www.militaar.net

Soomukikeresid, nagu ka laevakeresid, saab toota mitut moodi, sõltuvalt partii suurusest, keerukusest jne. Kas soetada robotiseeritud keevitusliinid või teha keevitusrakised ja endised Nikolajevi laevatehase keevitajad keevitavad käsitsi.

Pasi kered, mida Lätis "ehitatakse", paistavad olevat veetud kohale Soomest, avamisüritusel seisis neid terve rida seal "liinil". Kuna konkreetse kere ehitamine eeldab hulgaliselt abivahendite ehitamist, siis võis ollagi sedasi, et odavam oli Soomes ehitatud kered autoga Lätti tuua kui selle pisku koguse pärast kogu rakiste majandust nullist luua. Muu, sh originaalse omaloomingu korral see seaduspärasus ei pruugi kehtida. Ja noh, soomusterase keevitamine pole päris sama, mis St-37st prügikasti kokku keevitamine. Aga, tehtav.

Ukrainlased omaloodud BTR-4 loomisel millegagi eksisid, kas vale teras või tehnoloogia eiramine - tulemuseks oli nende soomukite pragunemine, tavaline oli, et vihma ajal tilkus laest vesi kraevahele, kuna sinna oli tekkinud mingist sisepingest tekkinud pragu. Kogu keerukus seisneb tehnoloogia õigsuses ja abivahendites, mis koostamise ajal hoiab need rasked terasest tükid õiges kohas. Need tükid millimeetri täpsusega mingist 10 mm teraslehest välja lõigata pole Eestis eriline kunst, suurem osa tööst on cadis nende jooniste koostamisega.

Trumm teab jälle "täpselt", kuidas seal Lätis asjad käivad

Vaadake youtubest filmi selle tehase avamisest, ei pea midagi "täpselt teadma". Tehase avamise hetkel on terve pinu värvitud soomuki keresid juba "liinil".

https://www.youtube.com/watch?v=nchMAFZA7Bk

Esita siis paremad/õigemad andmed [snip-snip]

Tehase avamine ei tähenda et liin poleks juba mõnda aega töödanud.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Aug, 2024 12:11 Kogu keerukus seisneb tehnoloogia õigsuses ja abivahendites, mis koostamise ajal hoiab need rasked terasest tükid õiges kohas. Need tükid millimeetri täpsusega mingist 10 mm teraslehest välja lõigata pole Eestis eriline kunst, suurem osa tööst on cadis nende jooniste koostamisega.

Kogu keerukus ongi tagada meetritega mõõdetavate teraskerede õige kokkukeevitamise tehnoloogia nii, et metall ega keevisõmblused ei praguneks, nii et kere peaks kinni kõik väljast sissepoole tungida sooviva kraami.
OT aga CAD on eelmine sajand tehnoloogias (tegelikult oli see algselt arhitektide tarkvara, mille masinaehitajad "kodustasid" (miskipärast tean kuidas see köögipool oli..), tänapäeval rohkem FEM-põhised projekteerimissüsteemid kasutusel.

Walter2 kirjutas: ↑05 Aug, 2024 15:37

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Aug, 2024 12:11 Kogu keerukus seisneb tehnoloogia õigsuses ja abivahendites, mis koostamise ajal hoiab need rasked terasest tükid õiges kohas. Need tükid millimeetri täpsusega mingist 10 mm teraslehest välja lõigata pole Eestis eriline kunst, suurem osa tööst on cadis nende jooniste koostamisega.

Kogu keerukus ongi tagada meetritega mõõdetavate teraskerede õige kokkukeevitamise tehnoloogia nii, et metall ega keevisõmblused ei praguneks, nii et kere peaks kinni kõik väljast sissepoole tungida sooviva kraami.
OT aga CAD on eelmine sajand tehnoloogias (tegelikult oli see algselt arhitektide tarkvara, mille masinaehitajad "kodustasid" (miskipärast tean kuidas see köögipool oli..), tänapäeval rohkem FEM-põhised projekteerimissüsteemid kasutusel.

Ega sa ei ütle praegu et CAD = AutoCAD ?

CAD on üldtermin arvutiga projekteerimisele, AutoCAD on arhitektide ja ehitusinseneride tragöödia.

Masinaehituse CAD on põhimõttelt veidi teine, nn solid modeling. FEM on simuleerimine, see on ka osa projekteerimisest aga sellel ei PÕHINE projekteerimine kindlasti. Solid modeling tähendab seda et detailid on "seest täis", ehk siis kui puurid ava kuubi sisse, tekib silindertühimik. Tavalisel "wireframe" mudeldamisel (arhitektuurne) tekib kaks ringi.

davidsoniharald kirjutas: ↑04 Aug, 2024 22:31
Mis puudutab hooldust ja remonti siis see on põhimõtteliselt ju varuosa vahetus. Peaasi, et piisavalt varuosi laos on. Remonti võib sõjaolukorras suvalises kuuris või põõsa all teha. Selleks ei ole mingeid imelisi eriteadmisi teha.

Varuosi ei pruugi piisavalt olla laos. Nädala pärast ei ole võib-olla isegi ladu.
Sõjaolukorras remont on selline nagu oleks rahuajal keegi ostnud liisinguga kalli masina. Laguneb rohkem kui tööd teeb, esinduse ja originaalosade jaoks raha pole ja proovitakse hinges hoida et laenu tagasi saaks maksta. See tähendab igasugust kombineerimist, millegi vahelt minema viskamist (sest seda pole nagunii tarvis), midagi valmistatakse ise ja midagi läheb tehase keelust hoolimata taaskasutusse.
Siis on parem kui masin on juba algusest peale osalt omatehtud. Või vähemalt sellistest komponentidest mida siinkandis enne on nähtud.

Niisugust sõda kus remont on varuosas vahetus ja neid on laos piisavalt Põhja-Euroopas ilmselt ei tule. Kui USA viimastest matsudest toibub ja läheb jälle kõrbesse liivaneegreid taga ajama siis nende sõda võib-olla on selline.
Suvalises kuuris või põõsa all remontimine tundub samuti liiga optimistlik. Praegult näeb Ukraina keerulisemate seadmetega kurja vaeva ja muteada viiakse nad remonti Poolasse ning Leedusse. Kui terve Nato sõdib siis pole enam kuhugi viia ja võiks ikka imelisi eriteadmisi olla või vähe helgemaid päid rivis hoida.

Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Aug, 2024 12:11
Pasi kered, mida Lätis "ehitatakse", paistavad olevat veetud kohale Soomest, avamisüritusel seisis neid terve rida seal "liinil". Kuna konkreetse kere ehitamine eeldab hulgaliselt abivahendite ehitamist, siis võis ollagi sedasi, et odavam oli Soomes ehitatud kered autoga Lätti tuua kui selle pisku koguse pärast kogu rakiste majandust nullist luua. Muu, sh originaalse omaloomingu korral see seaduspärasus ei pruugi kehtida. Ja noh, soomusterase keevitamine pole päris sama, mis St-37st prügikasti kokku keevitamine. Aga, tehtav.

Selle artikli põhjal on kered ikka lätlaste endi tehtud.
https://eng.lsm.lv/article/society/defe ... s.a563974/

Ehk ei teeks paha poolakate tehtavat uurida. Poola on lähema 10 aasta jooksul tõusmas EU juhtivaks militaarjõuks. Lennukikandjate ja allveelaevadega nad ilmselt tegelema ei hakka aga seda enam jääb ressurse nende (ja meie) vaatest päriselt oluliste asjade jaoks.

nukkel kirjutas: ↑19 Juun, 2024 12:05 See et nad oma drooni arenduse ja tootmise on püsti pand väga lühikese ajaga. Au ja kiitus.

See tõenäoliselt otsustab ka sõja võitja. Azerid, juudid ja isegi palestiinlaseed näitasid kui oluline on droon.Olgem ausad, Lääs on täna oma droonitööstuse osas isegi tagapool Hiinast ja Venemaast...
Mul on siiralt kahju, et Eesti on droonide osas tagasihoidlik. Teist sellist võimalust enam ei tule...
Välismaine odavtootja on hea aga kui on tootmine omas kodus siis see on lollikindlam. Sa ei saa loota välispartneri toodangule sõjas. Võibolla saad aga võib müüa samad droonid hoopis vaenlasele. Hiina on selline. Õnneks hiinlased pole nupukad... Läänes on ajud, tootmisvõimalus aga ei suuda toota. Siin vaatab Lääs peeglisse ja järgminee sõda ostab Ukrainast droone.

... Õnneks hiinlased pole nupukad...

Kobisen. Lihtsalt, väide tundus huvitav. Ei muud.

Kodune "lollikindel" odavdroonide tootmine võiks muidugi olla, aga kes selle "peo" kinni maksab, kes tellija on/oleks. ?
Seda muidugi eeldusel, et teises kohas toodetuna maksab asi märksa vähem?

Siis tulevad veel küsimused.

- Kas iga chipi toodame ise?
- Kas chippide toorme kaevame ise?
- Kas kasutame vabavaralisi tarkvarapakette enda tarkvaras?

lühidalt. Tänapäevases maailmas, Eesti suurune riik, ei suuda (õigemini ei ole mõistlik) iga seibi ise valmistada.
Küll aga peaks vaatama üle võimalikult palju tarneahelaid. Eesti jääb pigem sinna, design, assemble, software poolele ka "omamaise" droonitööstusega.

Turist 47 kirjutas: ↑13 Aug, 2024 16:19

... Õnneks hiinlased pole nupukad...

Kobisen. Lihtsalt, väide tundus huvitav. Ei muud.

Kodune "lollikindel" odavdroonide tootmine võiks muidugi olla, aga kes selle "peo" kinni maksab, kes tellija on/oleks. ?
Seda muidugi eeldusel, et teises kohas toodetuna maksab asi märksa vähem?

On kogemus hiina tehastest, näinud tootmist. See mis seal tegelikult valitseb - pehmeltöeldes on tegu õpetatud ahvikarjaga tootmisliinide taga. Kunagised Armeenia tehaste tootmiste naljad on seal igapäevane asi. Kuid nad head ja odavad tootjad. Kui liini käima saad siis toode ületab hinnalt kõiki Lääne tootmiskulusi. Seega kui Hiinas õnnestub kokku panna Lääne teadmised ja hiinlaste tootmisvõimekus siis hoidke piip ja prillid. Hiinas on üksikuid tehaseid just sellised - ja siis tulebki sealt vägagi head ja konkurentsivõimelist toodangut (Lenovo jne..)

- Kas iga chipi toodame ise?
- Kas chippide toorme kaevame ise?
- Kas kasutame vabavaralisi tarkvarapakette enda tarkvaras?

chip - kindlasti mitte. On palju lääne firmasi, kes saadetud chipi jooniste järgi sulle partii valmis teevad.
Chipi - toore - sama vastus mis eelmisele
- Kas kasutame vabavaralisi tarkvarapakette enda tarkvaras? - Kindlasti. Eesti lisandväärtus ongi just tarkvara.

2korda2 kirjutas: ↑07 Aug, 2024 7:44 Ehk ei teeks paha poolakate tehtavat uurida. Poola on lähema 10 aasta jooksul tõusmas EU juhtivaks militaarjõuks. Lennukikandjate ja allveelaevadega nad ilmselt tegelema ei hakka aga seda enam jääb ressurse nende (ja meie) vaatest päriselt oluliste asjade jaoks.

Poolas oli täiesti arvestatav rasketööstus (auto-, lennuki-, masina- ja laevaehitus) juba külma sõja aegadel.
Näiteks NSVL mereväe Ropucha klassi dessantlaevad on ehitatud Poolas.
Kui me võrdleme ENSV tippaega, kus meil toodeti vineerist Tartu leivaautosid, siis juba toona oli 2 levelit meil vahel.
Siit ka ehk väike selgitus, miks nad hakkavad Korea tanke ise tootma ja meie vaidleme, kas droon 3 või 4 propelleriga

Kui Poola ostis kümmekond aastat tagasi F-16d, siis nende mootorid ehitati Poolas. Nendega oli rämedaid kvaliteediprobleeme, aga siiski ehitati. Meil võib tänasest Autolehest lugeda, kuidas Eesti "osavnäpud", lubades luua seninägematu elektriauto Nobe, tõmbasid investoritele tübeteika pähe, ei autot ega raha

Meil muidugi on asjast nii aru saadud, et kui igat seibi vaja ise toota pole, siis midagi toota pole vaja. Ma fännan Pakistani mass ja muud tööstust, netis vaatamist kuhjaga. Saagi vahel aru, kus lõpeb tänavakohvik ja kus algab tõsine paksu raua tagumine. Ei sega neid töökaitse, tuletõrje, looduskaitse ja paljude muude kaitse inspektorid. Eks meie ostame ja kiidame odava asja eest. Tohutult säästlikud on ka, tõeline ringkasutus.
Mõned näited:https://www.youtube.com/watch?v=IBYbK0dcbi0&t=889s
https://www.youtube.com/watch?v=iSIR0_eSpgk&t=477s
https://www.youtube.com/watch?v=8S0CSlAMU0o&t=231s