Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Heakene küll, aga mina jälle mõtlesin, et sa minu postitusest rääkisid.
Mudakoon kirjutas: ↑24 Apr, 2025 20:29
Kuna siin "vaba maailma sümbol" jagas elukohasoovitusi , siis soovitan kah tal registreerimisnumbrita jalgrattaga ja põrsamaskiga ringi sõita kui hirm nii suur on ja tabletid enam ei aita.
Minu sõiduki registreerimisnumber fikseeriti Valga - Tartu maanteel , mida ma peaksin kartma või häbenema? Et sõitsin nimetatud maanteel? Samas kui tänu numbrituvastusele on võimalik ennetada kuritegu või tabada kasvõi üks raske kuriteo sooritanud isik, siis on juba asi ennast õigustanud.
Pangatehingud , psühhiaatrikülastused ja eesnäärmekompamised on anonüümsed?
.....
Rääkida võib palju aga tehniliselt ei ole selliseid kaameraid, mis ainult numbrit jäädvustavad, sest number leitakse tänapäeval tarkvaralise töötlusega kogu jäädvustatud pildilt.
OLAVI kirjutas: ↑24 Apr, 2025 21:50Loeme tootja lehelt, et milline võimekus on siis tavalisel "odaval", parklas kasutataval laiatarbe numbrituvastuskaameral, mis suudab 96% tõenäosusega salvestada kõik vajaliku info auto liikumisel kiirusega kuni 160km/h.2korda2 kirjutas: ↑24 Apr, 2025 15:38 ....
Kas politsei kasutas spetsiifilisi kaameraid või pigem odavat laiatarbekraami, on iseküsimus.
Kui pildid jooksid kokku kuhugile serverisse ja seal hoiti andmeid muuhulgas ka "igaks juhuks" (mitte ei salvestunud ainult varem üles loetletud väärtuste tabamused), siis on asi ikka väga kuri.
https://hikvision.ee/numbrituvastus/
Tehnika areneb hoomamatu kiirusega ja kui riigiamet on tellinud professionaalse sihtotstarbega "kallid" kaamerad pahategijate tabamiseks, siis need on kindlasti võimekamad "odavatest parklakaameratest" ja oma otstarbe kohaselt peaksid suutma fikseerida (tõendatavalt) auto numbrit kiirustel üle 250km/h ning kindlasti samas tuvastama "pahade" isikud.
Kui tänapäevases personalipuuduses veel ei olegi suuremat probleemi, siis mitte keegi ei saa täna teda, mis juhtub ametkondliku anarhia jätkudes lähimas tulevikus, kui PPA's hakkavad usinad AI küberametnikud kõike saada olevat infot menetlema.Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitšev alustas eile teenistuslikku kontrolli, et terviklikult hinnata numbrituvastussüsteemi kasutamist PPAs ning selle õiguslikke aluseid ja kasutusandmete logimist. ...
....PPA kasutab numbrituvastuse tehnoloogiaga avalikke kaameraid, mis asuvad peamiselt maanteedel ja suurtel liiklussõlmedel.
Kaamera tuvastab sõiduki numbrimärgi ja teeb sellest foto.
See säilib politsei andmekogus ....
... üle Eesti on avalikus ruumis ligi 1800 kaamerat ja neist 250-l on numbrituvastuse tehnoloogia. ...
Teie visadus PPA puhtaks rääkimisel on imetlust väärt aga mis on selle mõte, kui täna tunnistatakse avalikult, et numbrituvastuskaamera teeb andmebaasi jaoks foto, mitte ei salvesta ainult numbrit?
Numbrituvastuskaamera ongi põhimõtteliselt lisafunktsiooniga valvekaamera ja kui numbrikaamera pilti ei jäädvustaks, siis oleks õiguslik situatsioon erinev.Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitšev alustas eile teenistuslikku kontrolli, et terviklikult hinnata numbrituvastussüsteemi kasutamist PPAs ning selle õiguslikke aluseid ja kasutusandmete logimist.
Teenistusliku järelevalve kokkuvõtte tähtaeg on üks kuu.
PPA kasutab numbrituvastuse tehnoloogiaga avalikke kaameraid, mis asuvad peamiselt maanteedel ja suurtel liiklussõlmedel.
Kaamera tuvastab sõiduki numbrimärgi ja teeb sellest foto.
See säilib politsei andmekogus ...
Numbrituvastuse funktsiooniga kaamerad on osa avaliku ruumi kaameratest ja neid on üle Eesti ligi 1600
lohutatakse küll, etKui kaua neid 1600 kaamerasalvestist talletatakse?
Avaliku ruumi kaamerate videosalvestisi säilitab PPA üks kuu kuni aasta.
aga edasises artiklis siseministeeriumi ametniku jutust tuleb välja, et veel ei ole. Aga tegelikult oleks SM tõlgendusel kõik igati seaduslik:Hiinale omast automaatset näotuvastustehnoloogiat nende kaameratega siiski seostud pole, kinnitab politsei.
„Kui politseinikel on mõne juhtumi lahendamiseks vaja kaamerasalvestiselt leida inimene, siis vaadatakse need käsitsi üle. Näiteks juhul, kui on vaja süütegusid lahendada või kadunud inimesi otsida,“ lisab Kumm.
(minu rõhuasetus)„Selgitan veidi lähemalt. Nimelt kui ohtlik isik – ja see oht peab olema adekvaatselt põhjendatud - avalikus ruumis liigub, siis ei ole keelatud, et tehniliste lahenduste olemasolul märkida ta ära ja anda programmile korraldus sarnaseid pilte otsida ehk seda isikut kaamerapiltides leida. Tehnilised lahendused teevad seda kiiremini ja paremini, eelduslikult ka inimjälitajaga võrreldes vähem riivavamalt, sest asjassepuutumatud isikud hägustatakse,“ selgitas Aarma.
Möödunud päevadel ohtralt avalikku arutelu põhjustanud politsei paarsada numbrituvastuskaamerat on vaid jäämäe tipp, tegelikkuses on neid avalikku ruumi pandud kaugelt üle pooleteise tuhande ja enamiku ülesanne on järjepidevalt salvestada valimatult kõigi inimeste nägusid.
Üleval mainitud kaardi andmetel on Tartu ainus teeilmakaamera Sõpruse sillal. Aga neid kaameraid on rohkem, jäävad igal suuremal ristmikul silma. Nagu mainitud Delfi artikkel mainib, on neid 1600. Seega sõites üle Tartu Riia-Turu või Võru-Aardla ristmiku, siis ei maksa ausatel kodanikel muretseda - sõiduki number igal juhul jäädvustatakse, aga see kõik on ainult turvalisuse ja ühiskonna huvides.Teeilmajaamade kaamerad. Pildistavad teed iga 10 min tagant. Kaardil kaamera ikoonil klikkides näed väikest pilti, ülaserva menüüst "kaamerad" alt näed suure pildina, soovi korral võid ka timelapsi vaadata
https://teeilm.teeinfo.ee/uus/
Ja nüüd juba kõrvalt teisest artiklist:Õiguskantsler seab kahtluse alla
Õiguskantsler Ülle Madise nägi aga juba eelmisel aastal oma kirjas valimatult kõike salvestavates riigikaamerates üha kasvavat inimeste põhiõiguste riive kasvu ning ta seadis kahtluse alla, kas politsei kaamerad ikka on seadust täpselt järgides tööle pandud.
„Avalikku ruumi pannakse üles üha enam avalikule võimule kuuluvaid kaameraid. Võib kahelda, kas kõigil juhtudel on järgitud seaduses sätestatud tingimusi,“ seisab õiguskantsleri kirjas mitmetele ministeeriumitele ja riigiametitele.
Madise viitaski konkreetsemalt korrakaitseseaduse sätetele, mis räägivad sellest, et korrakaitseorganid võivad kasutada pilte edastavaid ja seda salvestavaid kaameraid kasutada üksnes väga konkreetse ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Küll aga ei võimalda korrakaitseseadus sellist kaamerat Madise hinnangul paigaldada olukorras, kus tegemist on alles ohu ennetamisega. Eelduseks peaks olema konkreetse ohu kahtlus.
Lisaks märkis õiguskantsler, et samal ajal on tekkinud kogutud andmete masstöötlemise, sealhulgas reaalajas isiku tuvastamise võimekus.
„Sellises olukorras tekib küsimus, kas avalikus ruumis isiku automaatne tuvastamine kaamerapildi kaudu ilma isiku nõusolekuta on õigusvastane või mitte ning kas seadus võimaldab seda piisavalt kindlalt järeldada,“ kirjutas ta.
Euroopa Kohus on otsustanud, et õiguskaitseorganid ei tohi valimatult säilitada isegi mitte kriminaalkuriteos süüdi mõistetute biomeetrilisi andmeid (analüüsitaval juhtumil oli ette nähtud säilitamine kuni surmani).
Ja nüüd paras purakas pärl .... hotelliteenuse osutamine:Endine poliitik Ain Seppik räägib, et tema kohta korraldatud menetluses esines kõike – tõenditeta kahtlustamist, ulatuslikku jälitustegevust, kohtu eest jälitustegevuse andmete varjamist, menetlusdokumentide võltsimist, õigusvastast kinnipidamist jne. „Seni, kuni ma ise niisugusesse olukorda sattusin, ei uskunud ma, et midagi säärast on Eestis võimalik,“ ütleb Seppik.
Kolm aastat tagasi, 2022. aasta 4. jaanuaril pidasid K-komando ja keskkriminaalpolitsei keset tänavat kinni endise siseministri ja politseijuhi Ain Seppiku, panid ta käed raudu ja viisid ta kongi.
Näiteks ühes jälitustegevuse loas, mis pärineb 2. jaanuari 2022 õhtust ja mille prokurör ise endale välja kirjutas – n-ö kergemaid lube saab ise endale anda –, seisab: „Tänaseks ei ole selgunud Ain Seppiku lõplik teopanus ega ka subjektiivne tahtlus kuritegu toime panna või sellele kaasa aidata.“
Ometi järgnes šokeeriv kinnipidamine, mille käigus Seppikul pandi käed raudu ja ta viidi arestimajja. Hiljem riigikohtus õigusvastaseks tunnistatud tegevust põhjendas toonane peaprokurör Andres Parmas nii, et Seppikule anti arestimajas lihtsalt puhkamisvõimalus. Nimelt arvas peaprokurör, et Seppik võis olla pärast päev otsa kestnud menetlustoiminguid väsinud ning prokuratuur oli hoopis empaatiline ja vastutulelik, kui pakkus Seppikule vastu tema tahtmist n-ö hotelliteenust.