www.militaar.net

Art kirjutas: ↑14 Sept, 2023 22:40 Iseenesest kummaline zest [ruhnlaste] poolt, eriti kui arvestada kes selle sõja kaotas ja kes oma valdustest ilma jäi.
Huvitav oleks teada mis tekst oli püssipära hõbeplaadile graveeritud ja kas see kingitus kusagil veel alles on ??

Aga palun https://samlingar.shm.se/object/0635A1D ... 2203B557F
Tekst "Till H.M.KONUNG GUSTAV V 27.6.1929 FRÅN RUNÖ" ehk kuningas Gustav V-le Ruhnult ja kuupäev ning lisaks veel "Bössans namn är Stols (=STOLTHETEN)" ehk püssi nimi on uhkus (nagu selles mõttes, et peaks olema uhke selle üle).

Oh tänud hr. Palm, see on küll kena leid !

Päris korralik detailne kirjeldus museaali kohta. Eriti tore on see koht; The barrel is attached with a Phillips screw..
Kaliiber 14 on üllatav. Ja huvitaval kombel on sellel Rootsi kuningale kingitud püssil täitsa viisakas täismõõdus kaba mitte nagu sellel alumisel "kärbikul" mis ka pärit Ruhnu saarelt

https://www.muis.ee/museaalview/154656

sammal.habe kirjutas: ↑18 Sept, 2023 21:09

Art kirjutas: ↑14 Sept, 2023 10:40 P.S. Kuidas tõlkida rootsi keelset väljendit "lodbössa" ? Ingl. k. "soldering iron" - jootekolb ??

kuulipüss. vt ka soome keeles luoti - kuul.

Nii, sain vastuse rootsi keele eksperdilt ehk https://kuragehistoria.com/ omanikult ;
Lodbössa is a very old term "lod" means "bullet" or "piece of lead", "Bössa" just means "gun" or "rifle". Today, the definition of a lodbössa is a "rifled smallbore gun" used to hunt small game.
I still have two short stocked seal guns from Runö in my collection, I like them very much.

Kõige õpetlikum film eestlaetava relva valmistamisest(mida ma näinud olen):
https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=X_O1-chxAdk

Võhikuna tulirelvade arengu teemal on meelde kuskilt jäänud:
unifitseeritud relvi(mille juppe sai omavahel vahetada, hakati Rootsis esimesena tootma, vist Põhjasõja kanti)
armees eelistati musketi vintraudsele laadimise kiiruse pärast

Natuke teemast välja aga kui selle filmi väited paika peavad, siis alles hiljuti pidid relvameistrid detaile viiliga sobivaks tegema(et need ka teise samasuguse relva sisse sobituksid):
https://www.youtube.com/watch?v=XbX-dzSvoGw

Päris õpetlik film jah. Kokku ühe relva kohta töötunde 300. See teeb umbes kaks kuud tööd, juhul kui aluseks võtta tänapäevane töögraafik 8h päevas. Eeldab paljude erinevate metalli töö tehnikate tundmist, raua sepistamist, sepa keevitust, pronksi valamist, lisaks meisterlik lukksepatöö ja graveerimine. Päris palju aega kulub viimistlemise peale, et kõik vajalikud jupid õigesse mõõtu viilida. Tsitaat filmist ; 18 saj. oli relvasepa töökojas viilimise heli kõige levinum.. Kui toru valmis sai, katsetati seda esmalt 4 x püssirohu kogusega, et olla kindel selle kvaliteedis. (16 min.)
Filmis figureeriv noorem relvasepp on Wallace Gusler https://www.flintriflesmith.com/Writing ... res_mb.htm
Artiklis juttu kuidas ta Koloniaal Williamsburgi projekti jaoks rekonstrueeris kirjelduste ja mõnede oldtimerite jutu järgi kuidas relvatoru sepistada ja kokku keevitada (forge weld- eesti keeles siis sepa keevis).

300 töötundi on siiski veidi alla kahe normkuu töötunnid.

davidsoniharald kirjutas: ↑23 Okt, 2023 17:37 300 töötundi on siiski veidi alla kahe normkuu töötunnid.

Õige tähelepanek, minu viga; "istu kaks"

VH80 kirjutas: ↑19 Okt, 2023 21:49
armees eelistati musketi vintraudsele laadimise kiiruse pärast

See on vaid üks põhjus. Vintraudse relva valmistamine oli oluliselt keerukam ja aegavõtvam, seega polnud neid ka massiliselt kuskilt saada. Ja lõpuks, vintraudne püss oli harilikust hulga kallim. Kuskilt on mulle meelde jäänud, et maksnud ca. 7 korda rohkem kui tavaline relv. Ja tavalised püssidki polnud just odavad noil aegadel. Eestlaetavate ajastul oli vintraudne sama, mis tänapäeval mõni hirmkallis snaiperrelv. Niisama sellega lahingusse ei joostud (satub veel viimaks vaenlase kätte), kasutati erioperatsioonideks tähtsamate tegelaste vastu, nt. Karl XII olevat just sellisest vintraudsest relvast kuuli saanud.

Manurhin kirjutas: ↑28 Okt, 2023 22:42 Karl XII olevat just sellisest vintraudsest relvast kuuli saanud.

See kuidas ja kellelt täpsemalt Karl XII kuuli sai on vist siiani paras müstika ?!
1718.a. 30. nov. u. kell 9 õhtul inspekteeris noor ja sõjakas Rootsi Kuningas Karl XII Fredrickshall (Halden) kindluse piiramise käigus eesliinil olevate kaevikute süsteeme, kui sai ootamatult kuulitabamuse pähe ning suri saadud vigastustesse silmapilkselt. Lastud kuul sisenes vasakult meelekohast, läbistas kolba jättes kroonitud peasse „tunneli suuruse augu“. http://blogs.smithsonianmag.com/history ... t-side.jpg
Üle 300 aastast täpsuslasku on korduvalt uuristud, vaest kuningat on korduvalt selle jaoks ülesse kaevatud (1799, 1859,1917 ), kuid nagu ikka „the truth is out there“, kindlat selgust ei ole tänini.
Lask tabas Kuningas Karl XII. u. 200 m kauguselt, kohas mida osad allikad on nimetanud surmalõksusk. See oli taani (norra) musketite tule ulatuses ning seal oli oma elu jätnud juba u. 60 kraavikaevajat. Kuid Kuningas Karl XII oli tuntud oma surmapõlgliku käitumise poolest, kes kuulujuttude põhjal kallas õhtul oma saabastest kuule välja, öeldes; tal on raske kõndida kõigi nende "mustikatega". https://www.smithsonianmag.com/history/ ... -39695356/
Uurijad on jõudnud järeldusele, et kuul mis tabas kuningat pidi olema suurem kui 20 mm, mida loetakse üldjuhul tolle aegse musketi suurimaks kaliibriks. Uurijad ei ole leidnud kuuli põhjustatud tunnelis servadest ka pehme plii jälgi, mistõttu on levinud arvamus, et see täpsuslask ei saanud tulla tavalisest musketist. On pakutud ka välja versioon, et kindlusest lasti kahurist hoopis nn. „grapeshot“ mis p.m. sarnaneb suurele haavlipadrunile või kartetšile, mille üksiku rauast haavli väikseim läbimõõt oli 21,9 mm.
https://sciencenorway.no/forensics-hist ... ii/2142747
https://academic.oup.com/pnasnexus/arti ... 34/6758520
Aga seda versiooni, et kuninga elimineeris pimedas 200 m kauguselt täpsuslaskur, tol ajal erilise vintraudse relva ja erilise suurekaliibrilise kuuliga, mis ei olnud valmistatud mitte pliist ega tinast aga v.b. ntx. hõbeda või vase sulamist, sellest tahaks täpsemalt kuulda küll..

Noil aegadel olevat vintraudse kuulid olnud vahel nahaga kaetud, et paremini vintsoontesse lõikuks. Sellise nahkkesta sees võinuks põhimõtteliselt olla mistahes materjalist kuul. Miks mitte isegi hõbedast. Kuskilt on meelde jäänud, et üht Saksa-Rooma keisrit kavatsetud lausa kuldkuuliga lasta.

Püssikuuli materjalina on läbi aegade olnud enimlevinud metalliks plii (PB), sest see on olnud piisavalt odav, kättesaadav ja lihtsasti töödeldav, s.t. kuuliks valatav ja vormitav. Kuigi eesti keeles on käibel erinevad värvikad fraasid „tina andmisest“ siis selle all on mõeldud ikkagi pliid ehk „seatina“. Folkloorist leiab jutte ka „hõbekuulist“ millega sai küttida libahunte ja muid põrgulisi. Rootsi kuningas ja Saksa-Rooma keiser ongi mõlemad piisavalt „kõvad kunnid“, et neid nähtavasti tavaline „tina“ ei võtagi.
Kui jätta kõrvale folkloor, ebausk ning see, et pliist on nii lihtne-odav kuule toota siis mis põhjusel võiks mõnd muud metalli püssikuuli valmistamiseks kasutada ? Tänasel päeval on märgaladel keelatud pliihaavlitega linnujahti pidada ning suuruluki jahis kasutatakse üha rohkem täis vask kuule, et vältida pliimürgitust. Pliihaavlite asemel kasutatakse terasest ja volframist haavleid. Vaskkattega teraskuule kasutatakse ka kaitseväes. Kas vase, hõbeda, kulla ja nende sulamite kasutamine võiks anda mingi eelise tavalise plii või terase ees. Kuidas kuuli materjali valik mõjutab selle ballistikat ?

Pigem taandub siin küsimus hoopis relvaraua materjalile. Kuul (vähemalt kuuli väliskest) peab olema igal juhul pehmemast materjalist kui püssitoru. Vanemate sileraudsete jahipüssidega olevatki probleem, et need on pehmete pliihaavlite jaoks mõeldud ja volframhaavlid lõhuks raua kiiresti ära.

Manurhin kirjutas: ↑29 Okt, 2023 22:12 Pigem taandub siin küsimus hoopis relvaraua materjalile. Kuul (vähemalt kuuli väliskest) peab olema igal juhul pehmemast materjalist kui püssitoru. Vanemate sileraudsete jahipüssidega olevatki probleem, et need on pehmete pliihaavlite jaoks mõeldud ja volframhaavlid lõhuks raua kiiresti ära.

Jaa, seda küll, see on elementaarne.
Aga huvitab kas hõbeda või kulla-sulamist kuulil (mille materjal on kindlasti pehmem kui relvaraua teras ) võiks teadaolevalt olla mingigi ballistiline eelis või on see pigem muinasjutu valdkonda kuuluv teadmine nagu küüntest kübar, mis muudab kandja nähtamatuks.. - v.b. isegi termokaameraga drooni eest

Ei usu. Pigem mõjutas ballistikat kuuli kuju - musketikuulid on tüüpiliselt mingite valujääkidega.

Kindlasti, kuuli kuju on oluline. Tundub arusaamatu eestlaetava vintraudse püssi torusse toppida ümmargust kuuli kuid seda tehti. Tehti ja topiti kuni keegi arvas, et kuul ei peagi tingimata ümmargune olema võib olla ka silindriline või kooniline. Kindlasti oli erinevaid eksperimente ka enne „Minie balli“ leiutamist.

Mis puudutab aga kuuli materjali valikut siis plii oma omadustelt on olnud parim materjal selleks juba sajandeid. Aga nagu eespool mainitud on hakatud plii kasutamist ntx. jahis keelustama, mistõttu on kasutusele võetud üleni vasest kuulid vintraudse jahikarabiini laskemoonana.
„Kumb on parem plii või vask“ – selle sisulisi arvamusi leiab jahifoorumitest palju. https://www.remington.com/big-green-blo ... -lead.html
Üldiselt tuuakse seal välja lihtsad tõsiasjad, et vask on pliist kallim, kergem ja kõvem. Esimene argument ei puuduta ballistikat, see on oluline kui oma sihtmärgist mööda lased
Vasest kuul on plii kuulist kergem, seda annab kompenseerida ntx. nats pikema kuuliga.
Vasest kuul on pliist kõvem, s.t. sihtmärgis ei lähe kuul laiali vaid läheb läbi. Selle vastu kasutatakse õõnes-otsalisi ja plastik-otsalisi lahendusi jne.
Ühesõnaga, kuigi kuuli ballistika on oluliselt keerukam eelkirjeldatust siis kokkuvõttes arvatakse, et pliikuul, mis on ennast igatpidi tõestanud on ikka parem aga vasest kuuliga saab ka edukalt hakkama.
Kui nüüd võrrelda metallide nagu ; plii, vask, hõbe, kuld, tina, raud tihedust/kõvadust siis teoreetiliselt võiks hõbe (või ka kuld) olla parem kuuli materjal kui vask.
Metall; tihedus g/cm3; kõvadus mohsi skaalal
Pb; 11,34 ; 1,5
Cu; 8,9 ; 3
Ag; 10,5 ; 2,5
Au; 19,28 ; 2,5
Sn; 7,31 ; 1,5
Fe; 7,87 ; 4