www.militaar.net

Edasine toitumisnõu palun siia: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=360

Jäi ette.

VF "Sõjalise algõpetuse programmid".
Eesmärgid, ülesanded, meetodid....

Данная программа разработана на основе обобщенного опыта работы лучших воен-
но-патриотических клубов Самарской области по военно-патриотическому воспитанию
молодежи и организации подготовки допризывной молодежи к службе в армии. Про-
грамма для ВПК и ВСК представляет образовательный стандарт по начальной военной
подготовке, которым в обязательном порядке должны овладеть курсанты первого, вто-
рого и третьего годов обучения в ВПК или ВСК. Рекомендуется руководителям клубов
военно-патриотического и военно-спортивного профиля.

MS Word dokument
http://sammol.ru/525.file

E-Pub
http://docplayer.ru/34077146-Programma- ... tovki.html

Jäid ette ENSV aegsed ja tänased tunniplaanid.

Fucs kirjutas:Kokkuvõtteks minu nägemus antud hetkel.

1. Olemasolev "Riigikaitse" õpetus praegusel muutmata kujul peaks olema igal juhul kohustuslik õppeaine.
...lisaks...
2. Mina viiks "Riigikaitse" õppeaine "ajaloo osa" ajaloo õppeaine alla koos ajaloo õppekavas teatud rõhkude teraviku ja erinevate teemade mahtude ümbervaatamisega. Ajaloo õppeaine peaks rohkem sisaldama meiega seotud (sõja)ajalugu ja riigikaitsetahte ning patriootlikuse kasvatust läbi ajalooliste teemade. Praeguse "Riigikaitse" õppematerjali "ajaloo osa" tuleks omandada täismahus ajalootundides, mitte riigikaitsetundides ja vabanev ressurss tuleks täita muuga.
3. See "muu" võiks olla näiteks otseste riigikaitseteemaliste teemade süvaõpe, või kasvõi nt. õppematerjalid ja tegevused mida kasutatakse Noorkotkaste, Kodutütarde ja Kaitseliidu liikmete väljaõppes-harimises.
4. Riigikaitse õppeaine tuleks viia vähemalt 2 aasta peale (11;12 klass) või ideaaljuhul lausa 3 aasta peale (10;11;12 klass) ja siis jõuaks nii mõndagi enamat ja süvendatumalt õpetada. Mida hiljem vanuseliselt igasuguse kasvatus ja õppetööga alustada, seda raskemini on eesmärgid saavutatavad.
5. Praegune suhteliselt teoreetiline õppekava tuleks muuta praktiliseks (ohtra praktikaga täidetud) õppekavaks.
6. Ideaaliks kuhu püüelda võiks olla "süsteemne lähenemine" (riigikaitseliste nüansside õpetamine ja sidusus teiste õppeainetega).
7. Kui "liiga sõjalist" väljaõpet koolides võib mõni pidada "liiga kõvaks" lähenemiseks, siis "pehmem" lähenemine peaks vähemalt sisaldama enam patriootlikusele ja isamaalisele kasvatusele suunatud tegevusi (vt. neid samu noorteorganisatsioone ja nende tegevust) elik riigikaitse, patriootlikus ja isamaaline kasvatus ei tohi olla üksnes vabatahtlike organisatsioonide pärusmaa. Sõjaline väljaõpe ja militaariaga ohtralt rikastatud kasvatus võib aga seda olla küll.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 16#p505116

Seal sai viidatud, et praegu praktiseeritav "riigikaitseõpetus" sisaldab liiga palju ajalugu (aga ka n.ö. "ühiskonnaõpetust"), mida peaks ja tuleks õpetada ajaloo tundides (ja ühiskonnaõpetuses), mitte "riigikaitseõpetuses".
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 11#p504911

Lisaks on jäänud erinevatest väljaütlemistest, arvamusavaldustest ja ajakirjandusartiklitest arusaam, et üheks põhjuseks, miks riigikaitseõpetust ei saa tänapäeval teha kohustuslikuks on see, et tunniplaanid on täis ja lisatundide sisseviimine tuleks millegi arvelt... mõne teise õppeaine arvelt. Samal ajal need koolid kus on võimalik valida riigikaitseõpetust vabatahtliku õppeainena ja kus mõned õpilased selle õppeaine valivad, õpivad nad "riigikaitseõpetust", mis osaliselt üritab korvata ajalootundides õpetamata jäänud teemasid. Ehk siis seegi vähene, mida õpetatakse, on "lahjendatud" omakorda muude õppeteemadega, millel otsene seos riigikaitseõpetusega puudub või on õhkõrna sidususega ja neid teemasid tuleks õpeteda muudes ainetundides.

Siin on keskkooli tunniplaan aastast 1985 ja siin aastast 2018 Tunniplaanide ja ainetundide võrdlus Nagu näha, siis oli 1985 aastal keskkoolide tunniplaanis keskmiselt 36 õppetundi.
2018 on 9 klassil (põhikooli viimane klass) 35 õppetundi ja 12 klassil 33 õppetundi, kusjuures 9 klassil on selle 35 tunni sees sellised tunnid nagu:
Õpiabi ja Infotund (analoog peaks olema 1985a tunniplaanis "klassijuhataja tund") ja 2018a 12 klassil on 33 tunni sees nt. selline tund nagu
Draamaõpetus

Draamaõpetus - mänguline aktiivsus õpetamises.

Draamaõpetus on mänguline tegevusprotsess ning on võrreldes akadeemilise õppega (tavaõpe) atraktiivne, tugeva energialaenguga, vabastav ja emotsioone puudutav. Draamaõpetuse kaudu on õppimine meeldiv, isegi lapsele vastumeelsetes ja raskena tunduvates teemades, sest loominguliste tegevuste kaudu on lapse teadlik meel suunatud mujale, stimuleerides alateadlikku õppimist.

Olgu nende draamaõpetuste ja õpiabi tundidega kuidas on, aga IMHO mahuks vägagi hästi tänastesse tunniplaanidesse ära ka 1 või 2 riigikaitseõpetuse tundi.

Mis veel silma hakkab.
* Ajalugu õpetatakse nüüd vähem. Siit ilmselt ka põhjus, miks on riigikaitseõpetusse sisse kirjutatud suuremas mahus ajalugu.
* Füüsikat õpetatakse 1 tund vähem, matemaatikat aga 1 kuni 2 tundi nädalas rohkem.
* Kehaline kasvatus on õnneks jäänud vähemalt samale tasemele, kuigi noorte liikumiskultuuris (kehaline aktiivsus) on võrreldes 80-ndatega selged muutused.
* Gümnaasiumis on lisandunud 3 tundi "valikkursuseid" (ma saan aru, et koolides, kus õpetatakse riigikaitseõpetust jääb ka see õppeaine sinna alla? kuigi seaduses (Gümnaasiumi riiklik õppekava) seda kirjas ei ole. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kirjas üheselt, et need 3 tundi täidetakse kultuuriõppega (teater, kunst ja kirjandus). see 3 tundi nädalas peaks siis korvama/asendama ilmselt 1985a "kunstiajaloo" 1 õppetundi.
* Astronoomiat ei ole enam üldse. Pole kursis, vbl võetakse see läbi nt. füüsikas? (kuigi füüsikat on 1 tund vähem kui 1985!)
* Ühiskonnaõpetust on gümnaasiumiastmes 1 tund nädalas rohkem kui 1985
* Ja eraldi siis on 1985a "sõjalist algõpetust" 2 tundi nädalas, mida nüüd enam ei ole.

Teistes ainetes on enam vähem sama tase.

Pidin vahepeal ära käima....

Vaatame siis ka vastasvõistkonda.

VF-s ei ole samuti "sõjaline algõpe" enam eraldi tunnina õppekavas kohustuslik.
Küll aga tehakse ettevalmistusi, et see uuesti eraldi õppeainena kohustuslikus korras tagasi õppekavva tuua.
http://www.ug.ru/news/18842

Ehk siis tegelikult õpetatakse VF-s ka praegu nn "sõjalist algõpetust", kuid mitte eraldi sellenimelise ainena, vaid "обучения по основам безопасности жизнедеятельности" (ehk ОБЖ) tunni raames. Alates 7-ndast klassist kuni 11 klassini igal nädalal 1 tund. Uue kava kohaselt tahetakse sõjalise algõpetuse osa ОБЖ tunni alt välja tuua ja eraldi sõjalise aögõpetuse tund selle baasil tunniplaani sisse tuua.

Mis on ОБЖ tund ja mida seal õpetatakse, sellest saab ülevaate siit (kes vene keelt ei oska, see saab vaadata ka illustreerivaid pilte):
http://teachpro.ru/EOR/School%5COBJSupp ... r11062.htm

VF keskkooli tunniplaan 2018 Et oleks korrektne võrdlus meie koolide eelmises postituses toodud võrdlustabeliga, siis vaatame 11 klassi tunniplaani.
11 klassi tunniplaanis on nädalas 34 tundi.
Põhiainetest tooks siis välja:
Kehaline kasvatus - 3 tundi nädalas
ОБЖ - 1 tund nädalas
Füüsika - 3 tundi nädalas
Matemaatika - 2 ja algebra - 3 tundi nädalas (kokku 5h)
Ajalugu - 2 tundi nädalas
Puuduvad üldse "Klassijuhataja tund", "Infotund", "Õpiabi" ja "Draamaõpetus". Ilma nendeta on 34 tundi õpet.

Kuid see ei ole mitte kõik.
On koole, kus on juba sisse viidud sõjaline algõpe KOV algatusel. Ja kõikides koolides tegutsevad tunniplaani väliselt vastavad erinevad "huvialaringid".
Ma tõmbasin rohelisega kastid ümber neile, kus tegeletakse üheselt kehalise kasvatusega e kehalise aktiivsuse tõstmisega.
Punasega ma tõmbasin ümber need, mis on seotud otseselt sõjalise algõpetusega. Viimasest tabelist näeme, et 1 kuni 3 klassini on lisaks kehalise kasvatuse tundidele ette nähtud (pakutakse võimalust) 2 x nädalas liikumismänge, 5 kuni 7 klassini 1 x nädalas spordimänge + 1 x nädalas sõjalist algõpetust, 8;9 klassis 1 x nädalas spordimänge + 1x nädalas sõjalissportlike mänge ja 10;11 klassis 1 x nädalas spordimänge.

Siin saaks ilmselt võibolla tuua siis võrdluseks meie skaudiliikumise ja koolide sporditrennid.
Lihtsalt teadmiseks ja võrdluseks tõin välja.

Noorkotkad kirjutas:Rühmade põhitegevus toimub õppeaasta põhiselt kord nädalas. Rühmade tegevus hõlmab matkamist, orienteerumist, kodumaa tundmist, organisatsiooni õpet, esmaabi õpet, sõdurioskuste harjutamist, lasketreeninguid, ekskursioone jne. Liituma on oodatud kõik poisid vanuses 7 – 18 eluaastat.

VF-s nagu näha, siis samuti toimub noorte vabatahtlik "sõjaline" algõpe (tunniplaaniväline) 1 kord nädalas + 1 tund nädalas kohustuslik ОБЖ (tunniplaanis).

Kokkuvõttes liigutavad VF noored ennast koolis kohustuslikus korras vähemalt 1 tund nädalas rohkem + õpivad 5 aastat (7 kuni 11 klass) 1 tund iga nädal ОБЖ tunnis.

Pigem mõjub kooli kehaline kasvatus vaimsele tervisele halvasti. Vähemalt niikaua, kuni pole loobutud normidest ja hindamisest (numbriga hindest). Pidin ise kooliajal päris palju haiget teesklema, et ema puudumistõendi kirjutaks, kehalise kasvatuse tunni õudustest pääsemiseks. Mina ei tea, mis kehalise kasvatuse õpetajatel viga on, kas satuvadki sellele tööle endised koolikiusajad või siis läbikukkunud sportlased, kes oma kibestumust laste peal välja elavad. Seetõttu olen väga rõõmus, et nüüdsest hakkab kehalise kasvatuse tund inimlikumaks muutuma, loobutakse hindamisest ja normidest, eesmärgiks liikumisharjumuse kujundamine ja liigutamisest rõõmu tundmine.

Olen mõelnud, et kuna sõjaväes on kindel päevarežiim, süüakse, tehakse trenni ja minnakse magama kindlatel kellaaegadel, siis võib see olla psüühikale rahustav. Ei saa poole ööni arvutis passida, sest on öörahu aeg ja peab magama. Võib olla päris vabastav. Ei pea kogu aeg mõtlema, vaid lähed lihtsalt vooluga kaasa ja teed, mida on vaja teha. Elu on korrastatud. Võib-olla seetõttu ongi noortel nii raske ajateenistusega harjuda, et ollakse elanud täiesti rutiinivaba elu?

Z03 kirjutas:Pigem mõjub kooli kehaline kasvatus vaimsele tervisele halvasti. Vähemalt niikaua, kuni pole loobutud normidest ja hindamisest (numbriga hindest). Pidin ise kooliajal päris palju haiget teesklema, et ema puudumistõendi kirjutaks, kehalise kasvatuse tunni õudustest pääsemiseks. Mina ei tea, mis kehalise kasvatuse õpetajatel viga on, kas satuvadki sellele tööle endised koolikiusajad või siis läbikukkunud sportlased, kes oma kibestumust laste peal välja elavad. Seetõttu olen väga rõõmus, et nüüdsest hakkab kehalise kasvatuse tund inimlikumaks muutuma, loobutakse hindamisest ja normidest, eesmärgiks liikumisharjumuse kujundamine ja liigutamisest rõõmu tundmine...

Minu oma kogemused nõuka ajast ja laste ning nüüd ka lastelaste kogemused iseseisva Eesti koolisüsteemist õnneks ei toeta sellist väidet läbikukkunud ja kibestunud endistest sportlastest. Viimased löövad üldse käega, kuid õpetajad on pigem entusiastid, kelle agarust ei hinda loomult mugavad ja laisad inimesed ...
Just eile juhtusin pikalt vestlema ühe kooli kehalise kasvatuse õpetajaga (staaži üle 30 aasta). Tema, vastupidi akf Z03-le , leidis et praegu läheb asi järjest hullemaks. Õpilased pole lollid ja kui saadi aru, et hindama hakatakse "arengut", kukkusid kõigil momentaalselt tulemused ja nüüd nibin-nabin paari cm või sekundi arvel "arenevad".
Kõige hullem on see, et siiani pole üheselt Haridusministeeriumist kehalise kasvatuse õpetajatele selgitatud, mida see uudne "liikumisharjumuste kujundamine" tähendab ja kuidas "harjumuste arengut" hinnata!
Praegune suund on ikka sinna suunas, et kui lapsed on nõrgad, siis mitte ärme teeme neid tugevamaks vaid katsume elu pehmendada...

Tõi ka ühe väga kurva näite - nüüd talvel, kui hakkas lastega välja suusatama minema, küsis üks õpilane, et kas saaks võimlas olla, sest väljas olevat halb ilm.
Õpetaja küsinud vastu - Kas sinul kui trennilapsel jääb mõni treening ära halva ilmaga?
Õpilane - Ei! Äga kool pole treening!
(Tegemist oli viiendat aastat suusatrennis käiva poisiga!!! )

mart2 kirjutas:siiani pole üheselt Haridusministeeriumist kehalise kasvatuse õpetajatele selgitatud

Kuna sealt enne midagi üheselt selgitatud on?

Kriku kirjutas:

mart2 kirjutas:siiani pole üheselt Haridusministeeriumist kehalise kasvatuse õpetajatele selgitatud

Kuna sealt enne midagi üheselt selgitatud on?

Uudne ujumise õpetuse ja hindamise programm on ka selline, et ... Ühet tuttava teist aastat ujumistrennis käiv laps ei suutnud kõiki nõudeid täita...

https://tervis.postimees.ee/3520319/vid ... use-nouded
https://tervis.postimees.ee/3484873/uue ... oska-ujuda

Eesti ujumisliit on koostöös ujumise õpetajate, päästeameti ja Eesti vetelpääste seltsiga välja töötanud ülima õpiväljundi ehk definitsiooni, millega saab reaalset ujumisoskust mõõta. See kõlab järgmiselt: Hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades kolm minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.

Milleks seda kõike vaja on?

Näiteks tuleks õppida vee all väljahingamist, sukeldumist, hõljumist ja vee all läbi rõnga ujumist. «Kui veega on sõbraks saadud, siis võiks edasi minna sobiva tehnika õppimise juurde,» selgitas Kurbat. «Seejuures ei ole kõige olulisem mitte ideaalne tehnika, vaid ikka see, et õnnestuks ka pikemat aega vee peal püsida ja edasi liikuda. Igaühest ei saa ega peagi saama meistersportlast, kuid vee peal püsimise ja elementaarse ujumisoskuse omandamine on jõukohane peaaegu igaühele.»

Kas mina olen ainuke, kes selles lõigus vastuolu näeb?

Erinevates Eesti piirkondades osales ujumisharjutustel kokku 3910 last vanuses 8-11. Enamik lapsi oli läbinud enamiku kooliujumises ette nähtud tunde, mis tähendab, et nende ujumisoskus oleks pidanud olema hea. Kurb tõdemus oli, et ülalmainitud kompleksharjutuse suutis sooritada vaid 14 protsenti 3910 lapsest. See tähendab, et meie laste ujumisoskus ei taga vees ellujäämiseks vajaminevaid oskusi.

Läbi rõnga ujumine on ellujäämiseks vajalik?

Ujumisest võiks praktilist kasu olla. Võiks teha nii nagu näit. Taanis kus lapsed harjutavad tavariietega vees ujumist e. siis juhtumid, kus kukutakse ootamatult vette ning peab suutma tavariietes pinnal püsida, liigsetest põhja sikutavatest vettinud riietest vabaneda ning ohutult kaldale jõuda.
Eks selle läbi veealuse rõnga ujumisega tahetakse imiteerida näit. vette kukkunud autost või suisa veesõiduki kajutist väljaujumise harjutamist kus pääsetee pole instinktiivselt mitte otse üles vaid eeldab ka muudes suundades ujumist.

mart2 kirjutas:Just eile juhtusin pikalt vestlema ühe kooli kehalise kasvatuse õpetajaga (staaži üle 30 aasta). Tema, vastupidi akf Z03-le , leidis et praegu läheb asi järjest hullemaks.

Pigem on nii, et varasem raudse rusika distsipliin ei ole häid tulemusi andnud ja peab otsima uusi metoodikaid. Vanad, nõukaaegsed õpetajad, neil on jah raske harjuda uue mõtteviisiga. Aga tuleb muutustega kaasas käia, midagi pole teha, aeg läheb edasi ja inimesed saavad targemaks.

Ja veel - kooli kehalise kasvatuse tunni eesmärk ei ole tõesti sportlaste väljaõpetamine. Füüsiliselt andekamad korjatakse nagunii trennidesse ja spordikoolidesse-klubidesse ära. Kooli kehalise kasvatuse tunni eesmärk on õpetada, kui mõnus on sporti teha. Liikumisrõõmu ja liikumisharjumuse kujundamine. Selleks vajalike vahendite võimaldamine: õpetatakse erinevaid sportmänge, pallimänge, spordivahendeid kasutama jms. Kui keeruline see ikka olla saab, et õpetajad kohe midagi enam aru ei saa? Mis kasu on kehalise kasvatuse tunnist, kuhu lapsed värisedes lähevad, sest lihtsalt igaüks ei ole suuteline saali lae alla mööda köit ronima. Klassika on ju viielised õpilased, kes sageli füüsiliselt vähemvõimekamad, viletsama koordinatsiooniga, liiga uimased võistlusmängudes osalemiseks, sest pea muid mõtteid täis. Tulemuseks rikutud koolitunnistused, kus viite kõrval hädine ja õpetaja poolt patuga pooleks pandud "3" kehalises kasvatuses. Peale kehalise kasvatuse suvetööd. Hiljem ei lähe nad enam spordisaali lähedalegi, sest niivõrd võikad mälestused seoses treeningu ja spordiga. Mis sellest kõigest kasu on?

Igaks juhuks lahtiütlus: minul isiklikult ei ole kogemusi mitte ühegi ebameeldiva kehalise kasvatuse õpetajaga. Kõik 3 minu kehalise kasvatuse õpetajat on olnud meeldivad ja inimlikud. See, et ma ei pea suurt osa toimunust mõtestatud tegevuseks, ei ole nende süü.

Minul on ka kehalise õpetajatest positiivsed mälestused, eks asi on ikka suuresti isikus kinni. Ütleksin et selles mõttes on see võrreldav ajateenistusega, hinnang ajateenistusele sõltub ka suuresti konkreetsetest isikutest kelle alluvuses oled.

Z03 kirjutas:

mart2 kirjutas:Just eile juhtusin pikalt vestlema ühe kooli kehalise kasvatuse õpetajaga (staaži üle 30 aasta). Tema, vastupidi akf Z03-le , leidis et praegu läheb asi järjest hullemaks.

Pigem on nii, et varasem raudse rusika distsipliin ei ole häid tulemusi andnud ja peab otsima uusi metoodikaid. Vanad, nõukaaegsed õpetajad, neil on jah raske harjuda uue mõtteviisiga. Aga tuleb muutustega kaasas käia, midagi pole teha, aeg läheb edasi ja inimesed saavad targemaks...Ja veel - kooli kehalise kasvatuse tunni eesmärk ei ole tõesti sportlaste väljaõpetamine...

Tegemist oli naisterahvaga, tal omal kolm sportlikku last keda trenni pole pressinud ja isegi treenerina ei tööta. Pole ta siiani kedagi üritanud tippsportlaseks teha. Vaata veel kord tema toodud näidet suusapoisist ... Küsimus on kodude ja ühiskonna suhtumisest kooli kehalisse kasvatusse.

Z03 kirjutas:... Kooli kehalise kasvatuse tunni eesmärk on õpetada, kui mõnus on sporti teha. Liikumisrõõmu ja liikumisharjumuse kujundamine. Selleks vajalike vahendite võimaldamine: õpetatakse erinevaid sportmänge, pallimänge, spordivahendeid kasutama jms. Kui keeruline see ikka olla saab, et õpetajad kohe midagi enam aru ei saa? ... Klassika on ju viielised õpilased, kes sageli füüsiliselt vähemvõimekamad, viletsama koordinatsiooniga, liiga uimased võistlusmängudes osalemiseks, sest pea muid mõtteid täis ... Mis sellest kõigest kasu on?

Siin seletamine võtab pikaks - soovitan otsida mõni kehalise kasvatuse õpetaja ning teha temaga tass kohvi või kruus õlut ... ja küsi neid samu küsimusi temalt!
Ja mis on kasu? Kasuks piisab ka "kõigest" terve füüsisega inimesest. Mina usun siiralt, et terves kehas terve vaim. Muuseas, ennem haigestumist oli ka kadunud Stephen Hawking Oxfordis sõudmisklubi liige ning kaaslased kirjeldasid teda kui daredevil.

Lõpetan tõdemusega, et normide kaotamine või mõõdikute alandamine nõrkade hüvanguks ei tekita kunagi mingit arengu stiimulit. Pigem vastupidi.

Tekitab küsimuse, mis on nõrkus ja mis on norm. Kui on nii palju nõrku, siis see võib-olla ongi norm. Kui normi kehtestavad kõige tugevamad alfa-mehed, siis ei saagi enamus nendele normidele vastata. Võib selgitada, miks on nii paljud noormehed ajateenistuse jaoks normidele mittevastavad. Kui liiga paljud ei vasta normile, siis ehk on põhjus liiga kõrgetes nomides?