Kapten Trumm kirjutas:Eriplaneeringu lõpetamisega anti investoritele selge signaal, et Eesti on turumajanduslik riik ja kõik võivad äri teha kui äriplaan kannatab.
Siin sa eksid ka kõvasti.
Eriplaneeringu lõpetamisega anti selge signaal, et Eesti on sihtkoht, kuhu pole mõtet oma äri püsti panna, sest:
-valitsus ja KOV ei julge valimiste läheduses ebameeldivaid otsuseid teha
-valitsus ja KOV-id käivad eri jalga (sõltuvalt poliitilisest seisust).
-kohalikud on alati kõigele vastu (rohkelt näiteid siin alates Tartu maanteest kuni Nursipalu harjutusväljani).
-lisaks tööjõu puudus, palgaeelise kadumine ja vähene mobiilsus
Järeldus: tuleb minna sinna, kus suurte välisinvesteeringute toetamine eri meetmetega on selge riiklik poliitika.
Need signaalid või järeldused on teada juba eelmisest sajandist kui üldtuntud. Selleks pole vaja tselluloositehast planeerida.
- üheski riigis ei julge
- keskerakond ja reformarid on eluaeg teineteisele kaikaid kodaratesse loopinud. Teada juba Tallinnast, alllinna ja Toompea konfliktina. Üsna naiivne on minna võimuloleva valitsuse kavaga reformarite koopasse laamendama.
- elementaarne. Selleks räägitaksegi hakatuseks kogukonnaga. Eriplaneering on riikliku tähtsusega objektide jaoks s.h Tartu maantee ja Nursipalu.
- teada igaühele, kes vähemalt Äripäeva loeb.
Riiklik poliitika suurte välisinvesteeringute toetamisel on alati seotud kohaliku maksusüsteemiga. Näiteks Soome ajab suurte välisinvesteeringute puhul küüned taha ettevõtte 20 % tulumaksule ja kui omanikel jätkub ahnust endale dividende välja maksta, siis sealt saab riik veel raha juurde. Oleks Soomel samasugune maksusüsteem nagu Eestil ei kotiks riiki üldse, et kas seal on üks suur ja tulutoov või 10 peost suhu elavat saeveskit. Eesti praegult kehtiva korra kohaselt on riigile kõige tulusam kui tselluloositehase ja 200 töölise asemel veab 2000 autojuhti kogu paberipuu Kamazidega Võrust Paldiski sadamasse. Kamazidega sellepärast, et need võtavad palju kütust ning vähe koormat. Saab korraliku kütuseaktsiisi ning raskeveokimaksu.
Suur omamaine tselluloositehas, kõrgtehnoloogia jms on puhas belletristika millest ei tõuse kellegi pensionid ega muutu elujärg Eestis paremaks. Investoritel mingil määral muutuks kui kasumisse jäävad ja mõni minister nimetatakse isekeskis "Aasta Eurooplaseks".
Suurte ettevõtetega Eesti kontekstis on veel üks nüanss, mis Kunda Estonian Celli ehitamisel kõrva jäi. Ise ma seda ei ehitanud kuid austerlaste hädaldamine kostis kaugele - soodustusi ei ole, energiaga eelisjärjekorras ei varustata ja veel miljon muret mis on kõik teistmoodi kui Austrias. Lõpuks, laia silmaringiga ja haritud inimesed nagu nad on, järeldasid, et Eesti ilmselt ei tahagi suuri investeeringuid ja tehaseid. Põhjuseks toodi ,et Eestil on nõukaaegsete monoasulatega olnud palju muret ja kes korra supiga keele kõrvetanud, puhub ka vee peale. Monoasulad olid sellised nagu Võhma, Oru jne, mis ühe tehase sulgemisel terve linna tööta jätsid ja sotsiaalkatastroofi põhjustasid.
Ometi Estonian Cell valmis ehitati ja puhtalt turumajanduslikel põhjustel. Tööjõud oli ikka odavam kui Kesk-Euroopas ja haavapuuga on ka nii, et kui nemad ei osta, siis sisuliselt ei taha seda mitte keegi. ehk saab kuigivõrd hinda dikteerida. Võib-olla nad nüüd on ka mingeid soodustingimusi, odavama hinnaga gaasi vms välja kaubelnud. Ei tea.
Suur tselluloositehas on samuti mingil määral monoasula tüüpi ettevõtmine. Mitte tööliste arvu poolest, sest 200 inimest pole probleem vaid kasutatava toorme hulga poolest. Ei ole mina küll selgust saanud, et kust täpselt tooraine toodud oleks kuid herr Trummi vihjeid "pelletitootjate kõrvadest" ja ka oma loogikat kasutades arvan, et suur osa Eesti väheväärtuslikust puidust oleks läinud tselluloosiks ja teised tarbijad oleks sellevõrra vähem saanud, sest raiemaht on piiratud.
Trummi hiljaaegu viidatud töös paberipuu ekspordi perspektiividest on lk 13 lause "Vaatamata ennenägematule tselluloosi -ja paberitehaste sulgemise lainele... " (Skandinaavias) See oli siis 10 aastat tagasi. Täna on seevastu "ennenägematu tselluloosi- ja paberitehaste ehitamise laine" millele 99,99 % tõenäosusega järgneb "ennenägematu sulgemise laine". Sulgemise laine ajal selguks, et eestimaine peenpalgi, graanuli, pelleti jms tööstus, mis tselluloositehasega sarnast tooret kasutab on välja suretatud ja Eesti on uuesti 1992 aastas kus sadamad on palgivirnadest umbes.
Sellest ei oleks ka midagi kui otsustajad ja palli ühte auku tagujad võtaks sel puhul nagu Jaapanis samuraimõõga või aadliku kombel püstoli ühe padruniga ning paneks ukse seestpoolt kinni. No läks üks tsükkel kaduma, järgmised otsustajad on ehk targemad. Aga nad ju ei tee seda vaid istuvad varsti järgmisel soojal toolil, liigutavad kõrvu ning jahuvad mingit ettekirjutatud PR-jura "maailmamajanduse turbulentsidest" ja "kes sellist asja oleks eales osanud ette näha? "
Aga kisakooriga või uurimise põhjal ära lõpetatud... kui raha on, küll siis uurijaid leidub. Ca 2000 a Lätis alustatud tselluloositehas oleks tulnud umbes sama suur ja sama kallis. Tootmisvõimsus oleks olnud 600 000 tonni ja hind 900 miljonit EUR. Eesti tehas 650 000 ja miljard ning paljutsiteeritud Soome Äänekoski tehas oli vist 750 000 tonnise toodanguga. Hinda ei tea. Läti riik uuris seda asja vähemalt 550 000 EUR eest ja koos Soome ning Rootsi partneritega maeti projekti suurusjärgus 50 miljonit. Lõppjäreldus oli lihtsustatult võttes - kloor on mürgine element. Sama tõdemuse oleks ka kisakoor ära määratlenud.
See on samasugune asi nagu Eestis väljakuulutaud riigihange 80 000 EUR eest piirikaubanduse mõjude uurimiseks. 8 EUR (või mis see 2-liitrise duubelbocki letihind parasjagu ongi) eest saaks sama pädeva hinnangu lähima külapoe tagant.
