Läti ja Leedu kaitsejõud

[wambambola]

Hah, ma just lugesin seda artiklit postimehes ja mõtlesin, et panen siin teema kirja aga keegi jõudis ette . Kas sel on üldse mingit mõtet? Kel on veel peale Eesti meie regioonis 2% SKP-st rääkimata NATO-st.
See võib kõne alla tulla siis, kui neil on see samas klassis ja isegi siis on see väga keeruline. Mida sa nende palgaarmeega ära teed? Seal on vist liiga palju erimeelsusi, et seda ära korraldada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Keegi tahab vist teiste turjal liugu lasta.

http://www.postimees.ee/1305986/lati-pr ... hise-armee

Parajalt loll sõnakõlks tõesti lõunanaabrite eksoligarhist presidendilt. Aegruum meie ümber ja NATO taust loomulikult sunnivad meile teatava kaitsealase integratsiooni peale aga "ühisarmee" lätlastega oleks ikka tõega absurd
Negatiivsed momendid selle hüpoteesi puhul on meie keele- ja kultuurivõõrasus, lätlaste vähene panustamine kaitsesse ja juba traditsiooniks kujunenud "liugulaskmine", Läti pöörane slaavlaste % ühes kõige sellest tuleneva negatiiviga - ning last but not least meie väga erinevaks kujunenud kaitsetahe.

Samas ühisarmee üle soomlastega võiks isegi diskuteerida - kasvõi ainult hüpoteetiliselt esialgu

[setu]

Läti-Leedu võiksid tuumajaama ja RailBalticu lahendada kõigepealt. Kui nad saaksid sellega hakkama, hakkaks rääkima ülisuurte plaanide tasandil.

Paraadil hakkas silma - naistel olid uued Norra lahinguvestid?!

Nojah, oleme Lätiga nüüd juba 10 aastat NATOs, kuid basic tehnika on ikkagi Rootsist, kuningriik mis pole NATOsse astunudki. Nii meil panustamine käib NATO suunalt...jätkuvalt iga uue artikli puhul käib käsi meie rahakotti.

Aga see-eest lätlasete Zemessardze juurde kuuluvad ka suurtükid ning 120mm MPd, snaipritel ka Hecate II'd. Tehke järgi!

Diplomaatia artikkel ka:
http://www.diplomaatia.ee/en/article/es ... ry-allies/

[allatah]

Tänasel või homsel päeval ei tuleks jah sellest ühisarmeest suurt midagi välja, aga kaugemat tulevikku silmaspidades võiks ju mõtteid ikkagi liigutada. Et mis oleks see ühisplatvorm millel seda armeed hoida? Kas peaks igal pool olema ajateenistus, kutselised, või kompott?
Näiteks lampi pakkudes ütleks, et Eesti süsteemi laiendamine võiks olla üks variant. Ehk siis mingid maakaitseüksused riikide endi territooriumitel ning siis igal riigil näiteks kaks lahingbrigaadi, millest vähemalt ühte saaks saata naabrite juurde. Pluss väiksemad kõrvaliste suundade lahingüksused. Kõige pikem vaenulik maismaa piir on ilmselt Leedul.

Samuti võiks ju mõelda sellele, et mõni keskmaa või kaugmaa ÕT kompleks või radar ei pea paiknema tingimata otepääl, vaid võib ju olla ka kuskil Põhja-Läti kõrgustikul. Ning kui meile peaks kunagi tulema appi jänkide rangerid, siis pole tegelt väga suurt vahet, kas nad maanduvad Ämaris või kuskil Riia tagusel alal.
Tõenäoliselt kõige selle peale on juba kuskil mõeldud, aga probleem võib olla pigem just selles, et kui halvasti läheb, siis on x päeval mõnes balti riigis võimul vasjade valitsus ning nad keelduvad igasugusest läänest tulevast abist.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Panemaks lõplikku punkti sellele Läti oligarhpresidendi väljakäidud lollakale Eesti-Läti ühisarmee uitmõttele - minu isikliku kogemuse põhjal kujuneks sellise hüpoteetilise armee komandokeeleks vene keel. Minu põhjendused sellele on järgmised:
- Läti suur slaavlaste % ning proportsionaalselt samasuur (ilmselt veelgi suurem - isiklik kogemus) slaavlaste % armees. Ka on ebaloomulikult palju läti ohvitsere tüüpiliste slaavi perekonnanimedega, s-tähega lõpus - aga loomulikult ei muuda lätipärase s-tähe lisamine veel ära ühe kpt Ivanovs-i sünnirahvust ja emakeelt...
- sellele assisteerib suur slaavlaste % professionaalsete eesti kaadrisõdurite (pean silmas Scoutspataljoni) seas - mis on avalik saladus muidugi...
- erinevalt eestlastest kuuluvad lätlased-leedulased teatavasti balti keelkonda. Samas teavad ilmselt vähesed, et selle keelkonna teine ametlik (aga pisut vähemtuntud) nimetus on baltoslaavlased - mis määrab samas aga suuresti ära ka lätlaste-leedulaste kultuurilis-hingelise läheduse venelastega...
- tulenevalt kõigest eelnevast (jällegi minu isiklik tähelepanek) räägivad noored 20-tes eluaastates (puht)läti nimega Läti ohvitserid üldjuhul suurepärast vene keelt - samas kui samanoored Eesti ohvitserid ei jaga vene keelest enam ei ööd ega mütsi...

...et kas kellelgi on veel kahtlusi, milliseks kujuneks sellise müstilise "ühisarmee" suhtluskeel elik lingua franca

[allatah]

...samas kui samanoored Eesti ohvitserid ei jaga vene keelest enam ei ööd ega mütsi...

...et kas kellelgi on veel kahtlusi, milliseks kujuneks sellise müstilise "ühisarmee" suhtluskeel elik lingua franca

Ehk siis inglise keel? Kui sai väljatoodud, et Eesti ohvitserid vene keelt ei jaga, siis tõenäoliselt on kõigi jaoks sobivaimaks keeleks justnimelt inglise keel. Mul ei ole küll Läti sõjaväelastega kogemusi, aga ma pakun, et üldine lätlaste mass räägib inglise keelt umbes sama hästi, kui üldine eestlaste mass-ehk siis vanemad saavad kuidagi hakkama ja noortel on vabalt suus.

Selleks ajaks kui see hüpoteetiline ühisarmee võiks kunagi paari aastakümne pärast reaalsuseks saada, on staapides juba see põlvkond, kellele on inglise keel täitsa loomulik. Ega küsimus ei olegi reameestes, sest üksus jääks ju ikkagi riigipõhiseks. Küsimus on pigem selles, et erinevad üksused saaks üksteist aidata ja toetada.

Kuskilt on jäänud meelde sellised arvud, et Euroopa kaitsekulutused on pool USA kaitsekuludest, aga lahinguvõime vaid kümnendik USA lahingvõimest. Kui meie eesmärk on enda lahingvõimet tõsta, ei saa me takerduda selliste väikeste probleemide taha, et äkki on tulevikus veel paljudel lähedastel naabritel suus vene keel.
Tõhustame siis Balti kaitsekolledzis inglise keele õpet või peame mõne Kevadtormi Leedus maha, et selgitada välja koostöös olevad probleemid.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

...mul ei ole küll Läti sõjaväelastega kogemusi...

...siis parem jäta oma postid selles küses tegemata

[Kapten Trumm]

- tulenevalt kõigest eelnevast (jällegi minu isiklik tähelepanek) räägivad noored 20-tes eluaastates (puht)läti nimega Läti ohvitserid üldjuhul suurepärast vene keelt - samas kui samanoored Eesti ohvitserid ei jaga vene keelest enam ei ööd ega mütsi...

Selle põhjuseks võib muidugi olla ka keeleõppe erinev korraldus + praktika vajadus (tuleneb suuremast venelaste arvust kui meil).
Nõuka ajal oli meil ju vene keele õpe eelisseisus muude võõrkeeltega, tegelikkuses tollal praktiseeritud eraldi aine nimega vene kirjandus (oli selline eraldi õppeaine kohe) ei olnud ju sisult midagi muud kui maskeeritud keeleõpe, sest mis selle keeleoskusega ikka muud juhtub kui pead kirjandusklassikat teksilähedaselt jutustama, selle tõhusus on isegi suurem kui kuival grammari ajamisel.

Et noored ohvitserid peavaenlase keelt ei oska, on lihtsalt vene keele tähtsuse vähendamise loogiline tulemus koolisüsteemis+ inglise keele ületähtsustamine KV-s.
Tehke alates 6. klassist 3-4 tundi vene keelt nädalas ja mõne aastaga hakkab pilt muutuma.
Minul oli võimalus neid roditelnõi padez'i ja Lermontovi saada öökimiseni ja sestap ei valmista vähimatki raskust venekeelsete raamatute lugemine või nende välitelefoni pealtkuulamine.
Kunagi sai "luurel" isegi kohalikust venelasest teejuhti kasutatud, venelasele läheb see väga korda, kui teda emakeeles kõnetatakse.

[taara]

Enamustes koolides ongi vene keel teine keel ja alates 6 klass.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=66478936

Selles lihtsas-lühidas artiklis on Läti presidendi fantaasalennule antud täiesti piisav aus-lihtne hinnang

[tommy]

On käes aeg, kus lätlased panevad rahandusministeeriumis paika oma tuleva aasta eelarve parameetreid.(ka meil, muide)
Kõlavaid avaldusi kaitseteemadel tuleb lõunanaabritel praegu nagu saelaudu..
Lisaks sellele nende presidendi rumalavõitu ideele on ainuüksi nende minister Pabriks juba tosinal korral erinevate avaldustega meedias figureerinud.
Viimase paari nädala jooksul....
Võitlus raha pärast käib täie hooga..
Eks sõbrad idanaabrid aitavad ka kaasa.
Lisaks "Zapad"-õppusele(kus põhiraskust kannab siiski Valgevene) võime peagi oodata ka "täiesti ootamatuid" õppusi ka Lääne SRK-s.
Värisege, saatanad.....

[pakzmagu]

http://www.postimees.ee/1307718/kunnas- ... ded-taidab

[pakzmagu]

http://www.postimees.ee/1308084/pabriks ... ik-unistus

[setu]

Keeleküse juurde.

No, eks võiks lätlastele teha/anda keelekümblusraamatu (est-eng), mis koosneks eesti keelsetest käskudest. Ja see oleks kohustuslik ka ohvitseridele, kui nad eestlaste alluvuses peaksid töötama.

Näiteks Soome-rootslased, kelle emakeel on rootsi keel - peavad väkke minnes selgeks saama intensiivselt kõikvõimalikud käsklused soome keeles. Sama printsiip kehtib ka kõigi välkarite kohta, kel miskipärast Soome kodakondsus aga oma perset hoiavad Austraaliast kasvõi Alaskani. Kõik peavad väeteenistuse läbima ja kohale tulema, isegi kui nad oskasid ennem teenistust vaid ühte soomekeelset sõna või... isegi seda mitte.

unustagu oma inglise keel juba eos.

[alban]

Näiteks Soome-rootslased, kelle emakeel on rootsi keel - peavad väkke minnes selgeks saama intensiivselt kõikvõimalikud käsklused soome keeles. Sama printsiip kehtib ka kõigi välkarite kohta, kel miskipärast Soome kodakondsus aga oma perset hoiavad Austraaliast kasvõi Alaskani. Kõik peavad väeteenistuse läbima ja kohale tulema, isegi kui nad oskasid ennem teenistust vaid ühte soomekeelset sõna või... isegi seda mitte.

Kui soomlasel on topeltkodakondsus ja ta elab püsivalt välismaal, siis on tal võimalus taotleda ajateenistusest vabastust. Igal aastal antakse umbes 400 isikule sellel põhjusel vabastus ja keeldumisi on alla kümne. Samas tuleb igal aastal teenistusse väljastpoolt Põhjamaid umbes 100 välis-soomlast (Lõuna-Aafrikast, Brasiiliast kuni Filipiinideni välja).

Sama põhimõte kehtib Eestis KVTS § 39 lg 1 p 4 alusel. Kui isik elab püsivalt välismaal ja on kaotanud sideme Eestiga, siis teda ajateenistusse ei võeta kui ta ise ei taha vabatahtlikult tulla.