www.militaar.net

OLAVI kirjutas: ↑14 Sept, 2023 9:20

Some kirjutas: ↑14 Sept, 2023 9:06 Samas, ega ta eriti toetust kaotanud ka pole, ei mäleta et tal ka tipphetkedel eriti üle 25% oli. Peaministri kandidaate on paras ports ja toetusprotsendid hajuvad. Enamasti Kallas on alati esimene olnud, seekord võttis Ratas napi edu, arvan et tänu suurele venelaste toetusele.

See näitab vajadust tekitada lisaks "vastuhääletamise" võimalus nagu on mitmetes demokraatlikes riikides, et kui üks kandidaat ikkagi enamusele ei sobi, siis see isik vaatamata väikse grupi poolehoiule lavale ei pääseks.

Luderi kirjutas: ↑14 Sept, 2023 11:31

OLAVI kirjutas: ↑14 Sept, 2023 9:20

Some kirjutas: ↑14 Sept, 2023 9:06 Samas, ega ta eriti toetust kaotanud ka pole, ei mäleta et tal ka tipphetkedel eriti üle 25% oli. Peaministri kandidaate on paras ports ja toetusprotsendid hajuvad. Enamasti Kallas on alati esimene olnud, seekord võttis Ratas napi edu, arvan et tänu suurele venelaste toetusele.

See näitab vajadust tekitada lisaks "vastuhääletamise" võimalus nagu on mitmetes demokraatlikes riikides, et kui üks kandidaat ikkagi enamusele ei sobi, siis see isik vaatamata väikse grupi poolehoiule lavale ei pääseks.

Et siis lavale pääseks veel väiksema poolehoiuga isik ? Sest see tera lõikab mõlema poolega. Vastuhääletamine ei tööta polariseerunud valijaskonna puhul üldse.

OLAVI kirjutas: ↑14 Sept, 2023 12:07Samas näeme komöödianäitlejat riiki juhtimas nii, nagu keegi uskunud ei oleks.

OLAVI kirjutas: ↑14 Sept, 2023 9:13 Kui Peterburis oli rahvamassil töölisasulast Talvepalee ette 2-3km mööda sirget teed jala marssida, siis seoses ühistranspordi korraldusega ja parkimiskohtade puudusega kesklinnas on see tänapäeval tülikam organiseerida kui omal ajal võimalik oli.

Kaja Kallase sõnul jäi tal eelmisel aastal esitatud huvide deklaratsioonis abikaasa ettevõttele antud 350 000-eurone laen kajastamata inimliku eksituse tõttu. Kaja Kallas andis 2022. aastal 350 000 eurot laenu oma abikaasa Arvo Halliku ettevõttele Novaria Consult, kuid toona esitatud majanduslike huvide deklaratsioonis ta seda välja ei toonud.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister, et on kogu aeg lähtunud eeldusest, et oma tulud tuleb avaldada kalendriaasta kohta. Nüüd aga uuris ta juhendit ja selgus, et see pole nii. "Kui juhendit loen, siis nõuete koha pealt peab see olema [täidetud] deklaratsiooni tegemise päeva seisuga. See ongi inimlik eksitus. Olen kõik asjad deklareerinud, aga lihtstalt kalendriaasta kohta," sõnas ta.

Sekeldaja kirjutas: ↑14 Sept, 2023 13:50 Väga Hea Jurist©®™.

Faktiküsimusele Arvo Halliku julgeolekukontrolli läbimise kohta vastas julgeolekuasutus lisaks ka üsna paljusõnalise oletusega selle kohta, miks peaminister eksitava väitega esineda võis. Põhjendusi selle kohta, miks poliitik üht- või teistmoodi lauseid väljendab, peaks andma esmalt poliitik ise ja alles siis julgeolekuasutus ning sedagi hädavajadusel.

Kui korraks veel detailidele keskenduda, siis kapo pressiesindaja vihjas oma kirjas, et sõna "julgeolekukontroll" võidakse näiteks segi ajada näiteks sõnaga "julgeolekuvestlus". Peaminister võis need terminid omavahel lihtsalt sassi ajada.

Seletus kõlaks veenvalt, kui sõna "julgeolekuvestlus" oleks mõistena Eestis käibel. Küsisin ühelt endiselt kapokalt, kas ta on sellist sõna kohanud. Ta vastas, et ei ole. Kapo viidatud julgeolekuasutuste seadus mõistet ei tunne. Viimase viie kapo aastaraamatu sõnaotsing ei anna otsingule "julgeolekuvestlus" ühtki vastet, "julgeolekukontrollile" on samas pühendatud terve peatükk.

Kapot puudutav peamine küsimus idavedude skandaalis on siiski selles, kas kapo teadis Halliku idavedudest, ja kui teadis, miks siis seda Kallasega kordagi teemaks ei võetud. Ja kui kapo seda ei teadnud, jääb endiselt õhku küsimus, kas nad oleksid pidanud seda teadma.

Selles, et julgeolekuasutused millestki lehest loevad, poleks midagi ebatavalist, ja seda poleks vaja ka ilmtingimata häbeneda mitte. Asjaolu, et ka kolm nädalat hiljem pole kapo informeerituse küsimuses sisulist selginemist olnud, viitab võimalusele, et keegi siiski kusagil asjatult häbeneb.

Kui riigikogu erikomisjoni liikmed 18. septembril kapolt selget, kasvõi salajast, vastust ei saa ameti informeerituse kohta, siis oleks ausam erikomisjon laiali saata. Tsiviilkontrolli teesklemine julgeolekuasutuse üle on pikas perspektiivis riigile kahjulikum kui sellisest teesklusest loobumine.

Eksimine on inimlik, ka julgeolekuasutused eksivad. On võimalik ka, et seekord julgeolekuasutus ei eksinudki ja sel puhul jääb eriti arusaamatuks, miks kapo ei tõtta neid kahtlusi maha võtma lihtsate selgituste, mitte salastamisteadete või keeleuuenduse teel.