www.militaar.net

Diisel tänu sissepritsele ja traktori mootori suurtele tolerantsidele võib olla küll. Aga mismoodi OLAVI kirjeldatud karpamootor teistpidi tööle hakkab ma täpselt aru ei saanudki.

2-taktilise karburaatormootori panin töökojas ükskord väga edukalt käinma. Traktori käivitusmootor mis suure diisli käima paneb ja mida omakorda starteriga käivitatakse. Laost anti uus starter ja ma panin selle kohe peale. Mootor ei tahtnud alguses käima minna. Oli muidugi seisnud ka ja peale nokitsemist ning süüte reguleerimist käis nagu käivitusmootor ikka. Ainult et suurt mootorit ei pannud pöörlema. Seal on kangisüsteem ja hammasrattad ja vabajooksusidur mis peab käivitusmootori ära lahutama kui diisel tööle hakkab. Mitu korda proovisin, käivitusmootor läks matsust käima ja diisel ei liigahtanudki. Ma mõtlesin et peab juba põhjalikumalt lammutama hakkama. Lõuna ajal käis targemaid mehi mööda ja üks märkas et kuule, sulle on teistpidi pöörlemisega starter antud. Käivitusmootor käis valet pidi ja vabajooksusidur oli kogu aeg lahutatud

OLAVI kirjutas: ↑16 Nov, 2024 13:33 Mul on õnnestunud 90'datel näha ka mõningaid karpamootoriga masinaid, millel pärast süüte katkestamist hakkas mootor lõhkudes tagurpidi tööle nii et juht pidi mootorit suretama siduri ja käiguga, mitte võtmest.

Et siis väljalasketakt, töötakt, survetakt, sisselasketakt?
Eks need muutuva sammuga hammasrihmadega mootorid kippusid nii käituma ...

taktilise karburaatormootori panin töökojas ükskord väga edukalt käinma.

Vanemad sohvrid on pajatanud, et kahetaktilise JaMZ mootoriga Maz 200 olla mõnikord samuti harrastanud tagurpidi käimaminekut. Ise pole paraku sellise nähtuse tunnistajaks küll olnud...

Isa teadis kunagi rääkida et nende 2-taktiliste MAZ - ide suur risk oli "lõhkuminek" .Mootor käis ikka õiget pidi kuid pöörded läksid kontrollimatult üles. Mootoris ei põlenud enam diisel vaid karteri õliaur mida pöörete suurenedes aina juurde tuli.
Selle seismajätmiseks tuli õhu pealevool kinni panna (kasvõi karvamüts õhupuhastajasse) või kui head pidurid olid sai kõrge käigu ja pidurdamiseks maha rahustada. Mul oli 90 - ndste alguses Toyota Hiace , nii hõreda mootoriga et talvel läks käima ainult tõmmates ja lõhkuma hakkas ka väga lihtsalt. Rahulikult sõites tegi korraks tot-tot-tot, peeglist paistis juba hall suitsupilv ja pöörded hakkasid kontrollimatult üles minema. Siis tuli neljas või viies käik sisse rabada ja pidurid põhja suruda. Ma harjusin sellise eripäraga täitsa ära. Mõnikord tahtis Tallinn- Tartu otsaga 2-3 korda lappama minna.
Vene traktoritel oli veel 90 alguses sisselaskes trossiga juhitav klapp millega sisselase kinni pandi kui pöördeid enam kontrollida ei saanud.

OLAVI kirjeldatud nähtus on jah pigem hõõgsüüde. 2-taktilisi Trabante võis sel ajal Ida-Saksamaalt siia sattuda aga bensiinimootor jääb seisma kui süüde välja keeratakse. Ehk Trabant võib tagurpidi käima hakata kuid jääb ikka võtmest seisma.

See kahetaktiliste diislite lõhkumaminek tulenes sellest, et ülelaadurit õlitav õli pääses läbi tavapäraste, vene puralurakummist tehtud tihendite ülelaadija sisemusse, kompressor peksis selle õludu mootorisse ja häda juhile, kes õigel ajal ei märganud.

Originaalmootoril (vist Detroit Diesel) seda muret niiväga polnud, need kolekandilised M113 soomukid kasutasid analoogset mootorit üsna hilise ajani.
Saksamaal nt oli see juba asendatud MTU 4-taktilise diisliga.

See tagurpidi käimaminek bensumootoritel on tegelikult hõõgsüüde. Mootor käib seejuures ikka õigetpidi, kuid kuna süütajaks on küünla asemel hõõguv tahm põlemiskambris, siis tekib süüde liiga vara ning mootor käib lonka-lonka ning teeb koledat kolinat.

Hõõgsüüdet ei tohi segi ajada detonatsiooniga. Detonatsioon harilikult tühikäigul ei esine, vaid mootori pööretel, kui bensiini oktaanarv on liiga madal, süüde liig varane või mootor liiga kuum. Detonatsioon on plahvatuslik põlemine.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Nov, 2024 13:47
See tagurpidi käimaminek bensumootoritel on tegelikult hõõgsüüde. Mootor käib seejuures ikka õigetpidi, kuid kuna süütajaks on küünla asemel hõõguv tahm põlemiskambris, siis tekib süüde liiga vara ning mootor käib lonka-lonka ning teeb koledat kolinat.

Oot, siin üks professor väitis tõsimeeli, et naljataktiline bensumootor läheb tagurpidi käima. Ta on sellel teemal küll viimasel ajal väga vaikseks jäänud.

Süüde süüteks aga kust see neljataktiline küttegu saab sel juhul põlemiseks?

Kahetaktiline bensiinimootor käib tagurpidi nagu nalja. Nelja takti puhul on asi veidi keerulisem.

Kuna sõna võtab eespool üks autosid väga vähe jagav, kuid valjusti karjuv lennukitega tegelev noormees, siis seletan natuke.

Hõõgsüüde on peamiselt karburaatormootorite probleem või selliste mehhaaniliste pritsete probleem, kus pritsepumpa ajab mootor ringi (Kugelfischer).
Elektroonilise pritsega pole see võimalik, kui just pihustid ei "kuse". Sest mootori seiskamisel ei tule kütust kusagilt, mis seda hõõgsüütega töötamist toidab.

Osadel karpadel (nõuka autodel oli esimene 2103) on pandud tühikäigu bensiinikanalisse elektriline klapp, mis süüte väljalülitamisega suleb bensiini ja selline mootor üldiselt hõõgsüütega ei tööta. Selline klapp on ka kõikidel karpadel, kus on olemas sundtühikäigu ökonomaiser, seal täidab see kahte rolli, suleb bensiini süüte välja lülitamisel ja mootoriga pidurdamisel.

Aga kui neljataktiline mootor pöörleb vastupidi oma õigele pöörlemissuunale, siis mis moodi ta saab küttesegu? Sisselaske takti ajal puhutakse ju õhku karburaatorisse ja väljalaske takti ajal imetakse sisse summutist! Mis asi seal summuti poolt siis tuleb, mis nii hästi selle hõõgsüütega põleb?

Otsepritese mootoril saan veel aru, et kütust pritsitaks otse silindrisse ja õhk tuleb läbi summuti aga karburaatormootoril?

Ühesõnaga, vähem laiamist ja täpsemaid selgitused paluks, sest praegune ei päde.

Ma ütleks et isegi otsepritsega bensiinimootori puhul on asi natuke kahtlane sest süüde on ju täiesti valel ajal ja bensiin süüdatakse mäletatavasti sädemega.
Kahetaktilisel on säde iga kord kui kolb üles tuleb

(See ei käinud nüüd mitte hõõgsüüte vaid OLAVI tagurpidi töötava neljataltilise karburaatormootori kohta) .

davidsoniharald kirjutas: ↑20 Nov, 2024 14:26 Aga kui neljataktiline mootor pöörleb vastupidi oma õigele pöörlemissuunale, siis mis moodi ta saab küttesegu? Sisselaske takti ajal puhutakse ju õhku karburaatorisse ja väljalaske takti ajal imetakse sisse summutist! Mis asi seal summuti poolt siis tuleb, mis nii hästi selle hõõgsüütega põleb?

Otsepritese mootoril saan veel aru, et kütust pritsitaks otse silindrisse ja õhk tuleb läbi summuti aga karburaatormootoril?

Ühesõnaga, vähem laiamist ja täpsemaid selgitused paluks, sest praegune ei päde.

Kuskohast tuleb (väär) info, et hõõgsüüte korral käib mootor tagurpidi?
Tuleks lugeda eelnevaid poste ja siis "küsimusi tõstatada".
Ja põhilised mõisted endale enne selgeks teha. Mis on hõõgsüüte ja tagurpidi käimamineku vahe nt.

vanahalb kirjutas: ↑20 Nov, 2024 14:38 Ma ütleks et isegi otsepritsega bensiinimootori puhul on asi natuke kahtlane sest süüde on ju täiesti valel ajal ja bensiin süüdatakse mäletatavasti sädemega.
Kahetaktilisel on säde iga kord kui kolb üles tuleb

(See ei käinud nüüd mitte hõõgsüüte vaid OLAVI tagurpidi töötava neljataltilise karburaatormootori kohta) .

Hõõgsüüte korral pole mingit tagurpidi käimist, mootor käib tavaliselt õiges suunas, aga väga vaevaliselt, mistõttu tekib illusioon tagurpidi käima minekust. Jutt on siis sädesüütega karburaatormootorist, millel on kehvavõitu bensiin või mis on amatöörlikult "76 peale tehtud".

Need põlve otsas tehtud 76 tuuningud olidki peamine hõõggsüüte tekkimise põhjus. NSVL aegne tehasetoodang või selle järgu tehtu taolisi probleeme ei omanud. 412 mootorit tehti 76 peale teiste kolbidega, Volga oma teise plokikaanega ning VAZ mootori kaane põlemiskambrist tuli üks välja freesimine teha. Täpselt õigest kohast ja õige suurusega. Jama tekitasid need kahe kaanetihendiga jne isetegevused.

Lisaks detonatsioonile tekitabki selline tegevus hõõgsüüdet, sest detonatsiooniga kaasneb karm temperatuuri tõus põlemiskambris, mis paneb nõe ja küünla hõõguma, samuti toodab selline imelik töötamine tahma rohkem.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Nov, 2024 13:47

See tagurpidi käimaminek bensumootoritel on tegelikult hõõgsüüde. Mootor käib seejuures ikka õigetpidi, kuid kuna süütajaks on küünla asemel hõõguv tahm põlemiskambris, siis tekib süüde liiga vara ning mootor käib lonka-lonka ning teeb koledat kolinat.

Sa siin räägid ju segamini õigetpidi ja tagurpidi käimisest. Saa nüüd siis aru, millest sa tegelikult räägid.

Kapten Trumm kirjutas: ↑20 Nov, 2024 15:14

davidsoniharald kirjutas: ↑20 Nov, 2024 14:26 Aga kui neljataktiline mootor pöörleb vastupidi oma õigele pöörlemissuunale, siis mis moodi ta saab küttesegu? Sisselaske takti ajal puhutakse ju õhku karburaatorisse ja väljalaske takti ajal imetakse sisse summutist! Mis asi seal summuti poolt siis tuleb, mis nii hästi selle hõõgsüütega põleb?

Otsepritese mootoril saan veel aru, et kütust pritsitaks otse silindrisse ja õhk tuleb läbi summuti aga karburaatormootoril?

Ühesõnaga, vähem laiamist ja täpsemaid selgitused paluks, sest praegune ei päde.

Kuskohast tuleb (väär) info, et hõõgsüüte korral käib mootor tagurpidi?
Tuleks lugeda eelnevaid poste ja siis "küsimusi tõstatada".
Ja põhilised mõisted endale enne selgeks teha. Mis on hõõgsüüte ja tagurpidi käimamineku vahe nt.

Kas sa poste üldse loed ka või lihtsalt kirjutad?