Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Lemet]

Loe nüüd uuesti mu postitust ja mõtle väheke...

Teema pealkirjaga haskub ju kenasti...aga jah, lihtsale küsimusele lihtne vasts paluks...

[2korda2]

Ja sündimus(koos kõige sellest tulenevaga) erinevate tegurite koosmõjus oli ja on suurem kus? Demokraatlikus Eesti Vabariigis või totalitaarses ENSVs?

Sündivus: enamus aafrika riike ka tänapäeval vs ENSV vs praegune EL. Sündivust mõjutavaid tegureid on palju. Maksud (või soodustused) pole neist sugugi kõige olulisemad. Kasvõi naiste haridustase ületab eelnevaid mäekõrguselt.
Ja veel.
EV tänapäeval eraldab oma SKP-st lastele suhteliselt rohkem, kui tugev enamus meiega samal arengutasemel olevatest riikidest. Üheks suurimaks eraldiseks (2017 eelarves 191MEUR) on "hoorajate" poolt sisse viidud vanemahüvitis. Haridusse tehtavate eraldiste (suuresti samuti lastele suunatud) poolest SKP-st oleme me aga lausa maailma esirinnas.
Makromajandus ja rahandus riiklikul tasemel on pisut keerulisemad kui "aga mul ei jää pärast maksude ja arvete tasumist midagi järele" arvajad hoomata suudavad.

[Lemet]

Kõik õige, aga vajaks teist teemat. Mitte "kas", vaid miks...

[Kapten Trumm]

Lastetusmaksu kehtestavad totalitaarsed ühiskonnad. Demokraatlikud ühiskonnad kehtestavad maksusoodustuse lapsevanematele.

Tänases demokraatlikus ühiskonnas on lapse kasvatamine muutunud sedavõrd kalliks, et see näkane "maksusoodustus" ei motiveeri küll enam kedagi.
Pealegi, seda on vaikselt ja varga kombel õõnestatud vähemaks.

Eriline nali on "tasuta haridus", kus ühe lapse lasteaiakulud on 70-80 eurot kuus.

[Kapten Trumm]

"2korda2
Sündivus: enamus aafrika riike ka tänapäeval vs ENSV vs praegune EL. Sündivust mõjutavaid tegureid on palju. Maksud (või soodustused) pole neist sugugi kõige olulisemad. Kasvõi naiste haridustase ületab eelnevaid mäekõrguselt.
Ja veel.
EV tänapäeval eraldab oma SKP-st lastele suhteliselt rohkem, kui tugev enamus meiega samal arengutasemel olevatest riikidest. Üheks suurimaks eraldiseks (2017 eelarves 191MEUR) on "hoorajate" poolt sisse viidud vanemahüvitis. Haridusse tehtavate eraldiste (suuresti samuti lastele suunatud) poolest SKP-st oleme me aga lausa maailma esirinnas.
Makromajandus ja rahandus riiklikul tasemel on pisut keerulisemad kui "aga mul ei jää pärast maksude ja arvete tasumist midagi järele" arvajad hoomata suudavad.

ENSV-d ja tollast elatustaset võrrelda Aafrika arengumaadega on ikka täielik lapsejutt. Mis viib mõtted sinna, et ega rääkija pole sellest ajast vaid kuulujuttudest kuulnud?
Elu kuskil 1980ndate keskpaigas oli materiaalselt täiesti võrreldav eluga EV-s 1990ndate keskpaigas.
Teatud aladel nagu rahvatervis, on meil ENSV tasemeni veel pikk maa minna (kui sinna üldse jõuamegi).
Tuba oli soe, söök oli laual, lapsed koolis ja haiged ravitud.

[Kriku]

Lastetusmaksu kehtestavad totalitaarsed ühiskonnad. Demokraatlikud ühiskonnad kehtestavad maksusoodustuse lapsevanematele.

Tänases demokraatlikus ühiskonnas on lapse kasvatamine muutunud sedavõrd kalliks, et see näkane "maksusoodustus" ei motiveeri küll enam kedagi.

Kahju, et kumbki mulle vastanud akf ei vaevunud enne postitust veidike järele mõtlema. Intelligentsete inimestena oleksid nad kähku aru saanud, et kirjutasin, keel põses...

Ma ei rääkinud mitte midagi lastetusmaksu või maksusoodustuse suuruse kohta. Ma rääkisin sellest, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb asju nimetada teisiti, kuigi sisuliselt võib olla sama meetmega. Lastetusmaksu kehtestamise katse peale tõuseksid väga paljud tagajalgadele ja hakkaksid kisama diskrimineerimisest. Maksusoodustuse lastega peredele kiidaks toosama publik heaks või neelaks vähemalt vaikselt alla.

Sisuliselt ei ole mitte mingit vahet, kas kehtestada lastetutele maks või lastega inimesele soodustus, aga realiseerimisvõimaluse vahe on meresuurune.

[Walter2]

Sisuliselt ei ole mitte mingit vahet, kas kehtestada lastetutele maks või lastega inimesele soodustus, aga realiseerimisvõimaluse vahe on meresuurune.

Kas lastetute inimeste vs. lastega inimeste arv on enam-vähem võrdne et sisulist (loe:rahalist) vahet pole? Realiseerimise all pead silmas mida - uue koalitsiooni võime maha müüa eestlasele kui põlisele rikkale erinevaid makse on juba teada, algus on tehtud ja suuremad nätakad alles tulevad.

[chac]

"2korda2
Sündivus: enamus aafrika riike ka tänapäeval vs ENSV vs praegune EL. Sündivust mõjutavaid tegureid on palju. Maksud (või soodustused) pole neist sugugi kõige olulisemad. Kasvõi naiste haridustase ületab eelnevaid mäekõrguselt.
Ja veel.
EV tänapäeval eraldab oma SKP-st lastele suhteliselt rohkem, kui tugev enamus meiega samal arengutasemel olevatest riikidest. Üheks suurimaks eraldiseks (2017 eelarves 191MEUR) on "hoorajate" poolt sisse viidud vanemahüvitis. Haridusse tehtavate eraldiste (suuresti samuti lastele suunatud) poolest SKP-st oleme me aga lausa maailma esirinnas.
Makromajandus ja rahandus riiklikul tasemel on pisut keerulisemad kui "aga mul ei jää pärast maksude ja arvete tasumist midagi järele" arvajad hoomata suudavad.

ENSV-d ja tollast elatustaset võrrelda Aafrika arengumaadega on ikka täielik lapsejutt. Mis viib mõtted sinna, et ega rääkija pole sellest ajast vaid kuulujuttudest kuulnud?
Elu kuskil 1980ndate keskpaigas oli materiaalselt täiesti võrreldav eluga EV-s 1990ndate keskpaigas.
Teatud aladel nagu rahvatervis, on meil ENSV tasemeni veel pikk maa minna (kui sinna üldse jõuamegi).
Tuba oli soe, söök oli laual, lapsed koolis ja haiged ravitud.

Või siis võrdleja pole tänapäeva aafrikas käinud - näpuotsatäis ebanormaalseid riike välja arvatud - on samamoodi - katus pea kohal, söök laual, lapsed koolis ja haigeid ravitakse.
Küsimus muidugi nagu ENSV vs EV - on pigem kõige kvaliteedis.

[Kriku]

Just - maksusoodustust lastega peredele on palju rohkem lootust maha müüa (ja seda on juba mingis ulatuses tehtud ka) kui lastetusmaksu.

[chac]

Maailmas statistikat vaadates on pigem ikka nii et mida rikkam riik seda vähem lapsi.
Küll aga pakuks et peres laste arvu võiks hästi mõjutada lahutuste väike arv - st lapsel on stabiilne elukeskond, püsivalt samad vanemad.

[alo]

Sisuliselt ei ole mitte mingit vahet, kas kehtestada lastetutele maks või lastega inimesele soodustus, aga realiseerimisvõimaluse vahe on meresuurune.

Sisuline vahe on just olemas: lastetutele maks = rohkem maksuraha, lastega soodustus = veel vähem maksuraha. Mis aga summa-summaarum paremini eesmärki (rohkem lapsi) täidaks, ei oska kahjuks öelda..

[alo]

Eriline nali on "tasuta haridus", kus ühe lapse lasteaiakulud on 70-80 eurot kuus.

Las ma pakun: Tallinn, "eliitlasteaed", ühest linna otsast teise kütusekulu sisse arvestatud? Kui vähemalt kaks kolmest tõele ei vasta, siis jääb vaid imestada.

[vanahalb]

Mida põhjalikumalt riik vanurite eest hoolitseb, seda vähem lapsi sünnib.
Põhimõtteliselt on kaks varianti - pensionid , hooldekodud jne jne ja lapsi pole eriti vajagi. Või pole üldse midagi ning loota saab ainult lastele. Et rikkad heaoluriigid esimest varianti eelistavad viib paratamatult sellele , et lapsi sünnib aina vähem ja vähem. Kus riik olematu on, võtab ta rolli üle perekond. Ja mida rohkem selles lapsi, seda suurem tõenäosus, et mõni asjalikuks osutub.

Kuid niisugune asi, mida Eestis üritataks - makse maksudena rohkem kui Soomes ja kasvatage lisaks trobikond lapsi üles on absurd. Kahte korraga ei saa. Kas makstakse makse ja lapsi pole või ei maksta riigile midagi ning kogu raha lastele. Inimese tööga teenitud raha on ta enda oma ja seda ei pea ilmtingimata riigile ümberjaotamiseks andma.
Et sündivust suurendada, tuleks kõigepealt pensionite maksmine järk-järgult ära lõpetada ja ka siis võtab protsess aega vähemalt paar inimpõlve.

[2korda2]

ENSV-d ja tollast elatustaset võrrelda Aafrika arengumaadega on ikka täielik lapsejutt. Mis viib mõtted sinna, et ega rääkija pole sellest ajast vaid kuulujuttudest kuulnud?
Elu kuskil 1980ndate keskpaigas oli materiaalselt täiesti võrreldav eluga EV-s 1990ndate keskpaigas.
Teatud aladel nagu rahvatervis, on meil ENSV tasemeni veel pikk maa minna (kui sinna üldse jõuamegi).
Tuba oli soe, söök oli laual, lapsed koolis ja haiged ravitud.

Mul on liigagi selgelt meeles 80-ndate keskpaiga toidupoe tühjad riiulid (või alternatiivina terve kolmemeetrine riiul täis vaid ühte, suht tarbimatut toodet). 90-ndate keskpaigast ma sellist olukorda ei mäleta. Aga võrreldavad need perioodid kahtlemata olid - samamoodi on võrreldavad näiteks Lesotho ja Lichtensteini elatustase. SKP per capita näiteks on üheks mõõdupuuks. Soovitan Trummil ka võrrelda 80-ndate ENSV ja 90-ndate EV vastavaid näitajaid.
Jutt rahvatervise headusest on aga juba... lollus. Mõned märksõnad: keskmine eluiga, diagnoosivõimekus. Nõukaajal surid inimesed esimese tõsisema haiguse kätte maha. Tänapäeval ravitakse nad terveks või vähemalt pikendatakse eluiga määral, mis võimaldab neil veel korduvalt meditsiinistatistikasse panustada. Kõrvalteemas tegi Kriku selle juba puust ja punaselt ette, ei hakka kordama.

[Kapten Trumm]

Mina vedasin 1990ndate keskpaigas maalt kartuleid ja juurikaid kotiga linna, et palgapäevani toores seista.
Ise palgast sai ära elatud ehk kuskil 1990ndate lõpust alates ja siis tekkis ka võimalus vahetada nõuka autoehituse ime 15a vana saksa auto vastu.
1980ndate keskel siin mingit näljahäda polnud, kuid küllust ka mitte, võib-olla seepärast veeretakse täna rohkem ringi.
Olen 80ndate lõpus natuke loksunud mööda uuringuid pidi Tallinnas, no päris tasemel klistiir ja külmad linad see meditsiin polnud ka siin.
Nt ultraheliaparaadid olid siis juba olemas (vist Soomest ostetud).