Kliimamuutustest

[Kapten Trumm]

Need liinikoridorid olid ka vanasti täis kasvanud, koridoride hooldusraha pole ajas märkimisväärselt ju langenud. Füüsika tõttu pole ka võimalik ehitada kõrgepingeliine traatidega, mis nulli lähedal ei ripuks lontis (miinukraadiga läheks need pooleks) ja mingi tuule tugevusega hakkavad need ikka kokku käima, seejuures mida lagedam ja laiem liinikoridor, seda rohkem tuul maksvusele pääseb. Lihtsalt küsimus on selles, et neid torme ja kiiresti arenevaid torme on rohkem (kliimaekstreemsuste arv on üks soojenemise kaasnev nähe).

Seejuures tormid arenevad natuke teise dünaamikaga kui meteoroloogia neid seni prognoosib, see kuu aja tagune torm prognoositi veel eelmine päev kui miski tavaline tugev tuul (mandril 20 m/sek), protsessi käigus mõõdeti Vilsandil orkaani tulevus (38 m/sek).

[parkija]

Postitan siia kuna see teema käib ka rohepöörde heade ja halbade mõjudega kokku : Raadiost kuuldud prantsuse ajakirjanduse ülevaatest koorus välja , et sealsed põllumehed protestivad kuna eu rohenormid ajavad tootmise üle mõistuse kalliks , Brasiilia , Argentiina seevastu vilistavad rohepöörde normidele ning nende toodang on eu s hinna mõttes väljaspool konkurentsi .

[teeline35]

1990-2022 vähenes EU kasvuhoonegaaside heide 31%: https://www.eea.europa.eu/en/analysis/i ... ion-trends .

Kas need võivad olla omavahel seotud?

Praegu on küll nii, et Hiina toodab poole rohkem kui USA ja EL kokku, aga 1990. aastal tootis EL poole rohkem kui Hiina:

st Odav ja räpane töötlev tööstus koliti Hiinasse ja sealt see vähenemine, mitte aga rohepöörde meetmete tõttu. Kontoritegevuse jalajälg teatavasti üsna pisike .

Postitas Kriku » 26 Nov, 2024 16:44

wolfgang kirjutas: ↑26 Nov, 2024 13:41
Keegi võiks esitada arvutused, mitu kraadi selline andam kliima külmemaks teeb.

Seda on ammu tehtud, näiteks: https://upload.wikimedia.org/wikipedia/ ... ios_01.svg

Aitäh, et hoitati, talvel külmaga rahapakke koju ei too. Jahutab toatemperatuuri liiga alla!

[Kriku]

Ei tea, Hiina tsemenditoodang on näiteks ka 6x kasvanud: https://tradingeconomics.com/china/cement-production .

[AMvA]

Kliimamuutuse eitamine tänase teaduse taseme kontekstis ....

Keegi ei eita kliima muutust (lahku kirjutaud), aga ma panen kahtluse alla inimese tegevuse ja just CO2 nii suure mõju nagu meile üritatakse väita. Tuletaks meelde, et kliima on olnud alati muutuses ja alles ca 10 000 aastat tagasi laiutas Eesti kohal liustik.

[Kriku]

12 - 13 000 aastat tagasi, mitte 10 000.

Oletatavasti on inimtegevus kiviajast saadik hoidnud ära järgmise jääaja.

[MadMan]

Sa võrdled soodaraketi ehitamist laborikatsetega?

Paljusid teaduskatseid ongi võimalik koduste vahenditega järele proovida: raskuskiirendust saab mõõta kivi ja stopperiga, DNA-d saab eraldada nõudepesuvahendi abil jne. Mitmeid väga olulisi loodusseadusi avastati möödunud sajanditel vahenditega, mis ongi tänapäeva mõistes kodused. Laboritingimused ja moodsad vahendid annavad suurema täpsuse. Viitasin muide ülal ka laborikatsetele.

Kasvuhoonegaasid on kasvuhoonegaasid sellepärast, et nende molekulid on juhuslikult õigete omadustega just soojuskiirguse lainepikkustele reageerimiseks ja soojuse absorbeerimiseks. See on lihtne alusteaduslik fakt ja seda põhimõtteliselt järele kontrollida on samuti lihtne. Globaalses mastaabis saab kontrollida taevakehalt tagasipeegelduva kiirguse lainepikkusi (et mis lainepikkustega kiirgust kui palju atmosfääris absorbeerub) ja selle järgi määravad astronoomid juba ammu kaugete taevakehade atmosfääride koostist. Lihtne selgitus: https://news.climate.columbia.edu/2021/ ... l-warming/ .

Kui lühikese joonlauaga maakera kõverust hinnata, siis võib selguda, et maakera pole mitte ainult lame vaid lausa nõgus. Keegi ei vaidlusta CO2 mõju infrapunakiirgusele - küsimus on selle tagasikiirguse mõju suuruses, mis on tänaseks tõestatud mõõtevea piiril olevana. Kui siia lisada teadmised temperatuuri ja CO2 korrelatsioonist läbi miljonite aastate, siis minu jaoks on inimtekkelise kliimasoojenemise hüpotees ümber lükatud ja tuleks püstitada uus hüpotees, sest väga paljusid maakera kliimat mõjutavaid tegureid ja eriti nendevahelisi seoseid me ei tea ega oska hinnata nende mõju.

[Some]

Nuh, kui probleemiks on kliima soojenemine, siis odavam kui rohepööre oleks tuumatalv. Või siis mõni korralik meteoriit või supervulkaan...

[AMvA]

12 - 13 000 aastat tagasi, mitte 10 000.

Oletatavasti on inimtegevus kiviajast saadik hoidnud ära järgmise jääaja.

OK 12 000 aastat tagasi, ei ole ajaloolise skaala järgi väga suur erinevus

Aga seda, et inimtegevus kiviajast saadik on jääaja ära hoidnud? Hmm

[Kriku]

Keegi ei vaidlusta CO2 mõju infrapunakiirgusele - küsimus on selle tagasikiirguse mõju suuruses, mis on tänaseks tõestatud mõõtevea piiril olevana.

Ei ole. See, et kellelgi ei õnnestunud ise ehitatud seadmega midagi tuvastada, ei tühista kõiki varasemaid andmeid.

Kui on teada, kui palju millistel lainepikkustel IR jõuab Maale, kui palju tagasi peegeldub millistel lainepikkustel ja milline on atmosfääri koostis, siis on võimalik välja arvutada, kui palju atmosfääris neeldub seda küttes iga atmosfääri koostises oleva gaasi kaupa. Kas sa sellega oled põhimõtteliselt nõus?

Kui siia lisada teadmised temperatuuri ja CO2 korrelatsioonist läbi miljonite aastate, siis minu jaoks on inimtekkelise kliimasoojenemise hüpotees ümber lükatud

Sinu jaoks võib olla ükskõik mida.

[MadMan]

12 - 13 000 aastat tagasi, mitte 10 000.

Oletatavasti on inimtegevus kiviajast saadik hoidnud ära järgmise jääaja.

Sa ei häbene lausvalet postitada. Kõik jääajad algavad Maa orbiidist sõltuvalt.
https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com ... 04GC000891

The timing of the glacial cycles is tightly correlated with variations in the shape of the Earth's orbit.

[AndresTy]

Füüsika tõttu pole ka võimalik ehitada kõrgepingeliine traatidega, mis nulli lähedal ei ripuks lontis (miinukraadiga läheks need pooleks) ja mingi tuule tugevusega hakkavad need ikka kokku käima, seejuures mida lagedam ja laiem liinikoridor, seda rohkem tuul maksvusele pääseb.

See kehtib ainult viletsalt ehitatud, väljaveninud või viga saanud liinide postivahe traatide kohta. Kui postidevahelise traatide ripe on ühesugune, siis kõiguvad traadid sünkroonis ja kokku ei lähe. See on õhuliinidel rusikareegel, et traatide pingus postivahes peab olema ühesugune. Vahet pole missugune on tuule tugevus või liinikoridor.

[Kriku]

12 - 13 000 aastat tagasi, mitte 10 000.

Oletatavasti on inimtegevus kiviajast saadik hoidnud ära järgmise jääaja.

Sa ei häbene lausvalet postitada. Kõik jääajad algavad Maa orbiidist sõltuvalt.

Jah, aga kasvuhoonegaasid atmosfääris võivad jääaega edasi lükata. Viiteid selle kohta olen kunagi juba teemasse postitanud. Sulle on muidugi mõttetu kirjandust tsiteerida, sest mingi aja jooksul tuled sa lihtsalt uuesti ja kuulutad, et kõik on vale, nagu poleks viiteid kunagi jagatudki. Kui aga sulle endale küsimus esitada, siis sa ei vasta.

[MadMan]

Ei ole. See, et kellelgi ei õnnestunud ise ehitatud seadmega midagi tuvastada, ei tühista kõiki varasemaid andmeid.

Kui on teada, kui palju millistel lainepikkustel IR jõuab Maale, kui palju tagasi peegeldub millistel lainepikkustel ja milline on atmosfääri koostis, siis on võimalik välja arvutada, kui palju atmosfääris neeldub seda küttes iga atmosfääri koostises oleva gaasi kaupa. Kas sa sellega oled põhimõtteliselt nõus?

Milliseid varasemaid andmeid? Esita need.
Maale jõudvat kiirgust on võimalik hinnata, samuti lahkuvat kiirgust on võimalik hinnata - me saame mingi suurusjärgu (sissetulev kiirgus ~340 kw/m2). Tegemist pole mingi täppisteadusega vaid jämedalt võetud keskmisega. Kuidas see kiirgus siin käitub - selle kohta pole meil täna mitte mingit infot. Kui katse näitab, et isegi 100% CO2 keskkonnas on välja kiirguv IR praktiliselt olematu, siis 0,04% gaasikontsentratsiooni korral ei ole mõtet sellest isegi rääkida.
https://www.energy.gov/eere/solar/solar ... ion-basics

Scientists measure the amount of sunlight falling on specific locations at different times of the year. They then estimate the amount of sunlight falling on regions at the same latitude with similar climates.

[isonts]

See kas kliimamuutus on loomulik või inimtekkeline ei muuda seda fakti, et inimene reostab, saastab ja tarbib ülearu, aga tegelikult peab elukeskkonda hoidma ja selleg mõistlikult ümberkäima. Kõiksugu aktivistid, aga pööravad enamasti oma äärmusliku tegevustega kodaniku igasuguse rohepöörasuste vastu. Liialdatakse hea eesmärgi nimel ning see hakkab varem või hiljem algsele ideele vastu töötama.