www.militaar.net

No siin nt üks MB OEM Blaupunkt mudel 90-ndatest ainult, et ilma "turvakaardita"
MERCEDES S300TD W140 1996-1998 YEAR NAVIGATION STEREO RADIO A0028205489 BP4902
https://www.ebay.co.uk/itm/204403850726
https://www.ebay.com.my/itm/385664651121
https://www.drive2.ru/l/540173021369861360/

Part/Model: 7 634 902 030 / BP4902 (7634902030/BP4902) / A 002 820 54 89 (A0028205489)
Manufacturer: BLAUPUNKT

MB on auto valgele inimesele, kui sa soovid, siis võidakse ka tehases pandud raadio esinduses maha võtta ja panna sinna selline nagu sa soovid - as long as sa selle eest maksma valmis oled. Aftermarketiga on aga see lugu, et sellised Blaupunkti kasettmakid+head unit'id maksid päris krõbedat hinda ja naljalt keegi sellist aastaid hiljem ei pannud - pigem ikka mingi Kenwoodi või Alpine moodsam, kuid odavam käkk, mida kodulelektroonika poest sai.

Antud Blaupunkti mudeli kasutusõpetus ise on umbes samapaks kui auto enda oma. Ma suudan ise vist selle funktsioonidest ehk 25% kasutada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Jaan, 2024 15:24
Antud Blaupunkti mudeli kasutusõpetus ise on umbes samapaks kui auto enda oma. Ma suudan ise vist selle funktsioonidest ehk 25% kasutada.

Mul oli kunagi selline, ei mäleta küll et ta nüüd nii keerukas oleks olnud, kui sa mõtlesid seda Frankfurti.

Vot New York RDM127 oli tõesti keerukas pill

Mis tootja stereosüsteem autos oli sõltus vast ikka varustustasemest - süvenemata konkreetsetesse mudelitesse siis kui lisade nimekirjas oli kas 10- või 14-kõlariga helisüsteem siis istutati sinna autosse juba Bang&Olufsen või Harman Kardon kuna Blaupunktil näiteks vastavat helisüsteemi polnud üldse pakkuda.

Walter2 kirjutas: ↑29 Jaan, 2024 15:49 Mis tootja stereosüsteem autos oli sõltus vast ikka varustustasemest - süvenemata konkreetsetesse mudelitesse siis kui lisade nimekirjas oli kas 10- või 14-kõlariga helisüsteem siis istutati sinna autosse juba Bang&Olufsen või Harman Kardon kuna Blaupunktil näiteks vastavat helisüsteemi polnud üldse pakkuda.

No, nii peened asjad tulid ikka alles kuskil 2000-datel

Mu enda poolt varemalt viidatud blaupunkt.com lehelt selle Frankfurti kohta
Das ursprüngliche Gerät wurde in den 90ern gern verbaut im VW Golf III, Ford Escort, BMW E30/E34/E36, Opel Kadett, MB W124/R129/W140, Porsche 911/944/928 uvm

1990-ndatel paigaldati seda nimetatud autodele. Kindlasti mitte kõigile sest mul oli kunagi W140 kerega MB ja sellel oli Beckeri raadio.

Veel üks ja "turvakaardiga" ehk koodikaardiga Blaubunkt OEM MB isend
Bosch BO 1150 W APS BT 2
Part/Model: 7 612 001 150 / A 208 820 05 89
BO1150W0803570


https://www.benzworld.org/threads/blaup ... 0.1663205/





*

Muud Blaupunkt/Bosch Mercedes OEM märgistusega raadiod

MB OEM Sõiduautod Bosch/Blaupunkt
Bosch 7612001402
Bosch 7612001164
Bosch 7612001527
Bosch 7612500041
Bosch 7612001770
Bosch 7612001150

MB OEM Veokate omad Bosch/Blaupunkt
Bosch 7620000031
Bosch 7620000009
Bosch 7620000019
Bosch 7620000226
Bosch 7620000221
Bosch 7620000227

*

Edit:
Blaupunkti toodang ja reklaambrožüürid kohati koos hinnakirjadega kuni aastani 2004 ja sealt siis tagasi
http://antique-autoradio-madness.org/Bl ... 004_01.htm

AMvA kirjutas: ↑29 Jaan, 2024 15:46 Vot New York RDM127 oli tõesti keerukas pill

See oli nii keerukas ja "kole", et auto müügi soodustamiseks läks see prükka ja asemele tuli delfiinidega Pioneer asemele Enda RDM127 ootab riiulis õiget aega. Aga kas vanemate Blupunkti "turvakaartidega" ärakulumise probleeme ei olnud?

Mul on 25a vanune jätkuvalt igapäeva autos, seni töötab ja "turvakaardiga" probleeme pole(viimane meenutab laeva kajuti "võtit"). Muidugi ma ei tea, kas see kvalifitseerub vanemate alla... "piibel" on küll sama paks kui auto kasutaja juhend.

Mul on kassettmakke ka ikka hulka olnud, peamiselt need tavalised aftermarketi omad elektroonikapoest, Sony, Pioneer, Kenwood jne. Olen ise neid ka enamasti paigaldanud, tümpsumasinaid ei ole ehitatud, tavaliselt olen pannud maki ja siis nt 4x35W kõlarid, kui originaalid liiga telefonid on.Aga tunnistan enda rumalust, et antud 1990ndate alguse Blaupunkt on seni ainus nähtud kassettmakk, mis oskab edasi ja tagasi kerida lugu haaval, st täpselt järgmise/eelmise loo algusesse. Pani tõesti üllatama. 2000ndate alguses ostetud poemakkidel küll sellist oskust polnud.

Arvan, et need pillid maksid ka päris korralikult ja neid müüdigi põhiliselt esindustes, uutele autodele panemiseks, kuna seal klient jõudis maksta. On ka mõned autod olnud, millel tehasest tuleb muidu tühja auguga armatuuris, sinna esindused toppisid tavaliselt mingi neoonsinise ekraaniga "tavapärase", kas siis kasseti või CD-ga. MP3 ajastul on juba kõikidel uutel autodel integreeritud tehase raadio. Ahjaa, nende ürg blaupunktide ja beckerite üks pluss oli see, et nad istuvad standardsesse autoraadio kasti ja enamasti tunnistavad ja ISO pistikut.

Osad mersu tehaseraadiod 1990ndatel sisaldasid ka juba algelist navigatsiooni, mis kuvas infot armatuurlauale kellade vahele tabloole - et seal peab funktsiooni töötamise jaoks raudselt õige pill armatuuris olema.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Jaan, 2024 9:34 Mul on kassettmakke ka ikka hulka olnud ....
antud 1990ndate alguse Blaupunkt on seni ainus nähtud kassettmakk, mis oskab edasi ja tagasi kerida lugu haaval, st täpselt järgmise/eelmise loo algusesse. Pani tõesti üllatama. 2000ndate alguses ostetud poemakkidel küll sellist oskust polnud. Arvan, et need pillid maksid ka päris korralikult ja neid müüdigi põhiliselt esindustes, uutele autodele panemiseks, kuna seal klient jõudis maksta.

Oi neid pille oli ikka hulga rohkem. Lihtsalt siin liikus neid vähe. Esindustes neid polnud. Selliseid telliti ekstra. Kataloogist oli vaja lihtsalt ülemise otsa pille vaadata. Enamus vaatasid alt poolt mingit 2.-3.-4.-seeriat.Esinduses oli stendis ehk 5.-ki (millel juba midagi küljes oli). Aga selliste erilisemate heli-jmt-soovide korral pidi ikka 8.-9.-ndat seeriat vaatama. Ise ostsin aastal 1996 sellise isendi omale: https://www.radiomuseum.org/r/sony_cdx_ ... html#forum hind oli hoopis teisest puust, aga pill ise kah. Made in Japan. Toodetud Toshiba poolt Sony-le. Kogu konteinerist, mis oli tellitud Sony-lt otse, oli tollideklari järgi see eksemplar ainuke artikkel, mille päritoluks oli märgitud Jaapan. Tihedalt silmini manti täis. Omal ajal esimene 1-din seade, mis sisaldas endas (mitte lisaplokina) DSP-d. Tegi kõike trikke ja oli oma raha väärt. Tuuneri tundlikkus, selektiivsus, heli, dsp ja kõik muud funktioonid. Tolle hetke tipp Sonylt. Edasi oli ainult cdx900, aga see oli juba siis ainult dekk ilma lõputa ja ka ilma dsp-ta. Samamoodi olid vaikus ka kassetikad. Sama ajastu Sony: https://www.radiomuseum.org/r/sony_xr_c900_rds.html Tegijad olid ikka 8-9-ga algavad mudelid. Samamoodi olid seeriad nii Pioneeril, kui Kenwoodil, kui Alpinal jnejne. Aga neid lihtsalt ei ostetud.... Hind.

P.S. See auto-CD on mul siiani alles. Töötav. Tõsi küll, viimased 10 aastat on karbis olnud, sest minu Volvosse paigaldatud originaal süsteem on (nüüd) mulle piisav olnud. Karp on kah originaalne mul alles. Alles täiskomplektsena. Pluss lisaks pult ja ka joystick. Tookord võtsin lisaks ka 8-seeria šokikindla cd-boksi. Luges plaadi omale ette puhvermällu ja siis võisid ikka paar minutit pikalt raputada ja väntsutada, lahtiselt pagassis vedelemas mööda kruusateed kolistada enne kui muusika otsa sai. Tavaliste boksidega oli põks pihta ja muss hetkega kutu. Boksi mingi hetk kinkisin ära... Selliseid asju mina müügil rohkem ei ole näinud.

PS veel: sellest ümara nupu jutust: Sellel makil on esipaneelil nagu vaegnägija täpid. Pimedas tunned käe all eksimatult ära kuhu käsi sattus ja siis juba kust õige nupp leida. Sama ka puldil ja joystickul. Ei mingit "ma-ei-saa-aru?"-t.

Mäletan, et 1990ndatel Motorexil sai ühte Blaupunkti stendi uuritud ja imestatud, kes küll ostab nii kalleid makke. Olid siis asjad, kui sai "tavalisi" ostetud ja mu esimene lääne makke oli miski Roadstari toodag Ekraani poest Sõpruse puiesteel, digitaalse displaiga veel. Olid ajad, olid majad. Kuskil garaazis on vist isegi alles.

Aga praegu koduelektroonika poest kassettmakki polegi enam osta, isegi CD-ga on kaduma hakanud.

2000. a Volvo nt uhkeldab sellise tehaseraadioga, mille sisse mahub 4 CD-d (armatuuri sees, mitte pagasnikus boxis) ja mängib Dolby heli ka. Ma küll ei saa hästi aru, mis see tähendab, pidi tekitama efekti, et oled kontserdil lava ees. Huvitava tähelepanekuna - kõige kvaliteetsem heli on nende CD-ga, mis on youtubest ise kõrge kvaliteediga maha salvestatud, poe omade heli hakkab originaalkõlarites varem kärisema. HU-803 on selle aparaadi nimi, pidi tunnistama ka lisavarustusena müüdavat supakat (käib tagavararatta sisse) ja CD boksi. Viimaseid mul pole. Ja mingi mudel pidi olema selline, et lisaks CD-le sööb ka helikassette, siis muidugi 4 CD võimekust pole.

Kunagi oli isegi selline plaan, et kui peaks uue XC70 ostma (vanasti sai uue auto sooduka ajal kord kvartalis 36 tuhandega), siis piirduksin põhivarustusega (valge või must värv), aga comfort istmed ja Dolby stereo peab kindlasti olema. Kahjuks uute mudelitega on see suht soodne hind hüpanud sinna 50 st kõrgemale ja enam huvi ei paku. Toona võrreldes Skoda Superb 4x4 ja Subaru Outbackiga oli minuarust atraktiivne pakkumine.

Roheideed versus reaalmaailm;
https://www.err.ee/1609238442/pidevalt- ... tori-puhul

Kui diiselmootoriga autode puhul on teada, et lühikesi sõite tehes ei põleta tahmafilter end tühjaks ja autoomanik peab märgutule kustumise nimel pikki vahemaid läbima või teenindusse pöörduma, siis uute bensiinimootoriga autode puhul on sama mure suurem üllatus. Automüüjate sõnul on probleemide taga niiskus, külm ilm ja Eesti väiksus.

Sellele järgneb pikk jutt murest ja igasugu automüüjate loba. Tulge aga meile ja teeme raha eest natukeseks ajaks korda! Minu arvates pea probleemiks võimatus ise asjaga tegeleda. Filtri tühjakspõletamis protsess algab mingil suvalisel ajahetkel, mil minul pole võimalik teha seda, mis ette nähtud.
1. Tuleks jätta auto kasutajale võimalus sunniga seda protsessi algatada.
2.Samuti tuleks süsteem konstrueerida remonditavana!
Vennas töötab Citroene remontivas firmas ja räägib juba pikemat aega, et probleemide korral vahetatakse kogu süsteem välja. Lahti võtta polevat võimalik remontimiseks!

teeline35 kirjutas: ↑01 Veebr, 2024 8:42 1. Tuleks jätta auto kasutajale võimalus sunniga seda protsessi algatada.

Nii mõnelgi automargil on see siiski võimalik. Näit. Renault Masteril kui armatuuris vastav märgutuli põlema hakkab tuleb etteantud km. jooksul sõita teatud kiiruse ja pööretega (eeldab maanteeotsa) ning see käivitab tühjakspõletusprotsessi. Ilmselt on samane asi võimalik ka mõnel teisel margil.
NB. Sellest võimalusest rääkis mulle margiesinduse tööde vastuvõtja - kiirel tehasejuhendi lappamisel ma sealt seda infot ei leidnud... pakun et kasutajad ei tea nii mõndagi olulist ja kasutatavat featuuri oma liikurite kohta ning seetõttu on sunnitud teenindustest abi otsima.

Valgustav kogemus.
Pole enne talverehve hooja keskel vahetanud ja seepärast pole vist kulunute ja uute erinevust tabanud. Rehvid on nagu suhkrutõbi, algus märkamatu ja tasapisi ägeneb, aga sina ei märka midagi. Alustasin hooaega 2 hooaega varem sõitnud Conti "testivõitjatega". Praeguse ilmaga on meil parkla üks ülilibe liuväli ja ülesmäge minek käib räige kraapimisega. Kokkuhoiu mõttes vahetasin ainult esirehvid (esiveoga auto), mis olid tunduvalt rohkem kulunud ja kus on ehk 15% naelu puudu.

Selles kohas, kus seni sai kõvasti jääd freesitud, kohalt võttes auto samahea kui ei võtnudki enam ratast ringi, vaid sõitis minema kerge kraapsatusega. Loost moraal, et kui on rohkem sõitmist, siis üle 2 hooaja ei maksa rehvidega enam eriti arvestada, eriti pehmest segust tehtutega (hiina käkid on vast sama viletsad kogu aeg) - vilets suusailm kulutab mustrit ja naaste päris kiires tempos.

Samas kohas kallakult startides, mida ma kirjeldasin, olen igal hommikul jälginud ühe lamellidega auto pingutusi, lõpuks taipas juht, et tuleb hooga peale sõita ja siis loota, et peateelt parasjagu ei tule, pole mõtet oma loodusesäästu nimel jääd poleerida, pidamine on null.