes tegeleb mootorrattaga ringraja sõitmisega hobikorras (vali siia suvaline motohobi tegelikult), on sellest GAZ52 profist parem sõitja. Käike vahetab võisteldes otsekastiga ja siduri ja käigukasti ehitusest teab kõike. Reaktsioon on ülikiire ja olukorda oskab hinnata 2x kiiremini.

Mitmetel ringrajaässadel pole vastava kategooria juhiluba ja liikluses nad ei osalegi. Kahtlemata tunnevad sellised isikud suurepäraselt oma võistlusmasinat ja suudavad sellega kontrollitud tingimustes (ringrajal tehakse enne võistlust ka kõvasti tutvumisringe) viimase piiri peal sõita. Neid oskusi ei saa aga automaatselt liiklusesse üle kanda, sest tingimused on täiesti erinevad.

Aga muidu on olnud viimased päevad siin lõbus lugemine. Kurbusega tuleb tõdeda, et saabub aeg, kus kõik Gaziga sõitma õppinud ja vahegaasi valdavad autojuhid surevad välja ning maailma jäävad ainult käparditest lumehelbekesed, kes oskavad sõita ainult automaatkastiga väga halvasti ja autost teavad heal juhul nii palju, et sellel on rattad.
Arvestades EL-i suunda elektriautodele, kaob käigukast paarikümne aasta pärast üldse ajaloo hämarusse ning vanades filmides käigukangiga autot nähes vaadatakse seda samasuguse mõistmatuse ja imestusega nagu kettaga telefoni.

PS. Viimase aja trend olevat, et noored ei tee üldse endale juhiluba.

[maksipoiss]

[. Kurbusega tuleb tõdeda, et saabub aeg, kus kõik Gaziga sõitma õppinud ja vahegaasi valdavad autojuhid surevad välja ning maailma jäävad ainult käparditest lumehelbekesed, kes oskavad sõita ainult automaatkastiga väga halvasti ja autost teavad heal juhul nii palju, et sellel on rattad..

Olen Gaz-iga sõitma õppinud, aga momendil ilmselt enam vahegaasi ei valda ning manuaaliga viitsiks sõita ainult juhul kui elaks maal ja suuremates (no nii alates Haapsalu , Viljandi jms.) linnades ei käiks üldse.

[parkija]

See nsvl ajal veoki / sõiduki remondi ja hoolduse suur maht oli ju ka selle aja kehvade õlide ja muude nigelate materjalide koosmõju ning teatavasti joobes juhtimisega vahele jäänud sohver mitte ei lahkunud töölt vaid leidis rakendust sõidukite hoolduses või remondis automajandi töökojas , vastava ala teadmised olid autokoolist olemas , süsteem toimis .

[ahto42]

Mastiks
https://www.youtube.com/watch?v=nXvl9nt57Kg

[OLAVI]

... Siin on sellest ka eraldi teema
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 88#p537088

Sellele lisaks ajaloost:
"Kolmanda liigi autojuhtide ettevalmistamise õppeprogramm ja kontrollküsimused 1951"
https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-dig ... 984/page/1

Seal oli 1951 õppetöö mahuks määratud 600 õppetundi ning sõidu- ja juhtimisõpetuse tunnid sellest olid jagatud:
Juhtimisvõtete harjutamine (2h)
Juhtimine teedel ja manööverdamine (6h ja 10h)
Juhtimine järk-järgult keerukamaks muutuvas olukorras (7h ja 10h)
Liiklemine maastikul rasketes tingimustes ja pimedas (2h ja 8h)
Auto pukseerimine (1h ja 3h)
Orienteerumine liiklemisel (6h ja 17h)
Õppesõit 50h (kui õppimise ajal käis õpilane sõidupraktikal majandis, siis 24h)

Põhirõhk 600 tunnist oli pandud muidugi autoehitusele.
See oli siis enam-vähem kohe peale sõda.

Tollel ammusel ajal õpetati koolides autolukseppi, kes pidid tundma materjalide tehnoloogiat, seadmete ehitust ja nende kasutamise põhimõtteid.
(Luksepp, metallikunstnik, oskas tollel ajal ise teha rakised ja valmistada mootor saele ovaalse kolvi ja silindri või lõigata vintrauale sooned sisse.)

Sõna "autojuht" tähendas tollel ajal inimest, kes võis kalli koorma või inimestega sõita kasvõi taigasse ja sealt elusana autoga tagasi tulla.

Juba mõnikümmend aastat õpetatakse koolides autotehnikuid kes peavad oskama lugeda autotootja juhendit ja selle järgi toimides saavutama kliendi rahulolu antud margi esinduse suhtes. Tähtis on ainult, et auto sõidaks liisinguperioodi lõpuni.
Vasemääre tõstab tugevalt kliendi rahulolu ja rahulolev klient kiidab remondimeest kui näeb "kuldse"määrdega kaetud akuklemme. (Kuigi tehnoloogiliselt ei tohiks vasemääret elektriühendustel üldse kasutada.)

Enamus tänapäeval kooli lõpetanud autotehnikutest ei tea isegi seda, et miks ja kuidas süüteküünal mootorile keeratakse või kas seda üldse peab "lõpuni" kinni keerama, sest küünlal olev piip ei lase nagunii küünlal ära kaduda.
Juhendi järgi tuleb "selle riistaga, keerata selle numbrini" aga see ei anna teadmist, et miks see nii on ja mis juhtub kui teha viga. Jne.

[Kapten Trumm]

Kas doktor kõigetark ei ole kuulnud, et automaatkastiga sõites ongi piduripedaali vajutamine üks peamisi juhtimisvõtteid? Moodsa hübriidi või elektriautoga sõites ei kulu selle käigus tingimata isegi kettad ja klotsid, sest esimese hooga suunatakse pidurdus regeneratsiooni.

Ei ole mingi "peamised juhtimisvõtted". Mul on ka automaadiga auto olemas, aeglaselt linnas roomata saab väga hästi ilma pidevalt pidurituledega vilgutamata. Tuleb auto liikumist ette planeerida. Inimesed vilgutavad piduritulesid iga 20 meetri tagant just valede juhtimisvõtete tõttu, kuna üllatavalt paljud sõidavad parem jalg gaasil, vasak piduripedaalil. Tegelikult opereeritakse pedaale ainult parema jalaga. Mis teha, kui keegi seda õpetanud pole ja omas pealiskaudsuses pole viitsinud asja selgeks ka teha.

Auto liikumise ette planeerimist rohkem kui auto nina ees olev 10 meetrit õpetavad väga hästi veoautod ja mida raskemini käsitsetav auto, seda suurem treeniv efekt on. Paljude juhikandidaatide suurim probleem on võimetus tegeleda näiteks viie asjaga korraga - auto juhtimisel keerukamates oludes on see aga hädavajalik oskus. Eriti kui on harjumus nutitelefoni sõidu ajal näppida. Üks tore koht veoauto jaoks (eriti poolhaagisega) on need analooge mitte omavad ringristmikud Tallinna ringteel Keilas, mida Saue-Paldiski suunal tuleb läbida tükki 5. Juba 100 m enne ristmikku peab sul plaan olema, kuidas sealt läbi saada, kui ei taha seisma jääda ega libedal otse panna.