klaasmees kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 12:15Nii nagu siin on laevade hankimisest, ehitamisest ja meeskondade treenimisest räägitud, siis mõtleme->otsustame->hangime->ehitame->koolitame->saame kõik laevad kätte on siht midagi 2035+. … Kui merevaatlus ja kohalolek on nii tähtsad nagu siin korratakse, ostame pika-pika vana kaubalaeva ja vaatleme.
Ma ei saa ajakava avaldada, aga tegemist oleks umbes kümneaastase projektiga. Merevägi on ressursimahukas väeliik, mille arendamine võtab aega. Kui viis aastat tagasi on otsused tegemata jäänud, siis seda aega tagasi pöörata ei saa. Tahaks loota, et pika kaubalaevani asi ei lähe, aga selle ennustuse lisan oma eelmisele (lühikeses perspektiivis laevastiku koosseis väheneb) küll: järgmised hangitavad laevad ei ole uued, vaid kellegi kasutatud, sest uusi ei jõua enam enne hankida, kui olemasolevad otsast ära surevad. Kasutatud laev on nagu kasutatud auto: odavam osta, aga kallim ja tülikam remontida ning kasulikku eluiga on vähem jäänud. Kuna laevad kestavad kaua, tekib lisaprobleem: varuosi pole saada, sest neid enam ei toodeta. Nagu uunikumidega.
Mõned mõtted veel seoses ajaga. 10 aastat tagasi oli 2014. Igaüks võib meenutada, kui palju on selle ajaga maaväes muutunud. Võrdlusena olid EML Admiral Cowan, EML Sakala ja EML Ugandi kõik juba teenistuses. EML Wambola asemel oli sõsarlaev ja “elundidoonor” EML Wambola. Muuseumlaev EML Ristna oli ka veel viimast aastat kasutusel. See pole kriitika ja vahepeal on mõndagi toimunud: laevastikud on ühendatud, kai on korda tehtud, on miinid ja raketid, Vahipataljon on nii sisse kui välja kolinud. Mõte on selles, et kümme aastat on pikk aeg.
Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 13:0170 miljonit raketikaater? See on päris kindlasti ulme.
Need on ametlikud andmed, lahenduskäiku pole näinud. Kui keegi suudab oma lahendust näidata, ootan huviga. Mis Hamina klassi puutub, siis see on normaalsest raketikaatrist kallim, sest sellel on rohkem “asju” peal. Sama kehtib “hambuni relvastatud Rajust väiksemate nõuka piirivalve aluste” kohta: need pole nii odavad kui võiks arvata.
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:121) Laevade hävitamiseks on vaja rakette - nõus, Kuid sihtmärkide tuvastamiseks laeva kasutamine tundub mulle siiski ... veidi laeva hukukindlust ülehinnatuna. …
Ilmselt jääme siin eriarvamusele, aga selgitan oma vaatenurka.
1. Laevu on erinevate ülesannete täitmiseks niikuinii vaja. Tuvastagu siis juba ka sihtmärki.
2. Muud vahendid on ilma suhtes tundlikumad ja lennuvahendid (kui hakata lennutunde arvestama) ei pruugi kokkuvõttes odavamad olla.
3. Kõige olulisemad lasud tehase sõja alguses. Sel hetkel on väga oluline, et tabaksime kindlalt ja õiget laeva. Ilmselt saavad neid tuvastavad laevad hukka.
4. Meie kaldaradarivõrk on statsionaarne. Ku vastasel on aru peas, siis see sõja teist päeva ei näe. Mobiilsete kaldaradaritega saab seda ainult osaliselt asendada.
5. Suursaartest läände plaanitakse praegu meretuuleparki, mis teeb selles suunas kaldaradaritele “seina ette”. Ametist lahkuva asekantsleri sõnad “Aga me kokkuvõttes tegutseme selle nimel, et eelhoiatus ei saaks kannatada. Ja me leiame kindlasti need lahendused, et seda tagada.” (
https://www.err.ee/1609540249/asekantsl ... -arendajad) mind väga ei veena. Laevaga saab nii radari (kui raketid) viia selle seina sisse või sellest teisele poole.
6. Laevade hukukindlus sõja ajal on alahinnatud. Õhuväelased võiks nüüd appi tulla ja kommenteerida, kuivõrd tõeks on osutunud (vastandlikud?) arvamused, et kohe sõja alguses lüüakse õhk lennukitest puhtaks ja/või hävitatakse kohe kõik õhutõrjeradarid. Lisaks võiks kommenteerida, kui ohutu oleks Vene lennukitel (laevade jaoks on see väga ohtlik) sõja ajal Läänemerel Eesti laevu jahtida. Ei meie ega vastase merepilt pole nii hea, et kõik oleks peo peal.
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:122) Meil on teatud hulk miine, mis tuleb teatud aja jooksul teatud kohtadesse panna. Kui laevu on vähem, siis veesatakse miine aeglasemalt. Kuid kuskil on mingi kriitiline aeg. See määrab laevade kriitilise hulga. Teie räägite, et on vaja 3+9 (ainult sõjalaevu). Mina olen varem öelnud, et miinide veeskamiseks tundub see ülehinnatud vajadus (miinid+aeg+kohad).
Nii palju kui ma aru saan, on mereväes jõutud arusaamisele, et olemasolevast miinide hulgast ei piisa ja need tuleks veesata “kohe”, st hetk enne sõja algust, sest pärast ilmselt enam ei saa. Päris ehmatav järeldus on, et miinid polegi nii odav relv, kui arvatud: moodsad miinid maksavad päris palju ja tulemuse saavutamiseks on neid palju vaja.
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:123) Laevade turvaliseks muutmise all pean silmas laevateede kontrollimist. Näiteks 1x laev 1 miil/h. Seda on vaja olukorras, kus liitlased hakkavad hurraaga siiapoole tulema ja meie kahtlustame, et venelased on kuskile miine pannud. Laevateede pikkus on mõõdetav. Laeva võimekus on mõõdetav. Aeg mille jooksul tuleb seda teha, on ka määratav. Kokkuvõttes saab jällegi öelda, et selle ülesande jaoks on vaja nii mitu laeva või nii palju aega läheb laevatee kontrolliks.
Nii see on, aga kumbki meist ei saa siin oma arvutusi näidata. Jääme eriarvamusele? Liitlastelt tulebki abi küsida ja riske tuleb võtta, aga need on kellegi teise laevad ja risked ja neid on raske sundida. Sellel teemal peaks pikemalt peatuma, aga mu jutt läheb juba liiga pikaks. Hiljem.
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:12Muuseas ma pole ammu enam kuulnud õhutõrjest? Torkena lisan, et mitte laevakaitse õhutõrjeks, vaid maismaal asuva kriitilise taristu kaitseks, mille pihta lendavad tiib- ja "odavraketid", tulevad tõenäoliselt ka mere kohalt ...
See on väga oluline teema. Ei tahaks praegu sellele keskenduda, aga ukrainlased kasutavad ex Ristot ja ex Rolandit peamiselt õhudroonide tõrjumiseks. See järgnev on minu utimõte, mitte ametlik ega isegi läbimõeldud seisukoht. Kui eeldada, et sõja ajal tulevad kaubae Eestisse eelkõige Rootsi ja Soome kaudu ja et Vene laevastikul on nii Soome lahel kui ka laiemal Läänemerel väga ohtlik tegutseda, võiks kõige olulisem ülesanne olla nende laevade õhukaitse tagamine. Sarnaseid mõtteid on sadakond aastat tagasi väljendanud Johannes Santpank (ei saa praegu linki panna, pean selle artikli üles otsima; geograafial on omadus muutumatuna püsida) ja hiljem Grigori Gavrilov (
https://www.kvak.ee/files/2021/08/Grigo ... TAMINE.pdf).
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:125) Reostustõrje laeva vajadusest ei saa ma aga üldse aru. Täna teeb Kurvits teatud töö ära. Väikese täiendusega, suudab ta ka miine veesata. Põhimõtteliselt võib õlipoome veesata igalt tänaselt laevalt. Põhimõtteliselt jõuab EML Sakalagagi Saaremaalt Sillamäele õlireostuse tõrje nõuetes määratud ajaks. Äkki hoiaks nendelt õlireostusvõimetelt kokku?
Suure reostuse korral tuleb see jama sealt kuidagi välja imeda. Eesti on võtnud HELCOMi raames teatud kohustused, mida me juba ainult poolenisti täidame. Veelkord: oleks loogilisem, kui sellega tegeleks transpordiamet, aga on nagu on.
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:126) ... Kui 200m alusele on ülesanne antud ja tasu kindlustatud, siis teeb ta seda lõpuks meie 100m sõjalaeva nina all. Laevade suurus ei mõjuta teda mitte kuidagi. Mõjutab ainult see, mis temaga pärast juhtuda võib. Kuni sellega ei tegele, siis pole mingit heidutust ka 100m sõjalaevast. Laeva ülevõtmiseks seda 100m laeva kriitiliselt vaja pole.
Suurem laev saab halvema ilmaga väljas olla. Jämedamat kahurit suudab ka kanda, aga see pole nii oluline. Pardale mineku osas pole tõesti vahet.
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:12Siit üks küsimus ka. Kui meie laev on "ühel pool" ankrut lohistavat tsiviillaeva ja ankur on lohisemas teisel pool. Kas me siis näema seda? Kui kaugelt? Küsin, sest mulle on tunnet, et seda tegevust ei pruugi üldse märgata tänu kohalolekule.
Aus vastus on “ei tea”. Võibolla peabki paranoiliseks muutuma ja imelikumaid laevu mõlemast pardast või vöörist vaatama.
Martin Herem kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:12Täna ei suuda kaablifimad piisava kiirusega otsustada, et kaabel on katki. Tunnine hilinemine tähendab ... kaablist 15-20 miili eemal laeva asukohta? Kuidas ja kus see EML siis paikneb ja mida teeb? Ilma irooniata - te võiksite seda veidi rohkem selgitada, sest mina näiteks ei tea. Ja need kes teiega vaidlevad ei tea samuti.
Mulle tundub (sic!), et kaablifirmad on õppinud kiiremini reagerima ja teavitama, pigem minutite kui tunniga. Intsidendi aja saab täpselt fikseerida ja olemasoleva merepildi järgi kahtlusalused laevad määrata. Viimase intsidendi ajal oli vist neli kahtlusalust. Oletame, et selguse saamiseks kulub 1-2 tundi. Kaubalaev läbib selle ajaga 10-30 miili. Soome lahel saab ta liikuda kas ida või lääne poole. Rohkem lääne pool on võimalusi natuke rohkem, aga ilmselt on sihiks ikkagi Peterburg või Taani väinad. Kui kõik torud-kaablid jälle korda saavad, on meil meres neli olulist objekti laias laastus kolmes kohas. Seega võiks Soome lahel kaablite pärast patrullida kaks laeva ja see suurem rohkem lääne pool (Minu spekulatsioon, ma ei ole pealveetõrjes nii tugev, et päris patrullalasid välja arvutada, võibolla leian hiljem mingeid materjale.) Reageerib lähim laev või see laev, mis on “teepeal ees”. Mereõiguses on termin
hot pursuit. See tähendab, et pahategija on teolt tabatud või tema tegu on kindlalt tõestatud ja talle saab “jälgi mööda järgneda” ja tal on väga raske väita, et ta süüdi pole.
Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Veebr, 2025 20:56Ukrainlaste poolt läbi viidud genotsiidi VF Musta mere laevastikus pole suurte pealveevimplite puudumine märkimisväärselt seganud, UKR vastavad alused on vist siiamaani uppunud olekus Odessa sadamas.
Ukraina ja Eesti olukord ei ole võrreldav. Vene Musta mere laevastik oli algusest peale absoluutses ülekaalus ja Ukraina laevastik isegi ei üritanud sellele vastu hakata. (Üks dessantlaevast “monitor” tegutses vist küll terve aasta). Läänemerel on Balt laevastiku lood palju kehvemad. Samas on meil vaja tagada mereteede turvalisus, sest siia lihtsalt ei pääse muud moodi. Torude-kaablite-tuulikute probleemi ukrainlastel vist ka ei olnud. Tegelikult ei tea meist keegi, mis oleks läinud teisiti, kui ukrainlastel oleks olnud väike, aga teovõimas laevastik välja panna. Võibolla mitte palju, aga võibolla poleks Maosaart hõivatud sõja esimesel päeval ja võibolla poleks Marjupoli juures dessanti maandatud. Ukrainlased on tõdenud, et nad kasutavad droone mitte sellepärast, et nad seda väga tahavad, vaid sellepärast, et paremat pole võtta. Mõelda võiks näiteks sellele, miks nad merel saavutatud soodsat olukorda ära ei kasuta.
Kilo Tango kirjutas: ↑12 Veebr, 2025 10:54 Miiniveeskamine lennukitelt on suht tavaline praktika juba 2MS ajast saadik.
Need on spetsiaalsed miinid, mida meil ei ole, veeskamine on ebatäpne, kandevõime väike ning lennukid ise suured ja aeglased = lihtsad sihtmärgid. Merepatrulllennukit peetakse haavatavamaks kui laeva.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)