Vabalangemisega alla kukkuvate ankrute videoid on kasvõi youtubes küll ja veel.
https://www.youtube.com/watch?v=hvrgFPcPXfo
Võib-olla oleksin pidanud "kukkuma" asemel kirjutama "langema" sest kontrollitult ja pidurdatult liigub ta ilma erilise kolinata nagu video alguses. Kui vintsi pidur enam ei pea siis läheb lappama.
Ma ei pea varemalt postitatud kapteni kirjeldust absoluutseks autoriteediks. Võib-olla on kellelgi arusaadavamas keeles või paremaid seletusi aga siis ikka inimestelt kes sellega töö asjus tegelevad (kapten, pootsman vms) '
Silma jäid momendid mida võib samuti arvestada:
- laev alustas sadamast ja oli umbes 5 tundi sõitnud. Kui loots peal oli siis 2-3 tunni pärast ta lahkub. On variant et ankur pole sadamas fikseeritud aga alustades Egiptuse otsaga peaks ta kõikide reegilte järgi 5 tunni pärast juba olema fikseeritud. Ja on ka juhuseid kus veel ei ole. Seda siis kui läheb väljasõiduga kiireks, olulisemad tööd tehakse ära, loots läheb maha, siis mõeldakse et teeme kohvipausi ja hakkame ankruga tegelema. Siis kui tööjärg sinna jõuab enam ankrut polegi.
Mismoodi fikseerimine käib ei oska öelda. Võib-olla mingite stopperitega mis ei lase trumlil pöörelda ja fikseerimata asendis hoiab ainult vintsi pidur. Meresõitjad ilmselt oskavad ja seletada ka seda et mis vahe on fikseeritud ja fikseerimata ankrul.
- laev sõitis täiesti tavapäraselt mööda laevateed. Ilma põhjuseta seal ei jääda seisma või veel enam - ei lasta ankrut alla. See on sama kui jääda sõiduteel keset sõidurada seisma. Loetakse meresõidu ohustamiseks ja kaldateenistus, kui märkab, uurib alati et kas midagi on juhtunud.
Kui lasta ankur niimoodi tahtlikult alla siis peab meeskonnal ka ikka mingi alibi olema sest küsitlema hakkavad ju samasugused spetsialistid kui nad isegi on.
See on seotud teooriaga et vana laevaront, võib-olla olid kaartid uuendamata ja meeskond ei teadnudki et seal suht värske kaabel on.
OK, Lemet , järgmisele laevale sattudes vaatan hoolikamalt et kas ülestõmmatud ankur on näha. Keskmiselt korra kuus satun sellisele laevale nagu Eagle S on. Kui rohkem ei kirjuta siis küünitasin liiga kaugele üle poordi , kukkusin alla ja uppusin ära. Üks vana vaidlus veel mis puudutas lahtise vöörivisiiriga sadamasse sõitmist. No jääb ka esialgu õhku sest vöörivisiiri all mõeldakse tõstetavat vööriosa. Tallinki laevadel millele viitasin ei ole tõstetavat visiiri vaid see vööriuks liigub küljele. Aga avatud uksega sõidavad nad vahel sadamasse küll. Tallinna D-terminali kai peal võib vaadata.
affa ja maksipoiss - kui last mingite kahjude katteks konfiskeeritakse siis omanik vahetub ja tihtipeale polegi uuel omanikul paremat mõtet kui kraam ära müüa. Ja ma pole niiväga kindel et kas laev sellisel kujul ikka jäätmeteks kvalifitseerub. Kõpitsetakse vast kuidagi sõidukõlbulisemaks et jalust ära saaks. Kellele seda probleemi vaja on. Muarust küll - Skandinaavias lammutamiseks peab omanik või riik kõvasti peale maksma ja leping tuleks selline et lammutajal on ainult tulud ning Soome riigil kulud

Lääneranniku põhjast vahel üles kougitud väiksemate laevade eest on küll riik peale maksnud. Eestis - see nn Kreeka laev Saaremaal mille lõpp endiselt merepõhjas on sai samuti lammutamiseks rohelistest fondidest toetust. Kuskil 2000-ndate keskpaigast mäletan üht suuremat ekspeditsiooni sinna.
Selline elektroonikasodi mida artiklis kirjeldati on küll jäätmed ja alates juba sellest kui nad on jäätmetena omale platsile ostetud.