tommy kirjutas:Võrrelda terrorireziimi ohvrite ja küüditatute arvu tänapäeval priskema dollari järele vabatahtlikult jooksjate arvuga.....
Eriliselt väärastanud loogika....
Mis kodanik rbl ka arvab.....Kui Stalini valitsemisaja viljastavates tingimustes oleks lahkumine lääne poole vaba olnud, milliseid numbreid siis oleks näinud...??
Idioot...
Mitte et ma rubla propat siin toetaks, aga antud näide ütles minuarust, et olematust rahvastikupoliitikast ("küll turg reguleerib"+vanemahüvitis meil suht hiline teema ju+sotsiaalrahade vastutustundetu kanaliseerimine penskarite häälte püüdmiseks nii kesikute kui ka paremkoalitsioonide poolt) ja majandusprobleemidest tingitud kaotused rahvastikus on suuremad kui küüditamistes. Ametliku pseudoliberaalse poliitika ajajad ei taha sellel teemal eriti rääkida. Sest selle obejktiivsed ja subjektiivsed tagajärjed on küüditamistest üle (ja võimalik emigratsioon 40ndatel ei puutu siin üldse asjasse). Küüditamist peetakse 2 korda aastas kõnedes korvamatuks kaotuseks, aga tänapäeva rahvastiku sulamist mitte. Ühest küljest on asi objektiivne (Soomes elu parem), teisalt pole sittagi tehtud selleks, et seda voolu peatada vähemalt ülikallilt maksumaksja raha eest koolitatud spetsialistide puhul (jutt nt arstide koolitusraha tagasinõudmisest kui ta enne x aastat riigist lahkub, on jäänud suuresti tühjaks jutuks). Eesti maksumaksja ei pea Soomele tööjõudu koolitama ja kes tahab kohe Soome minna, maksku oma koolitus ise kinni (või koolitagu end Soomes).
Et ENSV aegne sündimus 80ndatel ületab tänast pika puuga, on mitu põhjust. Valikuvabadust kasutavad naised (titt tülinaks kaelas) on siiski väike vähemus, enamasti on sündivus kinni majanduslikes põhjustes, kui leibkonna sissetulek on üks keskmine palk (noorte puhul tavaline, eriti madala haridusega), siis selle rahaga pole võimalik 4-5 inimest normaalselt elatada ja see ongi põhjus, miks sündivus jääb ENSV hiilgeaegadele (22 000+ sündi aastas) pika puuga alla.
Minuarust pole siin mingit väärastunud loogikat. Majandusprobleemide ja olematu rahvastikupoliitika kaotused on suuremad kui küüditamisel. Ametlikult keegi sellest rääkima ei kipu (eks rahvaloenduse tulemused tekitavad ka parteikontorites omajagu kukla kratsimist), aga see ei väära fakti. Teatud ulatuses on need kaotused vääramatud (pika dollari jahtimine), kuid mingis ulatuses täiesti vääratavad. Igal juhul trend, et ekspordiartikkel on Eesti maksumaksja napi raha eest koolitatud ja suht madala palgasooviga töötajad - on pikemas plaanis väga kahjulik. Erinevalt küüditamisest on õnneks vaimne ja majanduslik eliit jäänud paigale ja see annab lootust.
Ja veel - kui sündivus ENSVs (tänu poliitikale - igaühele natuke lahjat suppi) poleks olnud 20 000 märgi taga, poleks meil täna ka mingit majandusedu, millega me uhkustada armastame, nimelt 80ndatel sündinud on täna parimas tööeas ja kui seda seltskonda oleks täna meil poole vähem, peaks me juba võõrtöölisi sisse vedama.
edit:
Üks asi jäi ütlemata. Ülal oli juttu ainult kvantitatiivsetest probleemidest, kuid ei sõnagi kvalitatiivsest. Need, kes sündisid 80ndatel, olid taasiseseisvumise hetkel kaugelt parema tervise ja kehalise-vaimse vormiga kui tänane haridussüsteemi produkt. Ühest küljest võib ennast odavalt õigustada teiste lääneriikide seisuga (seal pole asjad paremad), teisalt ei peaks me lääne jamale orienteeruma. Piltlikult öeldes on seis selline, et kui 90ndatel keska lõpuklassis oli 10% meessoost vorste, kes ei suutnud kordagi lõuga kangile vedada, siis täna on sama protsent neid, kes jõuavad, esimene ettejuhtuv staazikam kehalise õpetaja võib seda teile piltlikult kinnitada. Mul on peretuttav perearst - ütleb, et igal aastal on järjest rohkem neid alla 16.a, kellele on vaja kirjutada välja antidepressante. Keskas neelame Xanaxit, 30selt kolime kirstu?
Ehk siis - kuna teema,mis ENSVs paremini oli - kui me suudaks saavutada sama sündivuse ja noorte kehalise/vaimse tervise nagu oli nt 1986. a Eestis, oleks meil paljud probleemid olemata. Kui aga sündivus jätkub II ilmasõjatasemel ja noorte kehaline/vaimne tervis ei parane, on peagi immigratsioonikraani avamine vältmatu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
.