Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas

[Sakamoto]

Väike eduraport ka siia tööandja ajast ja tööandja vahenditega tehtava konstruktiivse kriitika kõrvale:

Estlink 2: Michal sai tunni jooksul info, et tegu võib olla sabotaažiga
https://www.err.ee/1609562755/estlink-2 ... abotaaziga

See on ikka kõva avaldus väha usutav oleks see olnud kui see oleks toimunud Soomlastega samal päeval, aga nüüd

[Turist 47]

Paraku see "blokk" oleks mereõiguse vastane (sa ei saa kedagi sundida kindlustama) ja ..

Sulgeda meri ilma topelt korpuseta, vanadele, tankeritele ja tehtyd.
Vähemalt nendele, mis kindlustuse alla ei lähe.
Roheliste, keskkonna kaitsjate teema.
Ei muud
Sellest on, varasemalt, loba olnud. Saksa, vist, oli tookord vastu. Hind tõuseks, jne.

[affa]

Eagle S lasti hinnaks pakutud 26 miljonit eurot.

Keskuskauppakamarin johtava liikenneasiantuntija Hanna Kalenoja antaa Eagle S -aluksen kyydissä olevalle bensiinilastille hinta-arvion. Arvio perustuu maailmanmarkkina­hintaan, joka on hänen mukaansa tällä hetkellä noin kaksi dollaria gallonalta.

– Noin 35 000 bensiinitonnin markkina-arvo olisi tällä maailman­markkinahinnalla laskien karkeasti noin 27 miljoonaa dollaria eli noin 26 miljoonaa euroa, Kalenoja arvioi.

https://www.is.fi/kotimaa/art-2000010935121.html

[Sekeldaja]

Hmm...
Minu arusaama kohaselt teeb varilaevastikust varilaevastiku see, et neil puuduvad piisavad kindlustused/sertifikaadid jms, et neid teenindataks ELi sadamates ning vähemalt EL teeb nende elu võimalikult ebamugavaks.

Tundub, et olen valesti aru saanud.

Siit artiklist selgub, kuidas kurikuulast Eagle S rahulikult Taani Skageni sadamas teenindati, seal meeskondi vahetati ja kogu tegevus ka dokumenteeriti.

https://www.delfi.ee/artikkel/120346809 ... ne-grusiin

Dokumentidest selgub, et Vadattškoria läks Eagle S-i pardale 15. oktoobril Taani Skageni sadamas koos viie uue meeskonnaliikmega. 14. detsembril ühines Venemaal Ust-Lugas laeva meeskonnaga veel neli inimest.

See pole ju minigi "varilaevastik", mis ausa näoga ELi sadamates käib ning osutatakse kõikvõimalikke teenuseid...

Lloydsi registri varilaevastiku nimekirjas on Eagle S küll sees, kuid märget sanktsioonide all oleku kohta pole. Nimekirjas olevaid aluseid ühendavad ennekõike omanikud ja nende seosed kremliga.
Artiklis on viide teisele, tasulisele artiklile, millest võib aru saada, et omanikud vahetasid aluse klassiühingut käigupealt, vältimaks sadamariigi kontrolli (port state control). Mida rannikuriigid kindlasti sooritada üritaks, sest varasemate kontrollide ajalugu on mittevastavustest kirju.
Tundub tõesti uskumatu, et Eagle S Skagenis sees käis. Üks võimalus on, et meeskonnavahetus toimus reidil ja selleks telliti näiteks sadamast pukseriteenus. See on üsna laialdane praktika ja normaalsetes oludes välditakse sel moel nii aja- kui sadamasse sisenemise ja väljumise kulusid (loots, pukser, faarvaatri-, haalamis-, kai- jms. tasud).
Mõttekam on muidugi meeskonnavahetus sobitada sadamasoleku ajaga, aga samuti normaalsetes oludes.

[trs]

Selline tanker ei lähe muu põhjuseta sadamasse, aga seda sama meeskonnavahetust, varuosade ja muu vedu reidil seisvatele ja mööda sõitvatele laevadele pakuvad ka meil siin mingi konkreetne seltskond tegelasi. Ühelt poolt tundub see lihtsalt mingite kohalike aferistide avastatud kullaauk, kus vanade künadega teenindamas käies raha kokku lükatakse, aga teiselt poolt ei saa selliseid töid, kui ei ole sidemeid tiblastani poolel. Miks seda lastakse siin toimuda, on segane. Reaalselt on kogu kontroll tegevuse üle lihtsalt piirivalve, kes käib sadamates passe kontrollimas.

[URR]

Ei ole mõtet ehitada kaubalaevade peatamiseks Sergeidega relvastatud 100 m patrull-aluseid, mille hinnasilt kisub sinna 100M kanti tükist...

Miks Sergeidega? Sellisele mahub juba 76 mm kahur ka. Suure kaubalaeva või tankeri vastu jääb 23 mm väikeseks, ei pruugi kohe märgata.
Sõjalaeva hind ei sõltu suurusest, vaid pardala olevatest vahenditest. Suurematele laevadele lihtsalt mahub rohkem ja kallimaid relvi-sensoreid. Suhtlesin mitte enam väga hiljuti ühe Taani ohvitseriga, kes nentis, et väiksem laev tuleb kokkuvõttes kallim, sest seda on keerulisem moderniseerida.
Suuremate aluste oluline eelis on merekindlus (sel päeval kui New New Polar Bear kaableid-torusid äestas, oli ilm ikka kole küll). Teiseks on meil vaja miiniveeskajaid. Suuremale laevale mahub rohkem miine ja neilt on parem veesata. Kolmandaks on neil teatud eelised merepäästes ja reostustõrjes. Sellega pole meil ka nii hästi kui võiks, aga õnneks pole veel midagi juhtunud.
"Sõjaliselt pidavad lahendused" on rakettide näol olemas. Olgu see siis nüüd teine või kolmas käik. Need ei sobi aga esimeseks vahendiks ankrut lohistava tsiviillaeva vastu, eriti kui veel olukord päris selge pole, sest keegi ei suuda kohapeale oma silmaga kaema minna.

[Kapten Trumm]

Miiniveeskamise argumendiga ma nõustun, Soome uute laevade suuruse üks peamisi põhjuseid on see, et nad asendavad nii amortiseerunud Rauma raketikaatrid kui ka senised miinipanijad, mis olid Soome MeV suurimad alused. Ühtlasi oleks tore, kui uute laevadega saaks ka missioonidel käia (ATALANTA jne), sest ookeanioludesse sobisidki ainult miiniveeskajad oma suuruse tõttu. Ilma selleta oleksid Raumade asendajad küllap sama väikesed kui vanasti, sest laeva suurus komplitseerib tublisti tema kasutamist Soome rannavetes, mis peaks ülekaaluka vastase eest sõjas kaitset pakkuma. Saab näha, mis käituriga uued laevad tulevad. Rootsi Visbyd on ka ju veepaiskuritega.

Lihtsalt teraskerega 80-100 m alus on liiga suurte jõuväljadega, et temaga tõsiselt miinitõrjet teha. Liiga suur võimalus ise mõne märkamata miini otsas õhku lennata. Kui vaadata Sandowni arhitektuuri, siis seal keerlebki kogu küsimus selle ümber, et kuidas vähendada laeva jõuväljasid (müra, magnetism, hüdraulilised jõud), kuid alus on ühtlasi väiksevõitu ning aeglasekäiguline (Voidt-Schneideri käituriga ei annagi kiiret laeva teha). Väike müra vees liitumisel eeldab leiutamist käituritega ja ümarapõhjalist keret.

80 m pikkune, 30 sõlmelise kiirusega, kruviajamiga alus tootab sellist veealust müra, et miinid lähimate kilomeetrite ulatuses "kikitavad kõrvu".

Et need sveitsi armeenoad ei pruugi asju õigesti teha, siis meil on seniste MeV ülesannete jätkumisel vajalik siiski vähemalt kahte tüüpi aluste ehitamine. Olen sügavalt skeptiline, et see ühe laevatüübiga õnnestub. Lihtsalt miinide vahel ukerdamine ning kaablilrikkumistele reageerimine on väga erinevad ülesanded. Et miinide panekut ja patrulli saaks hästi ühildada, siin meil vaidlust pole. Ühtlasti oleks tore, kui miinipanija oleks ka kiire käiguga ning Soome lahte sulgeva tõkke panek ei võtaks mitut päeva. Mingid konteinermoodulid tekil fundamentaalseid probleeme ei lahenda, miinide vahel hiilimine ja täiskäigul lainetavas meres sõitmine vajab juba väga erinevaid keresid.

"Sõjaliselt pidavad lahendused" on rakettide näol olemas. Olgu see siis nüüd teine või kolmas käik. Need ei sobi aga esimeseks vahendiks ankrut lohistava tsiviillaeva vastu, eriti kui veel olukord päris selge pole, sest keegi ei suuda kohapeale oma silmaga kaema minna.

Merekaitse sügavus puudub endiselt. Ja tegelikult puudub ka sihtmärgistamise võime, et neid Siniseid Odasid efektiivselt kasutada. Eelkõige puudub merekaitsel "lähi" kiht, kui VA otsustab randa kahe Ropucha asemel tulla Ust-Lugast 37 väikese dessantlaevaga. Ja sihtmärgistamise võimeks ei julgeks ma pidada VA eskaadri sabas hiilivaid, kahurrelvastusega OPV-sid, neist vabanemine on VA-le liiga lihtne ülesanne. Kui me Soomet vaatame, siis neil on see "lähi" kiht kenasti olemas ja on olnud juba eelmisest suurest sõjast alates.

[Kapten Trumm]

Sõjalaeva hind ei sõltu suurusest, vaid pardala olevatest vahenditest.

https://en.wikipedia.org/wiki/Turva

10a tagasi kasutusele võetud patrull-laev Turva (taoline figureeris ka antud operatsioonis) oli kõige kallim patrull-laev, mis Soomes on ostetud, eelarve kokku 97 miljonit eurot. Tänaste hindadega oleks see 100+. Ja selles tõsiselt kopsakas eelarves on üksainus "sõja" asi, 3D radar, mille maksumuseks võiks hinnata kuni 10M. Paigaldatud relvastust rahuajal pole, sõjaks saab relvastada (nagu Kurvitsa). Kurvits on ka Soomes ehitatud.

Kiirus on ainult 18 sõlme, et mingiks tagaajamiseks eriti ei sobi. Põhimõtteliselt upscaletud Kurvits. Näiteks Raju kiirus on 27 sõlme ja Hamina kiirus on üle 30 sõlme.

Ehk siis - laeva suurus+50% vähemalt kahekordistab tema maksumuse. Väiksem Kurvits maksis Soomes ehitatuna 36 miljonit, alus on 64 meetri pikkune ja arendab 15 sõlme.

Umbes samade tulemusteni jõudsime ja rannakaitse ja mereväe teemas, umbes 100M hinnaklassiga on neid korveti kestasid soetatud ka mujal.

[Kapten Trumm]

Väike eduraport ka siia tööandja ajast ja tööandja vahenditega tehtava konstruktiivse kriitika kõrvale:

Estlink 2: Michal sai tunni jooksul info, et tegu võib olla sabotaažiga
https://www.err.ee/1609562755/estlink-2 ... abotaaziga

See on ikka kõva avaldus väha usutav oleks see olnud kui see oleks toimunud Soomlastega samal päeval, aga nüüd

Asjade tegeliku seisu kohta annab vihje ehk see uudis:
https://www.delfi.ee/artikkel/120347164 ... ja-alender

Ehk siis - poliitilised arutelud Soomes peeti ära juba Balticconnectori intsidendi järel, seekord toimus juba kokkulepitud ja läbiharjutatud plaanide elluviimine täidesaatjate poolt, poliitikudi sõrmi ei veeretanud seekord. Ehk me oleme Soomest umbes aasta maas.

[affa]

Soome transpordiamet teostab praegu Eagle S merekõlbulikkuse kontrolli. Esialgsetel andmetel on alus merekõlbmatu ja jääb kuni puuduste kõrvaldamiseni Soome. Vanahalb kindlasti oskab kommenteerida soomlaste võimekust selliste aluste utiliseerimise osas.
https://www.is.fi/politiikka/art-2000010937757.html

Samas artiklis tuuakse välja asjaolu, et hoolimata liitlaste lubadusest suurendada kohalolekut Läänemerel, on sekkumisõigus vaid asjaomase riigi ametkondadel ja liitlased saavad vaid näidata kohalolekut.

IS:n tietojen mukaan niin sanottu Naton aktivoituminen tarkoittaa käytännössä vain sitä, että Nato lisää läsnäoloaan Itämerellä. Puolustusvaliokunta tulee kuulemaan siitä, miten tämä käytännössä tapahtuu ja mitkä maat siihen osallistuvat.

Lisäksi Naton aktivoituminen tarkoittaa todennäköisesti myös Naton tiedustelu­kyvykkyyden lisäämistä Itämerellä.

IS:lle kerrotaan, että Naton 4. artiklan aktivointi on tässä tilanteessa epätodennäköistä.

Ongelma on se, että Natolla ei ole toimivaltaa puuttua esimerkiksi alusten kulkuun Itämerellä. Tämä toimivalta kuuluu lainvalvontaviranomaisille, eli esimerkiksi poliisille, Rajavartiolaitokselle ja Traficomille.

Merenkulunvapaus on edelleen olemassa. Käytännössä Nato voi Itämerellä valvoa ja näyttää läsnäolonsa esimerkiksi lisäämällä omien alustensa määrää Itämerellä. Mutta jos jotain sattuu, toimia voivat vain lainvalvontaviranomaiset.

Nagu mart2 juba kusagil varem sedastas - probleem on konflikti eskaleerimise reeglites.

[Kapten Trumm]

Esialgsetel andmetel on alus merekõlbmatu ja jääb kuni puuduste kõrvaldamiseni Soome. Vanahalb kindlasti oskab kommenteerida soomlaste võimekust selliste aluste utiliseerimise osas.

Taolisel laeval võib "merekõlbmatu" saada ka selle puuduva ankru pärast, mis kuskil Läänemere põhjas asub. Aga miks mitte ka puuduvate päästevestide või mittetöötava rohelise pardatule pärast. Selleks pole utiliseerida alati tarvis.

Samas artiklis tuuakse välja asjaolu, et hoolimata liitlaste lubadusest suurendada kohalolekut Läänemerel, on sekkumisõigus vaid asjaomase riigi ametkondadel ja liitlased saavad vaid näidata kohalolekut.

Meil on mereväelased kurtnud laevade vähest sobivust raskes laines (mis mingile 200 m tankerile pole probleem) - et suureks abiks on ka liitlaste fregatt, kust tulevad pardale Eesti riigivõimu teostajad pardale. Ja kindlalt taoliste aluste ilmumine siia võtab igasugu rohesaartespetnaazi ankrulohistamise kihku tublisti vähemaks, sest mingi Saksa või Poola fregatt on ikka palju tõsisem alus kui meie kuulipildujarelvastusega laevad.

[Kilo Tango]

...

Umbes samade tulemusteni jõudsime ja rannakaitse ja mereväe teemas, umbes 100M hinnaklassiga on neid korveti kestasid soetatud ka mujal.

Millise tegevuse mõttekus toob meid tagasi helikopterite juurde, mis olid ka praegu laevale pardumise vahenditeks ja on antud ülesandeks (tabada kiiresti ja takistada kaablikündjaid) märksa sobivamad vahendid.

[affa]

Kaitseministeerium ERR-is:

"Valvsuse säilitamiseks, olukorrateadlikkuse suurendamiseks ja tulevaste vahejuhtumite ärahoidmiseks suurendab NATO oma sõjalist kohalolekut Soome lahes ja Läänemerel," ütles ERR-ile kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murof ERR-ile.

Murof rõhutas, et vahetu reageerimine, näiteks pardale minek on eelkõige iga liikmesriigi enda kohustus.

https://www.err.ee/1609565233/kaitsemin ... eratsiooni

[Sakamoto]

Taolisel laeval võib "merekõlbmatu" saada ka selle puuduva ankru pärast, mis kuskil Läänemere põhjas asub. Aga miks mitte ka puuduvate päästevestide või mittetöötava rohelise pardatule pärast. Selleks pole utiliseerida alati tarvis.

.

siia juba postitatud video https://youtu.be/Gy27qiKVCSI?t=1453, härra väga detailselt seletab lahti mida tähendab PSC ja millal seda sellele künale viimati tehti! Puudusi ja ettekirjutusi oli sellel laeval 24 punkti. Ma arvan, et Soome Veeteede Amet ja psc tegi(teeb) nüüd päris põhjaliku kontrolli laeva peal, et selle õigustatult merekõlbmatus nimetas. Taolistel vanadel künadel, mis algselt madalamatel laiuskraadidel sõitsid, kipuvad tuletõrje süst.torud (mis on osaliselt paigaldatud. õue laeva tekile) meie talvises kliimas külmuma jne.ma kujutan ette et enamus varilaevadest, mis tiblastanist läbi Läänemere tõllerdavad on sellised viitsütikuga pommid.

[Sekeldaja]

Et alus ja kaup mõlemad politseioksjonile panna, kõlab lõbusalt, aga ei pruugi lõpuks tõest kaugel olla.

Kui nüüd soomlaste PSC laeva meresõidukõlbmatuks tunnistab, võiks see tähendada, et ohtlik last lossitakse kas lähimasse sobivasse terminali (Neste Porvoo tehas on sealsamas) või teis(t)ele laeva(de)le asjaolude selginemise ja edasiste otsusteni ümber.
Tanker ise aga puuduste kõrvaldamiseks ja nt. vigastatud veealuse osa uurimistoiminguteks lähimasse dokki. Kõik need rõõmud mõistagi laeva/lastiomaniku kulul. Sellise aluse päevarent üksi on suurusjärgus 30 000 - 40 000 dollarit.
Ja kui omanikud vajuvad vaikselt offshore - hekki, polegi lõpuks palju muid võimalusi kui kogu kupatus sundvõõrandada ja realiseerida. Kasvõi oksjonil.

EDIT: Ausõna, ma polnud oma posti kirjutades seda Ilta - Sanomate artiklit lugenud:

IS paljastaa uutta tietoa: Eagle S -alus saattaa jäädä Suomelle – tyly kohtalo tulossa

Aga soomlaste mõtted näikse samu radu käivat.