Kaasaegne plastikpunker -miks mitte?

[USP]

Kas keegi tubli ettevõtja ei sooviks hakata tootma kergesti paigaldatavaid ja eelsoojustatud ning integreeritavate küttesüsteemidega varustatavaid plastikpunkreid ?

Tehnoloogiliselt peaks see ju käkitegu olema? Tavalise reoveepaagi ja punkri tehniliste iseärasuste vahe on ju imeväike

Ma arvan, et sellisel tootel oleks ka laias maailmas turgu. USAs ja Jaapanis on ju igasuguseid foobikuid, kes maailmalõppu ootavad.
Eestlastele kuluks punker aga juba ainuüksi traditsioonide säilitamise mõttes ära. Rääkimata sõjalisest aspektist...

[Madis22]

Ega punker pea alati ka täismõõdus köetav eluruum olema. Väikese arvulise sissigrupi jaoks piisab ka madalast korralikult isoleeritud magamispunkrist, kus mahub lamama, istuma ja riietuma. Selline peaks olema piisavalt väike, et viisakas magamiskotis ka käreda külmaga magada saaks. Meeste endi kehasoojusest peaks piisama tõstmaks temperatuuri magamiskotis magamise kõlbulikuks. Muu elutegevus toimuks punkrist väljas. Lahingpaari jaoks piisaks meetrise läbimõõduga kahemeetri pikkusest torust, millel maapinnale pääsuks 60 cm läbimõõduga kaev. Kõik see ümbritsetud 100-150 mm vahtpolüsterool isolatsiooniga. Soojustatud luuk ning ventilatsioonitoru täidetud läbihingava villaga (õhk liigub, aga soojus jääb sisse). Selline peaks olema võimalik igal mehel septiku või reovee kogumis paagi pähe tellida, pärast on vaja vaid paari meest labidaga ja metsaveo rekat, et see vajalikku kohta ühe päevaga paikka panna.

[sass16]

Viskan ühe lingi ka ülesse: http://www.undergroundshelter.org/SlideShow/index.htm Teine link et, kuidas saaks paari mehega eelvalmistatud punker koduaeda/metsa paigaldada: http://www.shelters-of-texas.com/FtWorth04.html Veelgi parema ülevaate annab see web nendele kes tahavad pikalt maa all elada: http://www.survivalcenter.com/UG.html Võiks ju soomlaste moodi teha http://www.nodoom.com/HoagShelterSystem.html

Miks mitte ise punkrit teha?

[USP]

Ka minu mõte on liikunud üpris sarnaselt madise omaga. Suvel, sügisel, kevadel peaks meestele piisama tõepoolest ka lihtsamatest mitteköetavatest puhke ja varje-punkritest, mis võimaldaksid võitlejatel "rahulikult" magada ja jõuvarusid taastada. Igal lahingpaaril peaks olema mitu sellist kergepunkrit, kuhu on varutud ka toiduaineid, vahetussokke, medikamente ja ehk ka pisut lahingumoona.

Talvitumiseks peaks olema aga ilmselt võimalikult hästi maskeeritud ja minimaalse soojusjäljega talvepunkrid. Laskemoon jmt on meeste vahel juba varem ära jagatud ja igaüks hoiab seda vaid talle teadaolevas eraldi peidikus (sissekukkumise korral jääb ülejäänute kama alles).

Mõtlema peaks ka punkrite integreeimist juba olemasolevatesse hoonetesse ja põllumajandusobjektidesse. Kohtadesse, kust saaks vajaduse korral ka lumega liikuma. Käidavates kohtades asuv punker vajab aga ilmselt eriti põhjalikku konspiratsiooni. Lisanub ka oht ümberuskonnas elavatele tsiviilisikutele, kes punkri avastamise korral vaenlase repressioonide ohvriks langevad.

[Juhani Putkinen]

Glaasfiibrist kütteölimahuti võiks olla üks võimalik punkri etteaste. Täiesti veekindlana selle saaks kaevata kas või sohu.

Korralik soojusisolatsioon oleks loomulikult vaja sisse, ning teine kõvem pind.

Veel on vaja korralik ventilatsioon - jälle infrapunakaamerad meeles pidades. See aga tähendab, et punker peaks ikka asetsema metsas või vähemalt võsas.

Vahepeal on ka vaja sooja toitu, ainult konservidega ei tule välja. Piiritusega Trangia on üks hea võimalus (mulle meeldib väga). Aga ilma korraliku ventilatsioonita punkris see ei tule kõne allagi.

Keegi peaks enda vastutusele võtma selliste "moosikeldrite" konstrueerimise. Neid oleks ju vaja ka iga eramu juurde. Eestlased ju armastavad keediseid.

[benedict]

Veekindla mahuti maa sisse kaevamisel ei tohi kindlasti unustada teda kinnitada ka korralikult maa külge vaiadega või betoon aluse külge. Ikka selleks ,et veetaseme tõusmisel meie kallis punker ei ujuks maa alt välja

[Telc]

Aga mis on sellise statsionaarse punkri eelis? Kui suur üksus sinna sisse majutuks? Kuidas tagada konspiratsioon, säilitada maskeering?

Aga kui keegi avastab punkri. Lõksmiin ja vähemalt esimene mees, kes punkriluuki kergitab, läheb katki või on miini asemel raadiosaatja ning kaartule külakost.

Magamiskotiga on ka telgis soe ning nagu punkril, nii hajub ka telgi soojusjälg tihedamas padrikus.

Lisaks operatiivsus. Majutuse osas on sissigrupp oluliselt paindlikum kui neil on valida paljude varjumispaikade vahel, mitte eesmärk omaette, et jõuda ühte piiratud arvust punkritest.

Omaette teema on varustusepeidikud. Neid on lihtsam varjata ning neid külastatakse harvem.

[PW]

Suvel peaks põhimõtteliselt telgist piisama.
Need väikesed plastpunkrid on ju toredad küll, aga ärge unustage, et talvel tuleb kusagil ka näiteks riideid kuivatada jne. See eeldab kütet ja väga korralikku ventilatsiooni, liiga niiskes ja külmas õhus magades ei pea tervis just kaua vastu.

[ants431]

Kõige rohkem aitaks igas olukorras, nii metsas kui ka igapäevases avalikus elus võimalikult rohkem oskusi. Kooli tunnistuse omamine ei ole näiteks metsavennale tähtis aga on kasulikud võivad olla kõik teised oskused. Seente tundmine, ravimtaimede tundmine, haiguste ravimine, tehnika tundmine. Psühholoogia, et ei laseks ennast provokaatoril või uurijal sisse vedada. Väga palju tublisid eestlasi on hukka saanud joomise läbi.
Purjus peaga ontehtud igasugu lollusi.

Need oskused aitavad teid ka siis raske aja üle elada kui näiteks Siberisse küüditatakse.
Kui minu teha oleks, õpetaks iga ajateenija, kes suudab, juhtima igat liiklusvahendit ja ka vigu avastama, ehiatama juhuslikust elektroonika seadmest raadiosaatja ja vastuvõtja.

[Juhani Putkinen]

Kõige rohkem aitaks igas olukorras, nii metsas kui ka igapäevases avalikus elus võimalikult rohkem oskusi. Kooli tunnistuse omamine ei ole näiteks metsavennale tähtis aga on kasulikud võivad olla kõik teised oskused. Seente tundmine, ravimtaimede tundmine, haiguste ravimine, tehnika tundmine. Psühholoogia, et ei laseks ennast provokaatoril või uurijal sisse vedada. Väga palju tublisid eestlasi on hukka saanud joomise läbi.
Purjus peaga ontehtud igasugu lollusi.

Need oskused aitavad teid ka siis raske aja üle elada kui näiteks Siberisse küüditatakse.
Kui minu teha oleks, õpetaks iga ajateenija, kes suudab, juhtima igat liiklusvahendit ja ka vigu avastama, ehiatama juhuslikust elektroonika seadmest raadiosaatja ja vastuvõtja.

See on üks tähtis mõtlema panev kirjutis - aitäh!

1. On tõesti tähtis omada mitmesuguseid oskusi - seega tava palgasõdur, kelle oskused piirduvad väheste sõdurioskustega on üldiselt halvemas olukorras kui reservist, kes on oma elus teinud igasuguseid asju. Hea sõdur oskab lahendada igasuguseid probleeme - mitte ainult päästikule vajutada;

2. Need seente, ravimitaimede, jne. tundmised kuluvad sissile marjaks ära;

3. See psühholoogiavärk on äärmiselt tähtis. Peab kogu aeg tundma, et teed õiged asja - kas või on suur oht surra ära. Samas on väga oluline, et oskab mõelda selle peale, et ei ole vaja saada kangelassurma - vaenlane peab surema, meie aga tegutseme edasi. On vaja tegutseda nii, et teeb selle varitsuse edukalt, läheb kogunemispunkti ja teeb jälle järgmise varitsuse - mitte nii, et teeb hooletult ja saa surma. Eesti riik ei vaja surnud kangelasi, vaid kangelasi, kes tegutsevad edasi;

4. Mõned metsavennad said surma nimelt läbi purjutamist - räägimata tava operatsioonidega tehtud valearvestustest. Soomes öeldakse, et viina on tarkade jook. See tähendab, et viina ei tohi kasutada ennast purju joomiseks. Ma ise pole eriti tark, aga ma arvan, et mitte üks eestlane pole näinud mind purjus;

5. Aga nüüd läheb jamaks. Ma olen olnud elektroonika konstruktor umbes 40 aastat ja ütlen otse, et juhuslikust elektroonikaseadmest raadiosaatja ehitamine on selline kunst, mida mina ei suuda teha. No, see raadiosaatja on loomulikult tõlgendamise asi. Kõige lihtsama lühikesel distantsil töötava saatja saa ehitada juba ilma elektroonikata.

Aga tagasi selle olulise teema juurde - hea sõdur omab palju erinevaid oskusi - mitte ainult neid mis õpetatakse sõduri baaskursusel.

Minu enda soovitus on õppida valmistama lõhkelaenguid käepärastest vahendidest.

[araterI]

Tulles tagasi punkrite juurde.

Lisaks punkri põhiotstarbele - varjata, s.h. peita termojälge, pakkuda kuiva, sooja uneaset on punkri üks peamisi otstarbeid olla salajane. Millest algavadki probleemid.

1. Korralik punkriehitus on suht märgatav tegevus, mitu meest, töövahendid, kuhugi tuleb panna pinnas ja kohale vedada, metsast võtta parajalt materjali.

2. Ka kui punker valmis teha, siis olgugi, et aeg ainult maskeerib teda (ja kehva punkrit ka mädandab) aga aeg suurendab ka tõenäosust, et lohakad käijad või muiduseenelised selle avastavad.

Võimalikud abinõud:

1. Avastamise on kahtlemata kõige parem abinõu see, et punkrid ehitatakse valmis vahetult vaenuolukorra ajalises läheduses. See oleks absoluutne kaitse teadmise ees kus ta asub aga samas, selle kvaliteet ja ehitamise võimalikkus üldse on küsimusmärgi all. Igal juhul on selge, et punkriehitamist käepärastest materjalidest suvalises keskkonnas, jälgi jätmata tuleb harjutada. Mis tähendab, et neid punkreid peaks seeläbi tekkima üksjagu meie metsadesse.

2. Kahtlemata oleks tore omada moodulpunkrit viisil nagu paneelmajadesse peldik ja vannituba sisse tõsteti - toodi kuubik treileri peal kohale ja pandi naksti paika. Isegi kui see oleks klaasfiibrist ja penost soojustusega, siis
a) see vajab mitte just väikesegabariidilise ja kergekaalulise veoki ligipääsu millel tagatipuks on ka kraana peal;
b) kärtsu ja mürtsu on seeläbi rohkem (erandiks ehk öösel, öönägemisega, kontrollitult kõrvaliste silmade alt väljas)
Rahuajal selliste punkrite paigaldamine on kahtlasevõitu aga vahetult enne sõjaolukorda massilise paigaldamise jaoks kui võõras silm pole peateema võiks läbimõeldud tehnoloogia korral olla täitsa mõeldav. Moodulpunkri toov veok viiks ära ka pinnase. See on paraku teooria.

3. Üks meetod oleks muidugi see, et nii näpuharjutuseks kui kavakindla ehitamise käigus ehitataks neid punkreid nii palju, et mõne konkreetse punkri asukoha teadmine pole mingi väärtus omaette. Samas tekitab see punkriotsimise spordi ja kindlasti leidub metsamatkahuvilisi poolkeelseid, kes kaardi ja GPS-iga neid entusiastlikult kaardistama hakkavad.

Reaalselt võttes on ainult kaks lahendust:

1. Külamehed, kes ka rahuajal areaali kontrollivad võivad sinna oma punkrid ehitada, teadmises, et kellelgi teisel nendega asja pole olnud ja võivad siis kas või sat-tv ja infrapunasauna sinna sisse ehitada. Kindlasti peab see läbi tegema kõrvalise isiku edevustesti ehk kui lihtne seda avastada on.

2. Ülejäänud ehk siis enamus meist peavad arvestama võimalusega, et kõige kindlam punker ehitatakse valmis vahetult enne vaenuolukorda. Aga mis oluline - kogu materjal, et seda ehitada peab olemas olema ja selle metsavenna konstruktori kallal tuleks natuke mõttetööd teha.

Seoses selle klaasfiibriga turgatas pähe, et tunduvalt asjalikum oleks toota klaasfiiber profiile, nt 50 * 100 nelikant, kuni 2000 pikad ja plaate. Klaasfiibri eelis on suur tugevus ruumala ja massiühiku kohta, ei mädane. Kindlasti kuuluks paketti niiskustõkke kile vms hingav kile (katusekile). 200mm plasttoru. Paagid/kanistrid puhta ja mustema jaoks. Soojusisolatsiooniks pigem kergkruus, puistepeno vms (voolav, kuju muutev) kui peno (fikseeritud kujuga) või villad (niiskust imav). Jne. Ühesõnaga üks korralik metsavenna konstruktor. Mittemädanev kit, mis on kas maakodus pööningul või n kohta metsa ära peidetud. Ja kui saabub päev, siis pannakse sellest m kohta punker püsti.

Lõuna-Eesti mehed võivad rahulikult valdava osa aust enda kanda võtta, sest ega Põhja-Eestis 60 cm sügavusel oleva paekihiga punkrit eriti ei ehita, siin kaitseb Juhani kahurväega Tallinnat

[Shiim]

Lõuna-Eesti mehed võivad rahulikult valdava osa aust enda kanda võtta, sest ega Põhja-Eestis 60 cm sügavusel oleva paekihiga punkrit eriti ei ehita

Õnneks pole asi nii hull, punkri jaoks sobivaid kohti on ka siin külluses...

[Juhani Putkinen]

On väga hea, et seda punkerasja arutatakse põhjalikult.

Selle punkri saaks ehitada kas või sellisest:
http://www.wavin-labko.fi/upload/LABKO% ... %20FIN.pdf

Veoautoga metsateele ja kas või sellise traktoriga kohale:
http://www.lako.fi/suomi/tuotteet/kuorm ... /index.php

Neid klaasfiibrist "suvilaid" on igasuguseid, on vaja ainult natukese täiustada:
http://www.hakimuovi.com/

Kui labidaga "seenelisi" hakkab Eesti metsades karjade kaupa liikuma, nii neid võib ka teadmata kaduda.

[ants431]

....................

5. Aga nüüd läheb jamaks. Ma olen olnud elektroonika konstruktor umbes 40 aastat ja ütlen otse, et juhuslikust elektroonikaseadmest raadiosaatja ehitamine on selline kunst, mida mina ei suuda teha. No, see raadiosaatja on loomulikult tõlgendamise asi. Kõige lihtsama lühikesel distantsil töötava saatja saa ehitada juba ilma elektroonikata.

Aga tagasi selle olulise teema juurde - hea sõdur omab palju erinevaid oskusi - mitte ainult neid mis õpetatakse sõduri baaskursusel.

Minu enda soovitus on õppida valmistama lõhkelaenguid käepärastest vahendidest.

Elektroonika juppe vedeleb praegusel ajal igas prügikastis. On tarvis osata neid kasutada. Ma ei mõelnud mingit suure saatja ehitamist vaid näiteks kaugjuhitava pommi plahvatama panekuks kuni pool km kauguselt. Koosneb ühest transist, natuke traati, patarei. Samuti mõtlesin signaali saatmist sõbrale.

[Juhani Putkinen]

Elektroonika juppe vedeleb praegusel ajal igas prügikastis. On tarvis osata neid kasutada. Ma ei mõelnud mingit suure saatja ehitamist vaid näiteks kaugjuhitava pommi plahvatama panekuks kuni pool km kauguselt. Koosneb ühest transist, natuke traati, patarei. Samuti mõtlesin signaali saatmist sõbrale.

Praeguses elektroonikas on vähe transse - aga erisuguseid integraalskeeme on küll ja küll.

Elektroonika detaile on ka saada poest (vähemalt tellides). Minu arvates on lihtsam ja parem konstrueerida asi uutest detailidest ja teha neid korraga teatud ports - testida ja viia peidikutesse. Prügikastiasjadega raiskab aega kui otsib mis nende sees on.