Katastroofiromaan on üks ulmekirjanduse suurtest žanritest ja kõigile meeldib väga sellest kirjutada. Kõike seda ei pea niiväga tõsiselt võtma.
Oleks see nii lihtne.
Inglased on ise arvanud, all-out rünnakus suurematele linnadele, tööstuskeskustele ja sõjalistele objektidele on tuumarelva esmaste efektide tõttu hukkunuid sõltuvalt olukorrast 8-16 miljonit (eelkõige sõltub, palju jõutakse evakueerida, evakuatsioon võtaks nädala+). Tundub vähe aga....
Teisesed efektid (radiatsioon ja hiigeltulekahjud) võtavad tavaliselt 2-5 korda rohkem kui esmased. Oletame, et seal võtavad konservatiivse kolm korda - hukkunuid siis 24-48 miljonit. See on eriti ettearvamatu teema, sest kuna neid suurlinnadest evakueeritud kümneid miljoneid pole kuskile peita ning tuule suund pole teada, kuhu tuumasaaste levib.
Kolmandaste efektide ohvrite arv on jällegi 2-5 korda suurem, nälg, meditsiini puudumine, nakkushaigused, külm jne
Arvestades elanikkonna suuruseks 60 miljonit, siis paari nädala pärast peale rünnakut on järgi 12-28 miljonit. Nüüd edasi sõltub jälle sellest, palju toitu suudetakse enne rünnakut varuks panna ning kuidas õnnestub põllumajandus rünnaku järel - aga tundub, et keskaegne tase alla 10M- ei ole väga ulmeline.
Selliste suurte inimkaotuste põhjuseid on peamiselt kolm - esiteks varjendite peaaegu täielik puudumine (linnade elanikud hukkuvad suuresti, kui mitte esmastest, siis radiatsioonist, kuna lööklaine purustab majade uksed-aknad ja katused väga kaugel epitsentrist), teiseks territooriumi vähesus, kuhu inimesi hajutada, lääneranniku pommitamine toob kaasa pea kogu territooriumi saastamise ja kolmas on suur sõltuvus sisseveetavatest kriitilistest kaupadest, mille sissevedu kindlasti katkeb.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.