Kpt Trumm - ausalt öeldes ei teagi, kus kohast vastuse kirjutamisega pihta hakata. Minu arvates (ja muidugi toonitan, et ainult minu arvates) on seisukohtades väga palju eksimusi, lahmivaid hinnanguid ja valetõlgendusi.
Esiteks - nõukogude armeest. On sügavalt ekslik arvata, et seal "auastmeid ei pillutud". Võtame näiteks sellise (vale)väite
NSVL relvajõududes (kuni 1991) oli maaväes kõige madalam ametikoht, kellel oli kindrali auaste, diviisikomandör (kindralmajor, meie mõistes brigaadikindral): talle alluv sõjajõud oli reeglina 12-14 tuhat meest, ca 180 tanki, umbes 100 suurtükisüsteemi, ca 400 kergemat soomusmasinat (peast tuletan). Kooslus, mille lahingujõud ületab tänast SA KV päris tuntavalt.
Vaid väga väike arv NSVL diviise vastas ülaltoodud kirjeldusele. Palun tutvuda NSVL diviiside loeteluga nt aadressil
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0 ... 80%941991)
Ainuüksi motolaskurdiviise oli 137 (lisaks 16 tagalakaitsediviisi ja 24 reservdiviisi), lisaks 49 tankidiviisi (pluss 13 kadreeritud reservdiviisi) ja rääkimata kõikidest muudest, mida lingilt leida võid. Mitte ükski sõjavägi ei suuda rahu ajal sellist kogust sõjaväge hoida Sinu poolt toodud konditsioonis. Ei suutnud ka NSVL. Puudu oli inimestest, tehnikast ja relvastusest (või vähemalt korras relvastusest).
Tajun pidevalt (ja kordan, et tegemist on võib-olla minu ülitundlikkusega) Sinu enda alaväärsuskompleksi. Sul on häbi nii iseenda, meie kaitseväe kui ka riigi eest. Julgustan Sind - liiga palju ei tasu muretseda, usu ikka endasse. Ma ei usu, et peaksid meie riigi presidenti nimetama linnaosavanemaks (või ei vääri isegi seda? Queensis elab rohkem inimesi kui Lätis), või enamusi Eesti linnapeadest hoopis külavanemateks (maailma suurimad külad on kuuldavasti nii 80 000 kanti).
Tagasi nende diviiside juurde. Kuigi valdav enamus neist olid vaid osa ettenähtud tugevusest, siis kindlasti ei tingitud auastmetes. Diviisi ülem oli ikka kindralmajor (või harvemini polkovnik). Või pakud Sa, et mõnda diviisiülemat oleks pidanud hoopis kapteniks või majoriks nimetama, sest üksus oli kadreeritud ja reaalseid alluvaid vähem?
Sügavalt ekslik on väita, et kindralite ametikohtade arv on kuidagi seotud sellise umbmäärase
No see "suhe" on tegelikult ilmekas prioriteetide asetamise näide. Ma ei arvagi, et me peaks väga Kanadast või Belgiast õppima, nimetatud riigid ei valmistu juba mõnda aega eriti tõsiselt oma territooriumi sõjaliseks kaitseks. Et kes teeb armeesarnast rahuaja admininistratiivstruktuuri ja kes valmistub eelkõige ründajale vastu hambaid andma.
Jama. Sõna otseses mõttes. On loomulik, et operetiarmees on rohkem kõrgeid ülemaid ja kirevamad vormid. Aga see ei tähenda, et kõik armeed, kus nt kolonelide/reameeste suhe tundub (kordan - tundub) paigast ära olevat, on koheselt operetiarmeed. Siis on operetiarmee koheselt ka näiteks Iisrael, Soome ja miks mitte ka NSVL. Kõikide nende sõjavägede ühine põhimõte on (NSVL puhul muidugi oli) agressiivne laienemine (väljaõpetatud) reservi arvelt. Kuna väga raske on reservist kõrgemat kaadrit saada, siis tahes tahtmata hoiti neid ka rahuaajal palgal. Kokkuvõttes - ülemäärane ja õigustamata lihtsustamine. Ja tavapäraselt kipub Sa kasutama ühte-kahte fakti, mis toetavad Sinu mingit teooriat ning üle parda viskama kõik muud faktid.
Näiteks NSVL kindralite (kui juba sellest juttu) puhul kipud Sa ära unustama nende haridussüsteemi. Kas seal oli vähe kindraleid/polkovnikuid? Sõjalise kateedrid ülikoolides? Ühesõnaga - lihtsustamine lihtsustamise otsa.
Ja tagasi tulles Sinu alaväärsuskompleksi juurde meie kaitseväe (nagu siin ikka räägitakse) jupijumalate rohkuse juurde. Tuletan meelde, et vastavalt meie riigi seadustele on "Sõjaväeline auaste on kaitseväekohustuslasele, välja arvatud kutsealusele ja asendusteenistujale, antav haridusest ja sõjaväelisest väljaõppest sõltuv sõjaväeline nimetus. Sõjaväelise auastme nimetus võib väeliigiti erineda.". Miks ma sellest räägin? Oma riigi seadus ikkagi. See seadus on kahesuunaline. Teisisõnu kehtib nii lause - kolonel on 25+ aastase staažiga, IV astme sõjalise haridusega ja ... ametikohtadel teeninud kaitseväelane, kui ka see, et sellise hariduse/kogemusega inimest nimetatakse koloneliks. Kui peaminister tahab saada aru, mida NATO ühendvägede ülem mõtles teatud mereväe-alase küsimusega või hoopis on tal vaja anda suuniseid sellesamale ühendvägede ülemale, siis kõige paremini suudab seda talle selgeks teha kolonel. Mereväe kolonel. Ja neid (vaata üleval seaduse teksti) nimetatakse kapteniteks. Ja ta ei ole mitte selle pärast mereväe kapten, et edevale inimesele meeldivad laiad kuldtriibud või ilus must vorm, vaid sellepärast, et tal on vastav kogemus ja haridus. Ja ma ei viitsigi öelda, et plastpaatidest ilkumine asjakohane oleks. Lihtsustamine. Ja alavääristamine.
Kõik eelpool ei tähenda muidugi seda, et meie kaitseväes on kõik kõige targem ja kõige paremas korras. Aga see tähendab seda, et suvaline nõuka diviisikomandör ei ole mitte kuidagi võrreldav meie kaitseväe juhatajaga. Lihtsustamine ja alaväärsuskompleks.
Pikk jutt. Ja eelnevaid kogemusi arvesse võttes täiesti tulutu.
