toomas tyrk kirjutas:GDPRi rakendumise tähtaeg ei oma mingit tähtsust.
Niivõrd omab, kuivõrd sinu tsitaadist võib jääda mulje, et 12 aastat tagasi alustati andmete kogumist seadusliku aluseta:
toomas tyrk kirjutas:See "palju vanem" on 12 aastat Eesti kontekstis.
Uno Lõhmus kirjutas:2007. aasta seadusega täiendati isikut tõendavate dokumentide seadust sättega, mis ütles, et isikut tõendavate dokumentide andmekogu on valitsuse poolt asutatud andmekogu. Selles normis pole sõnakestki sellest, et andmekogusse võib kanda biomeetrilisi andmeid. Biomeetriliste andmete kandmise sellesse andmekogusse otsustas valitsus 2008. aastal.
St tegelikult ilma mingi seadusliku aluseta.
toomas tyrk kirjutas:Ja biomeetrilisi andmeid ei peagi pidevalt eraldi mainima.
Nõus.
toomas tyrk kirjutas:Nagu juba kirjutasin - biomeetrilised andmed on GDPRi delikaatsete isikuandmete loetelus. Edaspidi, igal pool kus mainitakse delikaatsete isikuandmete kogumist, säilitamist ja töötlemist, mõeldakse selle all ka biomeetriliste andmete kogumist, säilitamist ja töötlemist.
Jah, loomulikult ei pea kõik kogumised ja säilitamised ja töötlemised olema seaduse tasemel kirja pandud. Nagu samuti juba viidatud - seda võib teha ka andmete omaniku nõusolekul.
Millel põhineb sinu väide, et mistahes GDPR-is delikaatsetena määratlevatena andmete töötlemiseks peab isiku nõusolekuta olema volitusnorm
seaduse tasemel neid andmeid eraldi ära näidates?
toomas tyrk kirjutas:Isikut tõendavate dokumentide andmekogu lugu saabki nii tõlgendada, et koos isikut tõendava dokumendi taotlemisega inimene ühtlasi nõustus sellega, et riik kogub ja säilitab tema biomeetrilisi andmeid.
Tegelikult mitte, sest isikuttõendava dokumendi omamine on kohustuslik.
toomas tyrk kirjutas:Aga - GDPR ütleb väga selgelt, et ükskõik mis alusel neid andmeid on kogutud - neid tohib kasutada vaid selleks, milleks neid on kogutud. Ehk siis isikutuvastuseks antud andmeid tohib riik kasutada vaid isikusamasuse tuvastamiseks.
Viide?
toomas tyrk kirjutas:Nüüd nende andmete kasutuselevõtt uues andmebaasis, mille kõiki võimalikke rakendusi me veel isegi ei tea, on nende andmete lihtlabane kaaperdamine.
Rakendatakse ju ikka isiku tuvastamiseks. Isik jättis sõrmejälje kuriteopaigale, selle järgi tehakse ta kindlaks. Ma isegi väidaksin, et muude võimalike kasutuste (näiteks teaduslikul eesmärgil, et uurida sõrmejälgede moodustumist, eri elementide esinemissagedust vms.) puhul tõusetub põhiõiguste riive probleem veel vähem.
toomas tyrk kirjutas:Ja nagu ma Helme jun intervjuust õieti aru sain - EKRE ongi valinud selle seaduse Riigikohtusse viimiseks selle tee, et mõned isikud paluvad PPAl oma biomeetrilised andmed sealt baasist kustutada, kuna nad pole nende selliseks töötlemiseks nõusolekut andnud, ja kui keeldutakse, siis pöördutakse kohtusse.
See on nende õigus, andku minna.