www.militaar.net

Hum, mulle ei jõua pärale mismoodi ja millal see "piisavalt suure hulga organiseerunud meeste metsasolek" aset peab leidma et ära hoida ootamatud rünnakud ? Kui see peaks toimuma rahu ajal - noh - sel juhul ei jõua mulle pärale mismoodi neid mehi metsas roteeritakse ? Kohustus kuus näiteks 3 päeva mätta all kükitada ? Kui sedaviisi edasi arutada, siis jõuame vist millegi sarnaseni mis Põhja-Koreas toimub ?

Kui sedaviisi edasi arutada, siis jõuame vist millegi sarnaseni mis Põhja-Koreas toimub ?

Tule lähemale - Albaanias oli vist igale perekonnale punker enne olemas, kui Gorba lubas igale perele korteri

Kui sedaviisi edasi arutada siis pole mõtet üldse midagi teha. Samas ollakse aga arvamusel, et enda naba vahtimine pole just kõige targem tegutsemisviis.

PS!
Üks lause, milleni jõuti ilmselt ühe arutlemise käigus:"Tahad päästa planeeti? Tapa ennast ära, KOHE!". Tulem ilmselt päästaks pikas perspektiivis planeedi, kuid see pole ju see, mida algselt sooviti.

Õigus, Arnold, see va Albaania ei tulnudki kohe meelde. Lisaks veel et kui igal n.ö. edukal Eesti perel oleks lisaks oma korterile ja suvilale ka punker, siis ei oleks meie linnade tänavatel nõnna palju purjus noori, vaid paljud istuks maa all ja silitaks relva... või oma neiut... mõjuks iibele hästi ühesõnaga !

---

Ega keegi ei väitnudki, et midagi ei tehta. Iseasi, kas klaasplastist.

Muide, siin teemas pole keegi käsitlenud võimalust punker kohapeal klaasplastist ja epovaigust kokku mätsida... Miks tassida suur kolakas kraanaga metsa, kui klaasriide ja vaigu saab seljas kohale vedada... Igasugu floora ja fauna eemalepeletamiseks kuivavast konstruktsioonist on ka olemas odavaid variante.

Huvitaks sellegipoolest kellegi praktiline kogemus, mis tunne on istuda PLASTIKpunkris

"Üksiku metsavennana end kuskil põranda all peitmine ei ole sissisõda. Sel viisil ei olegi muud võimalust, kui kas vahele jääda või loota, et 50 aasta pärast vallutajad ise lahkuvad."

... ja seda on targem oma filipiinlannast abikaasat mudides teha Ameerika Ühendriikides juba pigem või Kanadas

USAs ja Jaapanis on ju igasuguseid foobikuid, kes maailmalõppu ootavad.

Ehhh ...

Ei pea olema 3 maailmasõja ootaja aga USA keskläänes on mitmes osariigis korralikul majapidamisel õuepeal kergemat laadi punker, mis tornaado jaoks tehtud. Samas on ka paljudel patriootidel ikka betoon tornaado varjendid aga mis rajatud külma sõja perioodil ning kui riik julgustas ja soovitas kodanikel punkrid ehitada (tuumasõja oht).

canislupus kirjutas: Sidevahendite poole pealt - 30 kHz kuni 2,4 GHz raadiospekter on läbi skanneeritav sisuliselt paari sekundiga (ka sagedushüplemine ei aita suurt midagi) mis tähendab seda et järgmiseks hakatakse teid maastikul peilima ja distantsilt juhitavaid jaamu teil nagunii kasutada kas pole või ei oska neid keegi kasutada. Palju õnne ja jääge ootama kuni teile raudmuna pähe visatakse. Kui tahate kasutada sidet mida ei saa distantsilt avastada siis saate mõnuga traati vedada. Ma isiklikult ei panustaks sellele et vaenlane ei jaksa endale tehnikat soetada/ehitada.

Võimalikud vasturohud selle vastu (pakun amatöörelektrooniku mõistusest lähtuvalt):
-Ülilühikeste "pursetena" töötav digitaalne modem. Selleks ajaks, kui taibatakse, et keegi midagi saadab, on seanss juba läbi.
-Raadioside suunakarakteristik - ehk siis võiks kasutada suundantenne. Kõige tulemuslikum variant oleks ilmselt siiski satelliitside, kus kiirgusenergia suunatakse üles. Seega maapealt raskemini scannitav.

Mäletate ehk aegu, kus prevaleeris fidonet? Sajad tuhanded amatöörid saatsid sõnumeid üle telefoniliinide. Olen mõelnud, et sama asja saaks ka üle raadiosageduste toimetada, krüpteeritult. Saaks ka kasutada mobile grid tüüpi lahendusi, kus info hüppab üle mitme punkti.

Putši ajal teatavasti segati vene vägede raadiosidet, ning üsna edukalt. Äkitselt oli vasjadel olukord, kus nad enam Moskvast juhiseid ei saanud ning oligi asi metsas.

Selline "pursetena" toimuv sidepidamine on ammuilma olemas, selle nimi on "burst transmission" ja seda kasutatakse asukoha määramise vastase abinõuna ja peamiselt satelliitsidega. Kasutajateks on nt eriüksused ja allveelaevad.

Näiteks allveelaevnikud saavad tänapäeval kuju e-maili saata, ega siis allveelaev ei istu periskoobisügavuses nii kaua, kui 256K kiiruse juures kõik oma pildid ja kirjad ära saata jõuavad. See kamm pakitakse enne kokku, antenn üle veepinna, sipsti saade ära ja minema.

Seda on suurtel aladel võimatu püüda, sest ülekandeaeg on ülilühike ja peilingaatorid ei suuda suuri alasid 360 kraadi kogu aeg kontrollida.

Kes Eestis valmistas plastik punkreid vms mis paigaldati maa alla? Oli ka uudistes kuskil aga ei leia enam....

Olen nõus, et plastik ja fiiber on vastupidavad, kuid olen selle suhtes ka skeptiline.
Ühel viidatud lehel märkasin ka sellist lauset:

We have tried fiberglass and found they will crack and leak.

Ehk fiiber mõraneb ja hakkab lekkima. Sellepärast eelistavad nad rauda või betooni. Võib-olla on see ka lihtsalt äriidee, kuna raskem toode on kallim. Kuid see on juba omaette teema...

Eksisteerib ka plastikut mis on väga vastupidav ilmastikule, kui selle hind

Korduvalt on siin teemas rõhutatud plastikpunkri ventilatsiooni olulisusest.

Dan kirjutas:Huvitaks sellegipoolest kellegi praktiline kogemus, mis tunne on istuda PLASTIKpunkris

Ei ole kogemust plastist punkris viibimisega, kuid olen olnud mõnes vanas rootsi magamiskotis, millel on lisatav ilmastikukindel kate - hommikuks oli magamiskott kondentsist suhteliselt niiske. Olude sunnil olen ka ööbinud termokile all ning 60-ndte rootsi vakstrust telkmantli all. Mõne tunni mõõdudes nirises keha kondentsvesi seal külgemõõda alla. Selline kogemus mittehingava materjaliga. Kujutan ette, et pastik punkris hakkab päris kiiresti kondentsvesi mõõda seinu nirisema. Eks sama ole ka raud ja betoonbunkriga, kus rohkem rahvast ja kehvem ventilatsioon. Üks kogemus ka varjendi nimelisese kondsertikohaga. Tegu vana tsiviilkaitse aegse tuumavarjendiga. Koht oli paksult kaasaelavat publikut täis ning ürituse lõpuks ei olnud grammigi õhku hingata ning seintel oli näha allanirisevat kondentsi. Need on lihtsalt isiklikud kogemused.

Kolme mehe teisaldatava punkri saab mahutada ühele 800 x 1200 euroalusele, mis on logistiliselt oluliselt paremini lahendatav kui valmis monteeritud punkri teisaldamine.
Hästi valvatud laost oleks tunniga võimalik rekkale laadida 36 punkrit (või 18 alust punkritega ja 18 alust varustusega) ja väravast välja sõita varasemalt kokkulepitud "piimaringile". Peatus kohast viivad punkri ja varustuse edasi ainult neile teada olevasse kohta juba need mehed kes punkris elama hakkavad. Selleks saab juba tavalist transporti kasutada ja näiteks passatiga mitu ringi teha. Viimase kilomeetri tee pealt punkri asukohta saab juba seljas ära kanda. Arvan, et punkrist peaks olema võimalik teedel toimuvat jälgida ja kuskil raba saarel pesitsevatest metsavendadest pole palju kasu.

Punker oleks silindri kujuline, pikkusega 4 meetrit ja diameetriga 2,4 m.
Küljed koosneksid kolmekümnest 1,2 x 0,8 meetristest kaarjas tükkist (ühe lõigu moodustaks 6 tükki).
Juhul, kui seina paksuseks oleks 5 cm võtaksid 30 külje tükki alusel kõrgust 1,5 meetrit. Lisanduvad veel 12 otsatükki, kinnitusvahendid ja naride, riiulite ehitamiseks vajalikud detailid. Ühes otsas peaks olema luuk ja teises tulekindlast materjalist seinatükk, mille kaudu saaks punkriahju korstna välja viia. Kogu aluse kõrgus peaks jääma alla 2,6 m (max reka kõrgus) 1,8 m piiridesse jäämine läheb vist veidi raskeks. Väga hea, kui sinna aluse peale mahuks ka väike punkriahi koos korstnaga ja midagi kempsu laadset. Punkriahju valmistamiseks võiks kasutada kaasaegseid keraamilisi materjale ning võtta eeskuju klaasustega kaminatest kus kaks halgu põlevad (ja annavad sooja) 4 ... 5 tundi.
Punkri seina paksus võib olla ka õhem, aga materjali soojusjuhtivus peaks olema selline, mis välistaks kontendsi tekkimise juhul, kui välisküljes on 0 kraadi ja sees 25 kraadi suhtelise õhuniiskusega 85 ... 90 %. Samuti peaks üks tükk kaaluma vähem kui 10 kg, samuti tagama piisava mehaanilise tugevusega. Sobilikud konstruktsioonid võiksid olla tsinkplekist sändvitš paneel, veekindlast vineerist vahesoovustusega paneel, plastikvaht paneel, õõnesplastik paneel, jne.. Kes asja tugevuses kahtlevad võivad uusi tsinkplekist maanteetruupe vaadata - mõnemillimeetrisest kuumtsingitud plekkist truubid kannavad raskeid rekasid. Külmkappide seina paksuseks on näiteks 3,5 cm ja peavad külma/sooja küll ning on piisavalt tugevad ja veekindlad.
Vajaduse korral saab punkrisse ka 6 nari paigutada, aga siis ei jää enam varustuse jaoks eriti ruumi, samuti on 3 meheline rakuke selline paras suurus.

USP kirjutas:Jah. Nn kiivrikaamerad oleks omal kohal. Või hoopis selline püssikaamera: http://www.thefirearmblog.com/blog/2009 ... s-shotcam/

selle püssikaamera asemel sobib ka mr. beani leiutis paned kaamera teibiga toru otsa kinni

Plastikpunker oleks ju muidu tore asi, kuid esiteks tuleb see kusagilt firmast tellida ja tellijast jääb ikka kusagile mingi märk maha. Teiseks, kui selle paigaldamiseks on tarvis kõrvalist tööjõudu, siis selline punker on mõtetu, kuna punkri olemasolust, rääkimata asukohast, tohivad teada ainult ja eranditult vaid need, kes seal elama kavatsevad hakata.

Selliste peidikute ja punkrite valmistamine ei ole üldiselt probleem . Eelmine aasta mingil militaarmessil euroopas käis ka üks Eesti firma plastikpunkrit tutvustamas , huvi oli olnud suur aga tellimusi -0 .Kuna ise tegelen klaasplastiga siis julgeks välja pakkuda midagi sellist .
Lahingpaari magala koos varustusepeidikuga .
Üldmaht 3-4m3 ja hinnalkass:600-900 eur-i olenevalt varustatusest (lukustatavad luugid, redalid,lesimisalus jne) Ei ole mõeldud reklaamina aga väike valik asju mis ise välja mõeldud ja teostatud -puukuur, jahikantsel , puurkaevu päis(mida kahjuks sel lehel ei ole kuid olemuselt ongi maaalune punker) http://www.klaasplast.eu/category/galerii/
Ah ja kaal jääb sinna120-160 kg kanti nii,te sellist asja saaks vedada kuskile padrikusse ka kolme nelja mehega käsitsi