https://youtu.be/ABIE67fK_iwJah, sildid ka prantsuse keeles ("Soiree", 1:46 "Bucherie du Centre") ja üksikute melust eristuvate häälikute alusel tundub samuti, et prantsuse keeles kisatakse.nimetu kirjutas:Video pealkiri on muuseas vale. Numbrimärgid on prantsuse omad. Võimalik, et Pariisis filmitud.
Nüüd on sellel lingil järgmine jutt:kana tagumik kirjutas:http://majandus24.postimees.ee/v2/38350 ... dide-mahte
karistusaktsioon tehti siis EL idapoolsetele tõrksamatel riikidele ära, aga loodetud effekt - et karistatavad muutuvad alandlikuks ja edaspidi käituvad kuulekamalt "brüsseli-merkeli" liini pidi - ilmselt jääb ära. Pigem soodustavad sellised EL-u karistusaktsioonid protestivaimu ja loomulikult haaravad igasugused ekred neile kandikul ette toodud võimalusest jälle kinni.
Sest raha oleks ladnalt ka mujalt võtta, aga tehti just nii. Otsuse peab Euroopa Parlament veel vormistama, aga suuremate asjade puhul on too institutsioon kuulekas kummitempel, väiksemate asjade pärast julgevad nagistada.
Karistatakse muuhulgas ka eestit, kes oma osa on täitnud "saksa täpsusega".
Algne uudis:Euroopa Komisjoni lükkab ümber väited nagu kavatseks Euroopa Liit (EL) vähendada uuest aastast liidu vaesemate regioonide struktuurifondide mahte, et tõsta selle arvelt kulutusi migratsioonikriisi lahendamiseks.
ERR.ee uudisteportaal kirjutas täna, et Euroopa Liidu riigid leppisid kokku vähendada uuest aastast liidu vaesemate regioonide struktuurifondide mahte, et tõsta selle arvelt kulutusi migratsioonikriisi lahendamiseks, ning et otsus puudutab otsus just Ida-Euroopa riike, kaasa arvatud Eestit.
Selle väite lükkab ümber Euroopa Komisjoni eelarve asepresidendi Kristalina Georgieva pressiesindaja Alexander Winterstein, kelle sõnul on ekslik väita, et Euroopa Liit vähendab 2017. aastal ühtekuuluvusfondi mahte. «Vastupidi, komisjoni ettepanek 2017. aastaks näeb ette eraldada 53,6 miljardit eurot, võrreldes 50,8 miljardiga 2016. aastal. Väheneb vaid eeldatavate tegelike väljamaksete kogusumma sel aastal. Põhjuseks on mõnede programmide üsnagi aeglane algus, eriti ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas. Euroopa Komisjon ootab vähem arveid välja maksmiseks 2017. aastal võrreldes selle aastaga. Julgustame liikmesriike kiiresti oma projekte ellu viima, et nad saaksid täiel määral ELi ühtekuuluvusfondide raha kasutada.»
Algset ERR-i uudist saab täismahus lugeda SIIN.
---Euroopa Liidu riigid leppisid kokku vähendada uuest aastast liidu vaesemate regioonide struktuurifondide mahte, et tõsta selle arvelt kulutusi migratsioonikriisi lahendamiseks. Rahandusministeeriumi kinnitusel on siiski iga riigi saadav toetuste maht 2017. aastaks kokku lepitud ja seda ei muudeta.
Euroopa Komisjon (EK) tegi EL-i liikmesriikide valitsustele ettepaneku toetada struktuurifondide arvelt migratsioonikriisi lahendamist, mida kõik valitsused eile Brüsselis ka toetasid. Selle otsusega tõstetakse kulutusi migratsioonile ja turvalisusküsimustele tänavusega võrreldes veerandi võrra, vahendas Reuters.
Nii kujuneb migratsiooni valdkonna eelarveks kokku 5,2 miljardit eurot, millest toetatakse välispiiride tugevdamist, varjupaigataotlejate ümberpaigutamist ja integreerimist EL-i ühiskonda. Lisaks suunatakse 2,2 miljardit eurot tegevusteks väljaspool Euroopa Liitu, et tegelda põgenikevoolu põhjustega.
EL-i valitsused toetasid järgmiseks aastaks ka majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud toetuste tõstmist üheksa protsendi võrra 19 miljardi euroni, kuivõrd EL ägab jätkuvalt masust tingitud tööpuuduse kõrge taseme käes.
Selleks, et kompenseerida suuremat kulu migratsioonikriisile ja töökohtade loomisele, lepiti kokku muude kulutuste vähendamises, mis eeskätt tähendab Ida-Euroopale suunatud struktuurifondide vahendite kärpimist 24 protsendi võrra võrreldes tänavusega.
Diplomaadid kommenteerisid Reutersile, et Ida-Euroopa riigid kui EL-i suurimad kasusaajad pelgavad, et otsus toob kaasa veelgi suuremad kärped järgnevatel aastatel.
Täna vaatab Euroopa Komisjon üle käimasoleva, 2014-2020 eelarveperioodi finantsstruktuuri, mille tulemusel võidakse ühe diplomaadi sõnul lisada otsusesse pisut paindlikkust, võimaldades katta hädavajalikke kulutusi.
Otsust on juba kommenteeritud kui EL-i sanktsioone Ida-Euroopa riikidele, mis on vastustanud liidu otsust jagada 28 liikmesriigi vahel ümber Euroopasse saabunud põgenikud, hiilides ümberpaigutamisskeemi eesmärkidest kõrvale. Ida-Euroopa riigid nõustusidki eelarvekärbetega, mis muuhulgas hõlmavad ka kulutusi põllumajandusele.
Kokkuvõtlikult väheneb EL-i järgmise aasta eelarve tänavusega võrreldes seitse protsenti, 133,8 miljardi euroni väljamaksetes. Eelarve maht kukkus EK ettepanekul üle 820 miljoni euro, muuhulgas vähendatakse kulutusi EL-i kosmoseprojektidele (satelliitnavigatsiooni programm Galileo), talunikele ja tuumaenergiaprogrammidele (tuumasünteesireaktor ITER).
EK ettepanek peab saama Euroopa Parlamendi heakskiidu novembri keskpaigaks.
Rahandusministeerium: toetuste maht ei muutu
Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et Euroopa Liidu 2017. aasta eelarvet koostades arvestatakse sellega, et vajadused seoses rändekriisiga on kasvamas, aga need vahendid ei tule otseselt struktuuritoetuste arvel.
"Struktuuritoetuste alt ei kanta vahendeid üle rändekriisi jaoks. 2017. aasta eelarve kavandamisel pole ette näha raha kohustuslikku ümberjagamist nende valdkondade vahel," märkis ministeerium ja kinnitas, et iga riigi saadav struktuuritoetuste maht on kokku lepitud ja seda 2017. aasta Euroopa Liidu eelarvega ei muudeta.
Kuid struktuuritoetuste maksete suurus liikmesriikidele konkreetsel aastal, antud juhul aastal 2017, sõltub vajadustest, eeskätt projektide rakendamise tempost. Ministeerium märgib, et 2017. aastaks on osades liikmesriikides prognoositud väiksemaid vajadusi.
The next (((add))) will be a blonde saying, "Yes, I enjoy having my clitoris and labia minora removed! It's beautiful! Enjoy difference, start tolerance."
Sel nädalal saabusid Kreekast Eestisse Euroopa rändekava alusel vastu võetud kolm sõjapõgenike perekonda. Peredele tulid vastu tugiisikud ja nad liikusid edasi oma uutesse kodudesse Tartus, Haapsalus ja Põlvas.
Kolmeliikmelises Süüria perekonnas on lisaks emale ja isale üks laps. Mees on arst, naine on töötanud apteegis ning mõlemad on vabatahtlikena aidanud teisi sõjapõgenikke. Lisaks oma emakeelele valdab mees inglise keelt, naine räägib algtasemel inglise ja prantsuse keelt, teatas siseministeerium.
Viieliikmelises Iraagi perekonnas on lisaks emale ja isale kolm last. Naisel on kõrgharidus bioloogias ja ta räägib lisaks emakeelele algtasemel ka inglise keelt. Mees on töötanud teenindussektoris.
Viieliikmelises Süüria peres on kolm kooliealist last. Nii naine kui mees on hariduselt ehitusinsenerid ja selles valdkonnas töötanud. Mõlemad räägivad lisaks oma emakeelele algtasemel ka inglise keelt.
Kõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist. Muu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid.
Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 60 sõjapõgenikku.
11. septembri seisuga on Euroopa Liidu riigid ümber paigutanud 4741 sõjapõgenikku, neist 3677 Kreekast ja 1064 Itaaliast. Türgist on pärast Euroopa Liidu ja Türgi lepet Euroopa Liidu riikidesse ümber asustatud 1583 inimest.
Harku keskuse süütaja soovis kaaslaste sõnul järjekordselt enesetappu sooritada.
Ma täiesti usun, et see isik on piinamiste ohver, lõhutud hingega, depressiivne ja suitsidaalne. Aga ka selliste probleemidega kohalikele puudub häbiväärsel kombel adekvaatne kontroll ja ravi. Hea näide on see Viljandi hull, kes hiljuti trepikojas suvalise vastu tulnud inimese maha laskis.Eelmisel reedel Harku kinnipidamiskeskuses tulekahju süüdanud uiguuri rahvusest varjupaigataotleja on varem püüdnud endalt elu võtta nii Vao kui ka Harku keskuses, kokku neli korda. Talle olid määratud rahustid ja antidepressandid.
„Ta tuli enne mu juurde, et paluda vabandust selle pärast, mida kavatseb teha. Ta palus, et teda ei jäädaks halvasti mäletama. Ta oli otsustanud endalt elu võtta ja meie ei saanud teda enam takistada,” räägib telefonivestluses üks Harku kinnipidamiskeskuse kinnipeetuid. Kuidas ta seda teha kavatseb, ta ei öelnud. Endalt soovis elu võtta 35-aastane uiguuri mees, kes põgenes Kõrgõzstanist, kus teda tema päritolu tõttu piinati ja taga kiusati. Nimetame teda siin varjunimega Mehmutiks.
31. augustil sai Mehmut teada, et Eesti riik tegi tema varjupaigataotluse kohta tagasilükkava otsuse. Ta ei tahtnud mingil juhul tagasi Kõrgõzstani ja soovis seetõttu pärast advokaadiga nõu pidamist otsuse edasi kaevata. Advokaat ütles, et edasikaebuse tulemuslikkuse võimalus on kasin. Ametnikud olid Mehmutile algusest peale sisendanud, et tal ei ole lootust.
9. septembri päeval tulid tema jutule ametnikud ja rahvusvahelise migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esindaja. Nad selgitasid Mehmutile, et ta võiks vabatahtlikult koostöös IOM-iga Kõrgõzstani tagasi minna, ja andsid mõista, et muidu ootab teda Eestist väljasaatmine.
Mehmut otsustas kirjutada ajakirjandusele. Tema kaaslane luges kirja telefonis Eesti Päevalehele ette. Mehmut võtab kirjas kokku oma loo, kuidas temast sai põgenik ja kuidas ta soovib Eestis rahulikult elada. Ta kirjutab, et on kohtult mitu korda palunud, et teda ei hoitaks kinnise režiimiga Harku keskuses, mis on võrdne vanglaga, kuid kõik palved on tagasi lükatud. „Kõrgõzstanis ootab mind surm,” on kirja viimased read.
Palus elanikel lahkuda
Õhtul enne kella üheksat palus Mehmut kõigil oma majatiiva elanikel tubadest lahkuda ja minna õue suitsetama. Ta ütles neile, et kavatseb enesetappu. Kõigepealt üritas ta rikkuda ukselukku sama korruse kahel ametiruumil, kus on tulekustutid. Mehmut on ametilt lukksepp ja oskab lukkudega ümber käia. Seejärel tekitas ta oma toas raadio küljest võetud elektrijuhtmega (politsei versioon) tule ja süütas madratsi. Seejärel viis ta tule paberiga üle koridori vastastuppa ja süütas sealgi madratsi. Kui politseinikud kohale jõudsid, siis kõik juba põles ja Mehmut oli koridoris keset suitsu. Politseid nähes põgenes ta maja teise tiiba. Seal sulges ta end tuppa, kuni politsei ta kinni võttis.
See oli Mehmuti viies enesetapukatse Eesti asutustes. Vao keskuses üritas ta endalt elu võtta kolm korda ja Harku keskuses kord varem tablettide üledoosiga.
Mehmut saabus Eestisse 2015. aasta septembris Narva piiripunkti kaudu. Tal olid kaasas legaalsed dokumendid ja ta palus Eesti riigilt varjupaika. Avalikkusele saadetud kirjas ütleb ta, et Kõrgõzstanis kiusati taga juba tema vanemaid ja ta teab, et Kõrgõzstanis ei ole tal võimalik kuhugi kaevata. Temavastased rünnakud viisid lõpuks tema vangistamiseni, Mehmuti väitel fabritseeritud süüdistuste alusel. Vangistuses pidi ta taluma julma ja alandavat peksu ja piinamist. Ta kirjutab, et ei taha tagasi Kõrgõzstani minna ega tea, kuidas edasi elada.
Ka inimõigusorganisatsioonide raportid ja reportaažid on meedias esile toonud uiguuride kui siiani ilma oma riigita rahva Kõrgõzstanis diskrimineerimise. Näiteks USA riigidepartemangu 2015. aasta raport Kõrgõzstani inimõiguste olukorrast nimetab vähemuste, kaasa arvatud rahvusvähemuste tagakiusamist. Sõpradelt saadud rahaga õnnestus Mehmutil Venemaale põgeneda. Aga kuna ta kannatas seal samuti diskrimineerimist ja vägivalda, küsis ta inimkaubitsejate soovitusel Soomest valepassiga asüüli. Seetõttu deporteeriti ta kolm aastat hiljem tagasi päritoluriiki. Uuel katsel tuli ta Eestisse, sest oli Soomes tundma õppinud siinse piirkonna rahulikkust. Vahepeale jäi veel katsumuste aasta Venemaal. Poolpaljaks röövituna jõudis ta lõpuks Eesti piirile.
Varjupaigataotlejana saadeti ta elama Vao majutuskeskusse. Seal sai tema toanaabriks Aafrikast pärit mees, kellele ta ei meeldinud ning kes olevat teda noaga ähvardanud ja välja ajanud.
Oktoobris diagnoositi Mehmutil TÜ kliinikumis depressioon ja talle kirjutati välja antidepressandid. Novembris sooritas ta tablettide üledoosiga esimese enesetapukatse, mistõttu vajas haiglaravi. Pärast seda hakkas ta alkoholi kuritarvitama ja keskusest kaduma. Politsei võttis ta purjuspäi avalikus kohas viibimise tõttu mitu korda kinni ja viis kainenema. Registreeriti ka väärtegu võimuesindaja solvamise pärast. Mehmuti selgituse järgi vestles ta tänaval tuttavaga ja läheduses olnud politseinik sai valesti aru, et tuttavale öeldud märkus oli talle määratud. Selle eest maksis Mehmut trahvi.
Tänavu jaanuaris tegi Mehmut Vao keskuses teise ja kolmanda enesetapukatse. Teisel korral neelas ta jälle palju tablette ja läks õue magama, et külmuda. Ta leiti üles ja järgnes sõit haiglasse. PPA tegi kohtule taotluse panna Mehmut kinnisesse Harku keskusse ja kohus nõustus. Kellegi Harkusse kinnipanekuks peab tema ohtlikkus tõendatud olema. PPA ja kohtu hinnangul tõendasid ohtlikkust Mehmuti joomisintsidendid ja ebaadekvaatne käitumine.
Aprillis läks Mehmut keskuse psühholoogi Urve Kauri nõustamisele. „Need vestlused venisid kohati nelja tunni pikkusteks, selleks et saada patsient stabiilsesse, rahulikku seisu, et lasta ta seest välja valu, vaen, viha, kahtlused, hirmud ning lasta tal rääkida, aktsepteerida olukorda ja otsida lahendusi,” lausub Kaur. Pärast mitut vestlust selgusid Mehmuti jubedad kogemused, sealhulgas alandav seksuaalne vägivald. Psühholoogi sõnul ei ole Mehmuti traumareaktsioone võimalik teeselda, ta oli Kõrgõzstanis tõesti piinamise ohver.
„Need reaktsioonid tulid tal esile just vangistuses ja võimendunult, sest ta põgenes Kõrgõzstanist julmast vangistusest. Kindlasti on oma osa ka tema jaoks ebasoodsatel võimuesindajate otsustel, sest need tähendavad ainult üht: tema tagasisaatmist jäleduse juurde, mille eest ta põgenes,” selgitab psühholoog.
Kauri sõnul oli Mehmut agressiivne siiski enese, mitte teiste vastu ja jõi depressiooni uputamiseks. „Kui patsient on suitsiidiohtlik, tuleb sellest teada anda ja seda ma ka tegin, nii et Harku juhtkond oli sellest teadlik,” kinnitab Kaur.
Kaur tegi ettepaneku saata Mehmut psühhiaatriahaiglasse. Keskuse arst aga seletas talle, et see ei ole võimalik, sest selleks peab Mehmutiga haiglasse kaasa saatma politsei ööpäevaringse valve. Kaur survestas edasi, kuni Mehmuti vaatas veerand tunni jooksul üle psühhiaater, kes tegi seejärel otsuse, et Mehmuti ei ole vaja haiglaravile saata ega teistest eraldada. Kui Kaur avalikustas arvamusartiklis Mehmuti juhtumi, saadeti Mehmut lõpuks PERH-i psühhiaatriahaiglasse. Ta pandi juunikuu alguses haigla kinnisesse osakonda, kaasas politseieskort.
Haigla psühhiaater diagnoosis Mehmutil kohanemishäire, mis oli vallandunud reaktsioonina vangistusele. See häire võib väljenduda käitumishäiretena – inimene võib olla rahulolematu, manipuleeriv jne.
PERH-is tuvastati muu hulgas, et Mehmut põeb nii kroonilist C- kui ka B-viirushepatiiti. Nagu teada, on C-hepatiit ülimalt nakkav ja ohtlik haigus. Kuna Harku keskus teeb kõigile uutele tulijatele vereanalüüsi, pidi Mehmuti haigus välja tulema juba ammu, aga mingit ravi talle seal ei määratud. Keskuse teatel kuulavad nad keskuse arsti, kes olevat öelnud, et patsient pole nakkusohtlik ega vaja ravi.
Võinuks juhtuda suurem tragöödia
Harkusse naastes hakkas Mehmut peagi uksesulgureid maha võtma. Politseinike märkuste peale ta ärritus, kommenteerib intsidenti politsei pressiesindaja. Tema sõnul lõi Mehmut vastu ust ja küsis, kas tal oleks võimalik saada õhtuks määratud rahustid kohe, ja need anti talle. Mehmut oli ka kaaslastelt ravimeid kogunud ja neelas kõik tabletid korraga alla.
„Järgmisel hommikul avastati, et ta on oma voodis, teadvusel, kuid kontaktivõimetu ja voodisse urineerinud. Mehe seisund ei olnud keskuse arsti hinnangul eluohtlik, kuid ta vajas toibumise ajal jälgimist,” selgitab politsei pressiesindaja. Mehmuti ei viidud uuringutele, et tuvastada võimalikke siseorganite kahjustusi. Elu läks edasi, nagu midagi poleks juhtunud.
Eesti Päevalehega rääkinud Harku keskuse inimeste sõnul oli neile teada, et Mehmut on haige ja ebastabiilne. „Ei ole ju normaalne, kui mees urineerib päise päeva ajal püksi, kui taob vastu uksi,” ütles üks Mehmuti kaaslane. Tema sõnul on isegi üks keskuse juhte tunnistanud, et Mehmut ei ole vaimselt stabiilne. „Ta ei oleks pidanud siin olema, ta oli ohtlik endale, meile ja personalile. Mõelge, kui ta oleks põlengu alustanud öösel, kui kõik magavad. Siin hoitakse ju kõiki uksi kinni, välja hüpata ei saa.” Teine intervjueeritu tõdes, et Mehmut oli vaikne ja lahke, aga raskes depressioonis. Ent temagi tõdes, et põleng suudeti tegelikult üksnes õnnekombel õigel ajal kontrolli alla saada. „Tuli levis väga kiiresti, aknad juba purunesid kuumusest. Õnneks ei läinud katus põlema – mis siis veel oleks saanud?”
PPA: Mehmut ei üritanud enesetappu
PPA seisukoht on, et Mehmut ei üritanud endalt põlengut põhjustades elu võtta. „Süütamise ajend võis olla enne kätte saadud varjupaiga andmisest keelduv otsus,” möönis kinnipidamiskeskuse juht Kristo Lensment.
„Mees kohtub regulaarselt keskuse psühholoogiga, tema terviseseisundit on kolmel korral hinnanud psühhiaater. Arstid on määranud mehele raviplaani ja otsustanud, et ta on küll depressiivne, kuid ei vaja teistest eraldamist ega kliinikusse paigutamist. Kogu keskuses viibimise aja on ta võtnud talle määratud ravimeid vastavalt raviplaanile. Kinnipidamiskeskusel ei ole põhjust kahelda psühhiaatri hinnangus mehe tervisele ega arsti määratud raviplaanis. Konkreetse isiku õiguste tagamist on kontrollinud ka õiguskantsler.”
Kolm fakti
9. septembril puhkes Harku keskuses tulekahju.
24 kinnipeetut viibis põlengu ajal kinnipidamiskeskuses, neist 23 tuli evakueerida.
1 keskuses tööl olnud politseinik sai kustutustööde käigus põletushaavu ja viidi haiglasse.
10 kuud vana lugu...Kurjam kirjutas:Saksas hakkavad tolarastid ülbeks minema http://www.disneylandparis.com//sakslastevaba-saksamaa/
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
