Privaatsus on kallis

[Kriku]

Tavaarusaam on (oli 100 aastat), et andmebaasides on kriminaalide andmed.

Ei ole. Dokumentide sõrmejälgede andmebaas on ju palju vanem kui ABIS. Küsimus on selle kasutamises võrdluskoguna.

Keegi ei ole rääkinud kahtlusaluste ringi piiramisest ainult kriminaalidega.

Kui võib ainult kriminaalide sõrmejälgi vaadata, siis vähemalt selle tõendiliigi osas nii välja tuleb.

Kas tundub usutav, et sõrmejälgede andmebaasile toetudes saavad olema jälgimise all vaid hiljem süüdimõistetud?

Aga keda ja mismoodi selle alusel üldse jälgima hakatakse, ma ei saa aru? Kuriteokohalt leitud sõrmejälgede leidmine ei ole ju jälgimine.

masside kontrollimine muutub oluliselt lihtsamaks ja see ju tegelik eesmärk ongi.

Mismoodi muutub lihtsamaks, konkreetsemalt palun?

[toomas tyrk]

Tavaarusaam on (oli 100 aastat), et andmebaasides on kriminaalide andmed.

Ei ole. Dokumentide sõrmejälgede andmebaas on ju palju vanem kui ABIS. Küsimus on selle kasutamises võrdluskoguna.

See "palju vanem" on 12 aastat Eesti kontekstis.

2007. aasta seadusega täiendati isikut tõendavate dokumentide seadust sättega, mis ütles, et isikut tõendavate dokumentide andmekogu on valitsuse poolt asutatud andmekogu. Selles normis pole sõnakestki sellest, et andmekogusse võib kanda biomeetrilisi andmeid. Biomeetriliste andmete kandmise sellesse andmekogusse otsustas valitsus 2008. aastal.

St tegelikult ilma mingi seadusliku aluseta.

Nüüd selle ABISi juurde. Lisaks sellele, et ebaseaduslikult (ilma seadusliku aluseta) korjatud andmed pannakse uude baasi, mille kasutamistingimused sätestatakse taas kord valitsuse tasemel. Määrusega, mitte sama seadusega, millega varasemat ebaseaduslikku tegevust üritatakse seadustada. Veel sidustatakse juba korjatud sõrmejälje ja FOTODE baasiga ka DNA baas.

Millegipärast sa pidevalt väldid seda teemat, et sama baas sisldab ka fotosi, mida saab kasutada samadel alustel - ehk siis vabariigi valitsuse poolt otsustatud korras.

Kui see pole Hiina (või N Liit), siis mis see on? Euroopa Liit küll mitte.

[croman40]

Tavaarusaam on (oli 100 aastat), et andmebaasides on kriminaalide andmed.

Ei ole. Dokumentide sõrmejälgede andmebaas on ju palju vanem kui ABIS. Küsimus on selle kasutamises võrdluskoguna.

Kirjutasin eespool (kriminaalide kohta koostatud) andmebaasidest teie poolt antud ajavahemiku - kuni 100 aastat tagasi, kontekstis. Kui teil on andmeid dokumentide jaoks koostatud sõrmejälgede andmebaasidest sarnases ajavahemikus, palun jagage infot.

Kui võib ainult kriminaalide sõrmejälgi vaadata, siis vähemalt selle tõendiliigi osas nii välja tuleb.

Kui vaadata kõikide kodanike andmeid, siis on tegemist jälgimisühiskonna kasvuga.

Aga keda ja mismoodi selle alusel üldse jälgima hakatakse, ma ei saa aru? Kuriteokohalt leitud sõrmejälgede leidmine ei ole ju jälgimine.

Keda- sellest on juba paar korda kirjutatud, lisaks süüdlastele, ikka juhuslikke kodanikke, kellel on ebaõnn olla valel ajal vales kohas ja jätta sinna mingeid jälgi.
Mismoodi- ei ole oluline, riigil jagub võimalusi küll.
Sõrmejälgede andmebaasist saadud vaste korral võib riik otsustada edasise jälgimise, selle all võib mõista kõikvõimalikku huvi, mida riik kellegi vastu tunneb.

[Kriku]

2007. aasta seadusega täiendati isikut tõendavate dokumentide seadust sättega, mis ütles, et isikut tõendavate dokumentide andmekogu on valitsuse poolt asutatud andmekogu. Selles normis pole sõnakestki sellest, et andmekogusse võib kanda biomeetrilisi andmeid. Biomeetriliste andmete kandmise sellesse andmekogusse otsustas valitsus 2008. aastal.

St tegelikult ilma mingi seadusliku aluseta.

On vaieldav, et biomeetriliste andmete jaoks peaks tingimata erinorm olema (st. et olemasolev volitusnorm neid ei kata).

Kui see pole Hiina (või N Liit), siis mis see on? Euroopa Liit küll mitte.

Siin ei jää üle muud kui soovitada, kui et otsusta lõpuks ära, kas sa elad Hiinas või N. Liidus Jõudu selleks!

Kirjutasin eespool (kriminaalide kohta koostatud) andmebaasidest teie poolt antud ajavahemiku - kuni 100 aastat tagasi, kontekstis.

Te kirjutasite, et viimase 100 aasta jooksul on olnud tavaarusaam, et sõrmejälgede andmebaasis hoitakse kriminaalide andmeid:

Tavaarusaam on (oli 100 aastat), et andmebaasides on kriminaalide andmed.

Alates biomeetriliste dokumentide kasutuselevõtust see ilmselgelt nii ei ole, Saksamaal näiteks alates 2005. ABIS ei muuda ses osas mitte midagi.

Sõrmejälgede andmebaasist saadud vaste korral võib riik otsustada edasise jälgimise, selle all võib mõista kõikvõimalikku huvi, mida riik kellegi vastu tunneb.

Ja palun lahkesti siis oma tähelepanu pööratagi sellele, et kohtud ei hakkaks varjatud jälgimise lubasid välja andma massiliselt kõigi kohta, kelle sõrmejälg koos kümnete või sadade saatusekaaslastega kuskilt leitakse. See on mõistlik nõudmine ja seda ma toetan. Aga jutt, et sõrmejälje võrdlemine sündmuskohalt leituga on iseenesest juba jälgimine, ei kannata mitte mingit kriitikat.

[diesel]

sõrmejälg on siin üsna kolmandajärguline asi.
juhuslike kuritegude lahendamisel ehk isegi abiks ja tundmatu metsa surnud marjulise saab ka tuvastada. sellega kedagi pidevalt jälgida ei saa.
muudest sama sääduse alla mahtuvatest asjadest sa millegipärast vaatad mööda.

[Turist 47]

OT. algus.
Kindlasti ei taha Teie huvitavat arutelu eksitada, aga sama arutelu olen viimasel ajal kaootiliselt kohanud ka mujal. Stsenaarium on sama, "details only differ".
Ei ole võib olla parim näide, aga tänane 03.07 DW "servapidi" samal teemal. https://www.dw.com/en/new-id-cards-more ... a-58088333
UKs arutelud, Belgia, vist ka Taani. Aasia arutamist ei tea, seal tehakse ära. OT. lõpp

[toomas tyrk]

On vaieldav, et biomeetriliste andmete jaoks peaks tingimata erinorm olema (st. et olemasolev volitusnorm neid ei kata).

Ei ole vaieldav.

Biomeetriliste andmete kogumist ja töötlemist ELis käsitlevad GDPR ja miskine EU direktiiv, mis läheb sügavamalt teemasse (Directive 2016/680 (Data Protection Law Enforcement Directive, or DP LED).

GDPR ütleb üheselt, tundliku informatsiooni loetelu andes, et biomeetrilised andmed on tundlik informatsioon. Edasi käivad siis biomeetriliste andmete kohta kõik GDPRis tundliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud sätted.

Tundliku informatsiooni kogumise, säilitamise ja töötlemise kohta käivates punktides, on aga öeldud, et see on lubatud vastavate seaduste olemasolul üldise huve nimel, või kui andmeid valdavalt subjektilt on saadud vastav luba.

Eesti puhul - võib ehk rääkida mingi üldise huvi olemasolust, aga - seadusega on paraku keerulise võitu.

Edasi - DP LED ütleb, et biomeetriliste andmete kasutamisel isikute tuvastamiseks peab töötleja tegema ka riskianalüüsi, et selline kasutus ei riiva inimese privaatsust ega üldisi inimõigusi. Kuidas on riskianalüüsiga olukorras, kus andmete töötlemine on lihtsalt delegeeritud valitsuse poolt antavasse määrusesse?

Kui see pole Hiina (või N Liit), siis mis see on? Euroopa Liit küll mitte.

Siin ei jää üle muud kui soovitada, kui et otsusta lõpuks ära, kas sa elad Hiinas või N. Liidus Jõudu selleks!

Sinu iroonia on antud hetkel täiesti kohatu. Elame Ida-Euroopas. Kuigi aeg-ajalt üritame näidata ennast paremana.

Mul ei ole vähimatki kahtlust, et kui ükski ABISi kasutamisega seotud juhtum jõuab EIK tasemele, siis kuuleme jälle, kuidas EL takistab kriminaaluurimist ja kuidas proksi tegevust raskemaks tehakse. Paraku on probleem aga ikka ja endiselt selles, et nii mõnigi "seaduseandja" on endiselt peast miilits.

[Kriku]

sõrmejälg on siin üsna kolmandajärguline asi.
juhuslike kuritegude lahendamisel ehk isegi abiks ja tundmatu metsa surnud marjulise saab ka tuvastada. sellega kedagi pidevalt jälgida ei saa.
muudest sama sääduse alla mahtuvatest asjadest sa millegipärast vaatad mööda.

Teema algatati sõrmejälgede kohta ja mõni akf jätkuvalt jaurab just nende üle.

Muude andmete (näotuvastus jne) kohta olen mitu korda kirjutanud, et mitte võrdlusandmebaas ei ole see, mis võimaldab jälgimist. Jälgimist võimaldavad ikka õigesti asetatud jälgimisseadmed.

Näiteks, kui on teada, et isik 123456 väljus majast Kapsa 2 kell 7:30, edasi filmiti teda kell 7:45 Selveri juures pangaautomaadist raha võtmas, siis 7:50 putkast suitsu ostmas, siis 8:20 sisenemas ettevõttesse "Kapsaraud & Pojad", kell 12:30 selle lähedal tänaval kohviku "Merineidis" poole suundumas, 13:00 vastupidises suunas liikumas, 13:07 jälle "Kapsarauda" sisse astumas jne., ning nii päevast päeva, siis on nende andmete olemasolul tema isiku tuvastamine triviaalne ka ilma isikustatud võrdluskoguta. Kui ei ole tahtmist elada "1984" uusversioonis, siis tuleb piirata avalikus ruumis automaatset tuvastamist kui sellist. Tuvastatu isiku kindlaks tegemine, toimugu see siis ABIS-e abil või kuidagi teisiti, on vaid tehniline detail.

[Kriku]

Biomeetriliste andmete kogumist ja töötlemist ELis käsitlevad GDPR ja miskine EU direktiiv, mis läheb sügavamalt teemasse (Directive 2016/680 (Data Protection Law Enforcement Directive, or DP LED).

Biomeetrilisi andmeid (biometric data) mainitakse seal täpselt 3 kohas. Kõige rohkem puutub asjasse ilmselt see:

Processing of personal data revealing racial or ethnic origin, political opinions, religious or philosophical beliefs, or trade union membership, and the processing of genetic data, biometric data for the purpose of uniquely identifying a natural person, data concerning health or data concerning a natural person's sex life or sexual orientation shall be allowed only where strictly necessary, subject to appropriate safeguards for the rights and freedoms of the data subject, and only:
(a) where authorised by Union or Member State law;
(b) to protect the vital interests of the data subject or of another natural person; or
(c) where such processing relates to data which are manifestly made public by the data subject.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... 32016L0680

Siin ei ole öeldud, et see peab olema seaduse tasemel reguleeritud. Kuna sees on ka rassiline või etniline kuuluvus (näopilt, emakeel, lõpetatud õppeasutuse keel vms), siis artiklis kirjeldatud andmeid leidub massiliselt paljudes registrites.

GDPR ütleb üheselt, tundliku informatsiooni loetelu andes, et biomeetrilised andmed on tundlik informatsioon. Edasi käivad siis biomeetriliste andmete kohta kõik GDPRis tundliku informatsiooni kogumise ja töötlemisega seotud sätted.

Tundliku informatsiooni kogumise, säilitamise ja töötlemise kohta käivates punktides, on aga öeldud, et see on lubatud vastavate seaduste olemasolul üldise huve nimel, või kui andmeid valdavalt subjektilt on saadud vastav luba.

GDPR-i rakendumise tähtaeg oli 2018. Selle jätad millegipärast mainimata.

Kas seal on kirjas, et biomeetriliste andmete kaasamine registrisse peab olema seaduse tasandil lubatud?

Kui see pole Hiina (või N Liit), siis mis see on? Euroopa Liit küll mitte.

Siin ei jää üle muud kui soovitada, kui et otsusta lõpuks ära, kas sa elad Hiinas või N. Liidus Jõudu selleks!

Sinu iroonia on antud hetkel täiesti kohatu.

Kogu lugupidamise juures, ei olnud kohatu. Sinu hüüatus oli "Kesknädala" lugejakirja tasemel. Ühe võimaluse jätsin muidugi mainimata - äkki elame mõlemas korraga

[croman40]

Teema algatati sõrmejälgede kohta ja mõni akf jätkuvalt jaurab just nende üle

Teema juurde tagasi pöördudes - keegi pole veel suutnud produtseerida reaalset näidet, kuidas kriminaalasjade uurimiseks sõrmejälgede võrdluskogu laiendamine võiks jälgimisühiskonnale lähemale viia

On teie arvamus ja jauramine?

Tavaarusaam on (oli 100 aastat), et andmebaasides on kriminaalide andmed.

Alates biomeetriliste dokumentide kasutuselevõtust see ilmselgelt nii ei ole, Saksamaal näiteks alates 2005.

Tavaarusaamise kujunemine ei toimu kindlasti sellel hetkel kui riik mingi tegevuse või projekti käivitab vaid pigem põhineb ühiskonna enamuse suhtumise või tegevuse muutusel või vähemalt heakskiitmisel. Ei ole küll kindel, kas Eestis, Saksamaal või muus Euroopa riigis on juba enamus kodanikest aktsepteerinud oma biomeetriliste andmete (kohustuslikku) kogumist ja kriminaalidega analoogselt otsitavatesse andmebaasidesse salvestamist.
Saksamaa näitel, riik alustas programmi 16 a tagasi ja nüüd muutub see kohustuslikuks, samas küsitlused näitavad kodanike enamuse vastuseisu.

Aga jutt, et sõrmejälje võrdlemine sündmuskohalt leituga on iseenesest juba jälgimine, ei kannata mitte mingit kriitikat.

Kes seda kirjutas, viide?
Sõrmejälgede andmebaasist saadud info ei ole veel jälgimine, aga edasine tegevus paraku küll. Kui uurija saab sõrmejälgede kohta vastuseks portsu nimesid, siis ta ei ole selgeltnägija vaid peab hakkama koguma infot, tegema toiminguid ja mingil hetkel võib lisanduda ka kohtu loaga lubatud tegevusi.
Üldiselt ei tundu olevat mõttekas siin politsei operatiivtööst arutamine, tuleb sisse vastuolulisi seisukohti

Muude tõendite alusel.Varasem karistatus ei puutu vähemalt teoreetiliselt üldse asjasse.

Loomulikult prioritiseeritakse sõrmejälgede omanikke muude tunnuste alusel edasi ja ülima tõenäosusega, kui on poodi sisse murtud ning sündmuskohalt leitud kahe isiku sõrmejäljed, kellest üks on korduvalt süüdi mõistetud varas ja teine puhta minevikuga, võetakse varas esimesena ette.

[Kriku]

Teema algatati sõrmejälgede kohta ja mõni akf jätkuvalt jaurab just nende üle

Teema juurde tagasi pöördudes - keegi pole veel suutnud produtseerida reaalset näidet, kuidas kriminaalasjade uurimiseks sõrmejälgede võrdluskogu laiendamine võiks jälgimisühiskonnale lähemale viia

On teie arvamus ja jauramine?

Ei. Täpsustan: sõna "jauramine" käis üldsõnalise hädaldamise kohta.

Tavaarusaam on (oli 100 aastat), et andmebaasides on kriminaalide andmed.

Alates biomeetriliste dokumentide kasutuselevõtust see ilmselgelt nii ei ole, Saksamaal näiteks alates 2005.

Tavaarusaamise kujunemine ei toimu kindlasti sellel hetkel kui riik mingi tegevuse või projekti käivitab vaid pigem põhineb ühiskonna enamuse suhtumise või tegevuse muutusel või vähemalt heakskiitmisel.

Ei ole nõus. Heakskiit ei puutu asjasse. Kui passidesse tulid sõrmejäljed, siis minu arvates oli vältimatu, et see fakt ka üldiselt teatavaks võeti. Passid on ju kõigil, mitte ainult kriminaalidel.

Aga jutt, et sõrmejälje võrdlemine sündmuskohalt leituga on iseenesest juba jälgimine, ei kannata mitte mingit kriitikat.

Kes seda kirjutas, viide?

Palun lahkesti:

ABIS-es võib teha päringuid 1:1 ja ja 1:paljudele. 1:1 on tegelikult tavaline päring, mida vajab näiteks patrulli- või piiripolitseinik. Kontrollida konkreetse isiku lõusta ja näpujälge. 1:paljudele on aga juba keerulisem juhtum, mis liigitub jälitustegevuse alla.

viewtopic.php?f=68&t=47996&start=90

Seda ma pean täielikuks jamaks.

Sõrmejälgede andmebaasist saadud info ei ole veel jälgimine, aga edasine tegevus paraku küll. Kui uurija saab sõrmejälgede kohta vastuseks portsu nimesid, siis ta ei ole selgeltnägija vaid peab hakkama koguma infot, tegema toiminguid ja mingil hetkel võib lisanduda ka kohtu loaga lubatud tegevusi.

Just nimelt. Ja seal ongi koht, mille üle tõsiselt arutada. See, milliste või kui otseste või kaudsete tõendite alusel jälitustoiminguteks luba antakse, on väga tõsine küsimus. Võrdluskogul seevastu on hulk rakendusi, mille puhul seda küsimust ei tekigi.

[toomas tyrk]

GDPRi rakendumise tähtaeg ei oma mingit tähtsust. Aega oma seadused ja regulatsioonid sellega vastavusse viia oli piisavalt. Seda pidid tegema nii ettevõtted kui ka riiklikud asutused.

Ja biomeetrilisi andmeid ei peagi pidevalt eraldi mainima. Nagu juba kirjutasin - biomeetrilised andmed on GDPRi delikaatsete isikuandmete loetelus. Edaspidi, igal pool kus mainitakse delikaatsete isikuandmete kogumist, säilitamist ja töötlemist, mõeldakse selle all ka biomeetriliste andmete kogumist, säilitamist ja töötlemist.

Jah, loomulikult ei pea kõik kogumised ja säilitamised ja töötlemised olema seaduse tasemel kirja pandud. Nagu samuti juba viidatud - seda võib teha ka andmete omaniku nõusolekul.

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu lugu saabki nii tõlgendada, et koos isikut tõendava dokumendi taotlemisega inimene ühtlasi nõustus sellega, et riik kogub ja säilitab tema biomeetrilisi andmeid.

Aga - GDPR ütleb väga selgelt, et ükskõik mis alusel neid andmeid on kogutud - neid tohib kasutada vaid selleks, milleks neid on kogutud. Ehk siis isikutuvastuseks antud andmeid tohib riik kasutada vaid isikusamasuse tuvastamiseks. Sel moel nagu andmete esitamisel kokku lepiti.

Nüüd nende andmete kasutuselevõtt uues andmebaasis, mille kõiki võimalikke rakendusi me veel isegi ei tea, on nende andmete lihtlabane kaaperdamine.

Ja nagu ma Helme jun intervjuust õieti aru sain - EKRE ongi valinud selle seaduse Riigikohtusse viimiseks selle tee, et mõned isikud paluvad PPAl oma biomeetrilised andmed sealt baasist kustutada, kuna nad pole nende selliseks töötlemiseks nõusolekut andnud, ja kui keeldutakse, siis pöördutakse kohtusse.

[Lemet]

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu lugu saabki nii tõlgendada, et koos isikut tõendava dokumendi taotlemisega inimene ühtlasi nõustus sellega, et riik kogub ja säilitab tema biomeetrilisi andmeid.

Ja kas mul on siis võimalus mittenõustuda sellega? Või tuleb mittenõustujal läbi ajada ilma isikuttõendava dokumendita

[Kriku]

GDPRi rakendumise tähtaeg ei oma mingit tähtsust.

Niivõrd omab, kuivõrd sinu tsitaadist võib jääda mulje, et 12 aastat tagasi alustati andmete kogumist seadusliku aluseta:

See "palju vanem" on 12 aastat Eesti kontekstis.

2007. aasta seadusega täiendati isikut tõendavate dokumentide seadust sättega, mis ütles, et isikut tõendavate dokumentide andmekogu on valitsuse poolt asutatud andmekogu. Selles normis pole sõnakestki sellest, et andmekogusse võib kanda biomeetrilisi andmeid. Biomeetriliste andmete kandmise sellesse andmekogusse otsustas valitsus 2008. aastal.

St tegelikult ilma mingi seadusliku aluseta.

Ja biomeetrilisi andmeid ei peagi pidevalt eraldi mainima.

Nõus.

Nagu juba kirjutasin - biomeetrilised andmed on GDPRi delikaatsete isikuandmete loetelus. Edaspidi, igal pool kus mainitakse delikaatsete isikuandmete kogumist, säilitamist ja töötlemist, mõeldakse selle all ka biomeetriliste andmete kogumist, säilitamist ja töötlemist.

Jah, loomulikult ei pea kõik kogumised ja säilitamised ja töötlemised olema seaduse tasemel kirja pandud. Nagu samuti juba viidatud - seda võib teha ka andmete omaniku nõusolekul.

Millel põhineb sinu väide, et mistahes GDPR-is delikaatsetena määratlevatena andmete töötlemiseks peab isiku nõusolekuta olema volitusnorm seaduse tasemel neid andmeid eraldi ära näidates?

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu lugu saabki nii tõlgendada, et koos isikut tõendava dokumendi taotlemisega inimene ühtlasi nõustus sellega, et riik kogub ja säilitab tema biomeetrilisi andmeid.

Tegelikult mitte, sest isikuttõendava dokumendi omamine on kohustuslik.

Aga - GDPR ütleb väga selgelt, et ükskõik mis alusel neid andmeid on kogutud - neid tohib kasutada vaid selleks, milleks neid on kogutud. Ehk siis isikutuvastuseks antud andmeid tohib riik kasutada vaid isikusamasuse tuvastamiseks.

Viide?

Nüüd nende andmete kasutuselevõtt uues andmebaasis, mille kõiki võimalikke rakendusi me veel isegi ei tea, on nende andmete lihtlabane kaaperdamine.

Rakendatakse ju ikka isiku tuvastamiseks. Isik jättis sõrmejälje kuriteopaigale, selle järgi tehakse ta kindlaks. Ma isegi väidaksin, et muude võimalike kasutuste (näiteks teaduslikul eesmärgil, et uurida sõrmejälgede moodustumist, eri elementide esinemissagedust vms.) puhul tõusetub põhiõiguste riive probleem veel vähem.

Ja nagu ma Helme jun intervjuust õieti aru sain - EKRE ongi valinud selle seaduse Riigikohtusse viimiseks selle tee, et mõned isikud paluvad PPAl oma biomeetrilised andmed sealt baasist kustutada, kuna nad pole nende selliseks töötlemiseks nõusolekut andnud, ja kui keeldutakse, siis pöördutakse kohtusse.

See on nende õigus, andku minna.

[vanahalb]

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu lugu saabki nii tõlgendada, et koos isikut tõendava dokumendi taotlemisega inimene ühtlasi nõustus sellega, et riik kogub ja säilitab tema biomeetrilisi andmeid.

Ja kas mul on siis võimalus mittenõustuda sellega? Või tuleb mittenõustujal läbi ajada ilma isikuttõendava dokumendita

Isikut tõendava dokumendi omamine on kohustuslik aga mingeid sanktsioone selle rikkumise eest pole.
Seetõttu saab nö esmase õiguskaitse raames kohustuse pareerida väitega et pole 40 EUR-i et riigilõivu tasuda. Üldiselt usutav, kes meist ikka jõukalt elab.

Päris ilma ühegi dokumendita on keeruline ja riigile peavalu tekitamiseks võiks ükskõik kumba, kas passi või ID-kaarti omada. Teise dokumendi taotlemisel teha aga avaldus et sinna ei kantaks ühtesid või teisi andmeid. Olgugi et võivad olla viited EU normidele, PPA seda tõenäoliselt ei rahulda sest sellise taseme ametnikel pole vastavat otsustusõigust.
Siis kohtusse ja see võib mitu head aastat võtta kuid kompensatsiooniks selle eest võib saada mingi hüvitise. Jällegi - tootlikkus on esmapilgul parem kui vabatahtlikul pensionisambal