www.militaar.net

meie liikluse kõige suurem probleem on see, et autosse istudes, paljude sohvrite ego paisub vähemalt auto suuruseks.

mart2 kirjutas: ↑10 Juul, 2023 11:55 Alustaks sellest, et meil ei ole kiirteid vaid on kiired teed (esimeste laadsed taristurajatised).
Kui sõita Kesk- ja Lõuna-Euroopa kiirteedel, siis on paljudel vastav liiklusmärk, et kiirteel haagissuvilaga sõitmine ei ole lubatud või tohib ainult äärmisel paremal rajal. Seega suurt probleemi ei ole.

Kui kirjeldatakse, et Tallinn-Pärnu vahel on 60-70-ga liigub paarikümne autoga kolonn (3 kolonni!), siis on kas teiste juhtide sõiduoskuses midagi viltu (ei oska mõõduda) või on kirjuta midagi kiiruse numbritega liialdanud oma jutu "kaunistuseks".

Ehk viitad neile paljudele teedele mis karavanidele keelatud on ? Nt. Mandrieuroopa keskosas nt. Saksamaa mis on kiirtee "sünonüüm"

Täna sõitsin üle tüki aja jälle tsikliga, selline nõrguke 35kw, mis rohkem kruusale ja metsa vahele mõeldud. Ei trüginud ega sööstnud, maateel sõitsin autode järel piirkiirusega ja ühtegi möödasõitu ei sooritanud, pigem sõideti minust viisakalt mööda. Autoga kulgen püsikiirusehoidjaga 95km/h, möödasõite teen kordades vähem, kui näiteks 15 aastat tagasi. Närv peab vastu 70 km/h KV kolonni taga tiksumise ja suunatuld kasutan ka tühjal teel manöövri sooritamisel. Tegelikult ma ei tahtnudki sellega suurt midagi öelda, lihtsalt proovige oma peas olevast "mendist" lahti saada, nii on lihtsam elada.

meie liikluse kõige suurem probleem on see, et autosse istudes, paljude sohvrite ego paisub vähemalt auto suuruseks.

Pigem on just igasugu dacia ja vanemate punnidel kombeks teedel lolli mängida .

mart2 kirjutas: ↑10 Juul, 2023 18:40

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Juul, 2023 12:16 ...
Edit:

kiirteel haagissuvilaga

Jutt on autoelamust, majalaadne buss, mitte haagissuvila (see on veel eri teema).

On olemas ja kasutuses ka autoelamu - caravan - keelumärk!

Neid kohtab euroopas linnades parklates kuhu ei tohi üldse minna või siis pole lubatud nt. 22.00......06.00
Või mingit ala piirab kuhu ei tohi sõita. Samuti eriti järskudel ja kitsastel mägiteedel ja serpentiinidel. Aga noh et kiiretele teedele ei lubata pole veel kohanud.

Meelis@praegu campervaniga saksas ja teps mitte esimest aastat euroopas.

Ja kuidas sa kiiretel teedel eraldad torumehe kaubiku ja campervani mis on sama kaubik ainult voodi ja akendega ?

speedsta kirjutas: ↑11 Juul, 2023 20:49 ... Autoga kulgen püsikiirusehoidjaga 95km/h, möödasõite teen kordades vähem, kui näiteks 15 aastat tagasi. Närv peab vastu 70 km/h KV kolonni taga tiksumise ja suunatuld kasutan ka tühjal teel manöövri sooritamisel. Tegelikult ma ei tahtnudki sellega suurt midagi öelda, lihtsalt proovige oma peas olevast "mendist" lahti saada, nii on lihtsam elada.

Sekundeerin. Va. kolonni jutt

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Juul, 2023 11:09 Olen sellise kõva mehega ka korra elus kohtunud, kui ma ei lasknud mingil krossirattaga idikal sõita mööda teepeenra kaudu.

Mängiks äkki sellist mängu, et enne laiama asumist teeks enesele terminid selgeks? No umbes sedasi nagu üks foorumi universaalne spetsialist teistelt nõuab?
Krossitsiklitega ei liigelda avalikus liikluses. Enduurotsiklitega vahel harva liigeldakse, ja need on väikseimad liikluses osalevad tsiklid üleüldse oma napilt pealt 100 kg kaaluga. Kasutusotstarbest tulenevalt on neil all rehvid, mis asfaldil sõitmiseks ei sobi - ei pea, aga see-eest kuluvad. On väga mõistlik sõita nende rehvidega teepeenral, sest see on kõigile kõige ohutum. Jah, seda tuleb teha mõistlikul viisil, teisi mitte kruusaga kattes, aga iseenesest on see arukas tegu- sest ohutus.
Ma olen olnud sunnitud mulle ette keerava auto küljepeegli krossisaapaga eemaldama, sest mulle pealekeeramine oli sõna otseses mõttes rünnak mu elule. Vajadusel teen seda ka tulevikus.

ahh mis siin ikka kiskuda, Frankie tegi korda: Knight rider:
https://www.bing.com/videos/search?q=fr ... &FORM=VIRE

MeelisV kirjutas: ↑11 Juul, 2023 20:45 ...
Ehk viitad neile paljudele teedele mis karavanidele keelatud on ? Nt. Mandrieuroopa keskosas nt. Saksamaa mis on kiirtee "sünonüüm"

Konkreetselt olen näinud märke Kölni-Stutgardi vahel ja sõidul Köln-Lyon-Avignon marsruudil.
Märgid olid hoiatuseks kõrvalteel natuke ennem kiirteele pealesõitu, sealsamas olnud mopeedautode keelumärgiga.

Tunnistan, et pole nüüd mitu aastat seal sõitnud ja äkki ongi kadunud?

Smith kirjutas: ↑11 Juul, 2023 17:08

Kui jah, milleks siis ikkagi § 32 lg. 9, küsin uuesti?

Sellel lihtsal põhjusel, et jalgrattur ei tea kus mootorsõiduki juht parempöörde sooritab: kas ootab kaheksanda autona ristmikuni või plaanib keerata kohesele bussipeatusesse, jääda teepervele seisma rehvi vahetama vms. Ehk siis jalgrattur ei tohi autost paremalt mööduda kui auto on andnud märku parempöördeks.

Kõvemad karjujad võiks möönda, et Trummil oli õigus ? Ja ei tasu vürtsi lisada "blokeerib kui ratturit näeb" .
Mina sain aru , et ta teeb seda igatahes, tuleb sealt keegi või mitte.

Mulle on nii koolis õpetatud ja praktika on selle õigsust ainult kinnitanud. Ma ei bloki kedagi põhimõtteliselt, lihtsalt umbes 30 m enne parempööret (kui ma just ei sõida mingi suure autoga, mis ei pööraks välja) läheb parem suund sisse, vaade peeglitesse/paremale ja siis võtan äärekivi äärdne nii, et sealt enam läbi lipsama keegi ei mahu. See on täiesti legaalne ja minu arvates ja ainus võimalus vältida pöördel võimalust, et mõni targa sõidujoon sinu omaga lõikub. Mul ei ole vaja lisaprobleemi mingi käna näinud jalgratturiga, kellel pole ju liikluskindlustust ja kellelt auto remondiraha otsi nagu tuult põllult. Ja ekstra mingeid "seise" ma ei tekita.

Ja nagu LS ütleb, siis auto ja teepeenra vahele mootorattaga pole asja. Üleeile õhtul tegime õppesõitu, üks bikega ajuhiiglane suutis seda teostada, õnneks ei olnud tegu parempöördega.

Marvin kirjutas: ↑11 Juul, 2023 22:05 Krossitsiklitega ei liigelda avalikus liikluses. Enduurotsiklitega vahel harva liigeldakse, ja need on väikseimad liikluses osalevad tsiklid üleüldse oma napilt pealt 100 kg kaaluga. Kasutusotstarbest tulenevalt on neil all rehvid, mis asfaldil sõitmiseks ei sobi - ei pea, aga see-eest kuluvad. On väga mõistlik sõita nende rehvidega teepeenral, sest see on kõigile kõige ohutum. Jah, seda tuleb teha mõistlikul viisil, teisi mitte kruusaga kattes, aga iseenesest on see arukas tegu- sest ohutus.
Ma olen olnud sunnitud mulle ette keerava auto küljepeegli krossisaapaga eemaldama, sest mulle pealekeeramine oli sõna otseses mõttes rünnak mu elule. Vajadusel teen seda ka tulevikus.

No kuule.
Ma teen suurepäraselt vahet endurol ja krossirattal. Antud juhtumil oli tegu krossirattaga, kas number oli, ei mäleta, tuld igatahes ees sellel polnud.
Krossirattaga linnas tõesti igapäev sõitmas kedagi ei näe, kuid aja jooksul olen siiski näinud. Misiganes selle põhjuseks oli.

Jah, ma jagan Su arvamust, ratturit ohustama ei peaks (või tekitama olukorda, millest tal väljapääsu pole). Siiski piir sellel teemal kipub olema...õhuke ja peale seda piiri on tubli annus ratturite mölaklust. Minu praktikast tähelepanek lihtsalt. Et konflikt tekib nii, et mootorrattur saab hakkama millegi ebaviisaka või ohtlikuga, millele siis autojuht vastab samamoodi ja seepeale algab keskmiste sõrmede näitamine, hammaste välja löömise ähvardamine või jalaga auto suunas vehkimine just ratturi poolt. Tunnistame fakti, mitte autojuhid ei sõelu mootorrataste vahel (tekitades leile lisaprobleeme), vaid ikka vastupidi. Ja millele rattur loodab? Kui läheb kellegi löömiseks, siis autojuhile ei maksa suurt midagi tekitada olukord, kus rattur on kõhuli maas oma rattaga, hea kui rataste alla ei jää?

Seejuures tähelepanek: ma ei ole oma 30a autojuhistaazi jooksul näinud kordagi, et need popsuvate edevate rataste omanikud sigatseks liikluses. Ok, mõnikord kihutavad. Kuid ei trügi autode vahelt järjekorrast ette, ei tee valelt poolt möödasõite jne. Sigatsevad ikkagi igasugu baigi, triki- ja krossirataste mehed. Viimased tõsi, liigub vähe, aga siiski.

speedsta kirjutas: ↑11 Juul, 2023 20:49 Täna sõitsin üle tüki aja jälle tsikliga, selline nõrguke 35kw, mis rohkem kruusale ja metsa vahele mõeldud. Ei trüginud ega sööstnud, maateel sõitsin autode järel piirkiirusega ja ühtegi möödasõitu ei sooritanud, pigem sõideti minust viisakalt mööda. Autoga kulgen püsikiirusehoidjaga 95km/h, möödasõite teen kordades vähem, kui näiteks 15 aastat tagasi. Närv peab vastu 70 km/h KV kolonni taga tiksumise ja suunatuld kasutan ka tühjal teel manöövri sooritamisel. Tegelikult ma ei tahtnudki sellega suurt midagi öelda, lihtsalt proovige oma peas olevast "mendist" lahti saada, nii on lihtsam elada.

Tegelikult ei ole nii, et tiksume 10 m pikivahedega kolonnis 70ga ja kõik on chill. Alati tuleb kaaluda riske, kuidas on ohutum. Kõige ohutum on sõita normaalse kiirusega nii, et teised on soliidses kauguses. Kõige levinum avarii viis on tagant sissesõitmine. Pikivahe on tagasõitja mure. Samas tekitades kolonnis piisav pikivahe (mitukümmend meetrit) tuleb sinna kohe paar möödasõitjat vahele. See kolonnis tiksumine kehtib siis, kui kõik tiksuks. Lisaks on lisarisk kolonnist riskantseid möödasõite tegevad autod. Kiiruste vahe on suur ja kui tekib mingi ootamatus (eespool ronib keegi teele), on ka avariirisk suur. Enamik juhte ei jõllita pidevalt eessõitja piduritulesid ja pagasnikusse sõidab iga kell.

Mõnikord võib olla ohutum sõita sellest 70ga tiksuvast kolonnist korra 130ga mööda kui tiksuda pool tundi seal, esimene auto sinust 10 m ja tagumine 12 m kaugusel. Üks vale liigutus ja järgneb ahelkokkupõrge.

Möödasõidul tekkivaid avariisid on vähe võrredes tagant sissesõitudega. Ma ei tea, kuidas sinu närvid kuluvad, aga ma keskendun sõites sõitmisele ja 70 kmh puudulike pikivahedega kolonnis tiksumine paneb minu punased tuleb enne põlema kui kolonnist möödumine. Et sellised kolonnid tekivad, on eessõitja poolne LS eiramine, kahju et politsei sellega ei tegele. Kui sinu taga on kogunenud 2 või rohkem autot ja sa ei sõida sellel teel suurima lubatud kiirusega, siis pead sa võtma paremale ja looma võimaluse tagumiste möödumiseks. Maanteel 70ga venimine nii, et ei anta möödumisvõimalust, on mölaklus. Näiteks Tallinna ringteel peale Sauet Paldiski suunas, võib alatasa näha olukorda, kus ekskavaator tiksub oma 40 kmh kiirusega kesk sõidurada ja tema taga on 20 autot. Soomes saaks taoline kopamees trahvi niiet mäletab, politsei vaatab teid peamiselt kaameratest ja kui tuvastab millegi, mis segab liiklusvoogu (liiga kiire sõeluja või liiga aeglane muneja), siis reageeritakse.

Lemet kirjutas: ↑11 Juul, 2023 19:35Aga üldiselt on kaunikesti kahepalgeline kuulutada, et mina täidan seadust valikuliselt, teised aga peavad täitma punktuaslselt.

Võimalik, aga mina pole midagi sellist öelnud.

Lemet kirjutas: ↑11 Juul, 2023 19:35Mõnele detektoristile näiteks ei meeldi punktuaalselt täita neid seadusepugalaid, mis kohustavad teda leitu riigile andma ja Krikul pole siis suurt midagi kobiseda, mis? Kui seaduse täitmine kodaniku suva kohaselt käib.

Lõpeta demagoogia - sa tuletad minu arvamusest meelevaldselt väite, et igaüks võiks teha, mida tahab. Ilmselgelt see nii ei ole. Küsimus on normi eesmärgis - igas situatsioonis ei pruugi normi punktuaalne täitmine olla kooskõlas selle eesmärgiga. 8. autost möödumise keeld ei ole kooskõlas peamise LS eesmärgiga, tagada ohutu ja sujuv liiklus.

Mis detektorismi puutub, siis kirjutad taaskord asjast, millest midagi ei tea - teatud tingimustel võivadki leidjad (mitte ainult detektoristid) leiud endale saada. See on Muinsuskaitseameti otsustada.

Smith kirjutas: ↑11 Juul, 2023 19:42

Kui autod juba foori taga seisavad, siis see argument ei loe.

Kuidas ei loe? Foori taga seisvas rivis võib igal hetkel keegi otsustada teepervele keerata.

Selleks tuleb enne liikuma hakata. Seisev auto ei keera kuhugi.

Smith kirjutas: ↑11 Juul, 2023 19:42Kui on keelatud siis on keelatud. Ma võin tuua lugematu arvu ristmike, kus õhtusel ajal stop märgi taga peatumine ei ole otstarbekas. Ometi vähemalt mina, seda teen.

Jah, mina ka üldjuhul teen, aga samas ma ei nääguta inimeste kallal, kes ilmselgelt otstarbetuid asju ei tee, ega pea seda õigeks.

Selleks tuleb enne liikuma hakata. Seisev auto ei keera kuhugi.

Absoluutselt. Ja enne liikuma hakkamist lülitab sõiduk suuna aegsasti sisse. See tähendabki seda, et vilkuva suunatulega auto võib igal hetkel alustada manöövrit paremale (parklasse, teepervele, bussijaama, miks mitte kõrval asuvale haljasalale jne) ja jalgratas ei tohi antud sõidukist paremalt mööduda. Selline nõue on loogiline ja kooskõlas peamise LS eesmärgiga, tagada ohutu ja sujuv liiklus. Kui eessõitval sõidukil vasak suunatuli vilgub, ei tohi temast ka vasakult (näiteks vastassuuna vööndi kaudu) mööduda, kuigi võib olla ummik foori taga. Sel sõidukijuhil võib lihtsalt üks hetk ootamisest villand saada ja teeb näiteks tagasipöörde.