www.militaar.net

mongol kirjutas: ↑19 Dets, 2024 23:45 Oot, kas tegelikult ka on Subaru Outback ja Volvo XC seeria kuidagi võrdsed olnud? Mingi müstilise väidetava hinnapakkumise argument ei päde, ma vaatan õues oma XC90-t ja no kuidagi ei kujuta Outbacki nii suurena.
Ptsi, poleks ostnudki, kui Outback samas klassis on, mark missugune ju.

Mark on seejuures suutmatus numbitel seitse ja üheksa vahet teha.

vanahalb kirjutas: ↑19 Dets, 2024 23:38 Michelin , vähemalt Soomes, ei soovita selliseid talverehvideks. Samas pole see keelatud sest kõik testid on tehtud ja igasugused "kolme mäetipu" ning "lumehelbe " märgid on peal.

Kuskil 15 aastat tagasi oli just Michelin X-Ice see, mis mind vankumatult lamelliusksena hoidis. Pidas jääl väga korralikult ja see, kui kaugele temaga lumes ronida andis, oli lausa ulme. Mumeelest oli ta miski Skandinaavia testivõitja ka sel ajal. Kurb kuulda, et tüübid lati alla lasid.

Testitulemused Michelinil endiselt tipus: https://www.rehvitakso.ee/TALVEREHVIDE_TEST_2024
Võib-olla sattusid Kesk-Euroopa omad olema vms...

Michelin CrossClimate on see mida nad ei soovita talverehviks kasutada. Olenemata sellest et ta on ka talverehviks sertifitseeritud.
Michelini õiged talverehvid on OK.

See on aastaringne rehv ehk selline kategooria millega ma proovin sõita aasta läbi ilma rehve vahetamata.

Üks Auto-Expressi talve- lamellrehvide testi tabel. Võrdluseks on võetud ka üks aastaringseks kasutuseks mõeldud rehv ja üks suverehv.
* Eks nende igasuguste testide tulemused olenevad ka sellest milliseid rehve üldse testimisse võetakse.


Siis üks teine lamellide tabel


ja kolmas


Rootslaste naastrehvide test

Kasutan sealt nimekirjast neid Hankook Winter i*cept lamelle linnamaasturi all. Teine aasta ja senimaani jätkub vaid kiidusõnu, vaiksed, juhitavus on ettearvatav. Lisaks läbin igapäevaselt ühte pikka üpriski järsku kurvi kus on 50km/h ettenähtud kiirus ja kuna pole suur tee, siis seal ka reeglina midagi ei puistata. Seda kurvi läbides olen proovinud aru saada nende rehvide käitumisest, isegi kui on puhas jää millel on veekiht peal, saab seda kurvi läbida rahulikult mõistliku kiirusega.
Teisel autol on all Toyo naastud, ka teine hooaeg nendega. Too auto on esiveoline ja sealt tuleb juba tohutu erinevus sõidudünaamikas. Sellegipoolest puhta jää peal on tunda, et naelad ikka kraabivad ennast rohkem sellesse jäässe kui järsumalt pidurdada. Aga külglibisemise kohta ütleks, et lamellidega neliveoline teeb silmad ette naastudega esiveolisele.

Enda jaoks on kogu asja mõte ikka pigem selles, et sõidustiil ja kiirus tuleb valida vastavalt oludele.

Nii jutujätkuks bla-bla.... kellel pikem jne.... Ma olen sõitunud mitmete erinevate talverehvidega ja ma ei oska küll ühtegi teistele niiväga eristada võtmes, et üks on teisest kõvasti parem.

Jah on olnud erinevates oludes veidi parema või halvema pidamisega rehve ja on olnud ka mürarikkamaid või vähem mürarikkamaid rehve, aga ka masinad on olnud erinevad (seega ei saa 1:1 võrrelda) ja ühel ja samal masinal üle kahe erineva talverehvi kasutanud ei ole.

Kunagi pärast kuus aastat ENSVs aastaringselt suverehvidega sõitmist oli esimene infarktieelne ohhooo! effekt 1990 kui sai hangitud Soomest oma tagaveolisele Ladale Nokia "Hakkapeliita No-9" naastrehvid. nendega sai ikka kõvasti kilomeetreid uhatud (sõitsin taksot). Viimane talv mis nendega sõidetud sai, polnud rehvides enam ühtegi naastu sees, aga pidamine oli ikka hea. Edasi sai esiveolise Opel Asconaga sõidetud Hakkapeliita 9 lamellidega. Mõlemad (nii naast kui lamell) pidasid OK, aga kuna Ascona oli esimene esiveoline käru mul, siis see tunduski talvel "paremini teel püsivat" (loe: libedaga oli juhitavus parem) kui tagaveoline Lada. Seega ühe ja sama margi ning mudeli rehvide erinevust lamell vs naast ei oska tõesti välja tuua. Ja sõidetud sai ka 90% ainult mööda maanteid või linnatänavaid.

Millega seal vahepeal kõik sõita sai, enam ei mäleta. Korra ostsin ka Master protid mingi Nokia talvemustriga, millele ühes rehvitöökojas lasin naastud ise sisse panna ja need rehvid jäid meelde tänu sellele, et neid oli üliraske tasakaalu saada + müra oli maanteel tunduvalt suurem kui seni kasutatud rehvidel. Pidamise kohta ei mäleta, et oskaks midagi halba ütelda.

Siis seal kusagil vahepeal oli veel ka Opel Vectra B sedaan, mis on jäänud mulle positiivselt meelde selle poolest, et sellel oli võrreldes teiste kärudega, millega sõitnud olin, väga hea juhitavus ja roolitunnetus (tagasiside auto käitumisest läbi rooli oli hea). No mulle vähemalt tundus, et see lihtsalt püsis maanteel nii lumes kui jääl nagu "tank" ükskõik, mis rehvid seal all olid. Eriti pärast seda, kui selle asemele sai soetatud Mazda 323, mille juhitavus oli talvistel teedel minu arust tuntavalt viletsam... Mis tootjate rehvid olid, ei mäleta. Aga kindlalt mingid odavamad "säästurehvid". Mingil ajal vist isegi mingid M+S "aastaringsed".

Siis üksvahe, nii palju kui mäletan, olid mul ühel Volvo S40-l all mingid juba sõitnud Michelini naastrehvid (tulid autoga kaasa), mis jääl olid väga head aga lumes natuke viletsamad kui seni kasutatud rehvid. Samas kuna teiste rehvidega sai sõidetud teiste masinatega ja ilmselt ka teistes oludes, siis ei saa/oska jälle võrrelda.

Praegu sõidan CR-V-ga millel all Goodyear Ultra Grip Arctic 2. Normaalne pidamine nii lumes kui jääl. Kuna CR-V on vähe "müratundlikum" (ju ta on "tainasplekist ja papist" tehtud) ja sellele pole tehtud eraldi aftermarket müraisolatsiooni, siis seda, et need naastrehvid tekitavad natuke suuremat müra saab alati aru siis, kui suverehvid just alt ära võtad. Muidu nii igapäevases kasutuses "harjub kohe ära", kuna see suverehvidega (millega sõites on praktiliselt täielik vaikus) võrreldav veidi suurem müra, on IMHO tõesti minimaalne. No mind, ega teisi reisijaid, kes seal sõitnud on, absoluutselt ei häiri ega pole häirinud.

Enne seda sõitsin Ford Maverickuga (Escape) ja sellel sai kasutatud kahe erineva tootja naastrehve - Bridgestone Blizzak SPIKE01 (olid kasutatuna käruga kaasas) ja Infinity Ecosnow. Kuna Bridgestoned olid kasutatud ja Infinityd uued, siis ilmselt ei saa võrrelda, aga mina mingit erilist vahet ei tundnud. Võibolla müratasemes oleks olnud erinevust, aga sellel kärul oli tehtud täiendavalt n.ö. "müraisolatsioon" (mis seisnes üksnes põhja ja rattakoobaste katmises keskmisest paksema põhjamastiksi kihiga) ja oli mõlema rehviga väga vaikne.

Sina Fucs olekski pidanud alustama ENSV 6 aastasest sohvrikogemusest(mul 7), mitte tooma siia mingeid tabeleid. Iga rehv, mis erineb toonasest, on ülihea. Kui just Ott Tänak pole, siis nendel näitajatel tavakasutaja jaoks suurt vahet pole. Müra vastu aitab korralik talvemüts ja kui kõrvad ka alla kinni siduda, siis igati kompu.

Rebane11 kirjutas: ↑20 Dets, 2024 14:44 Sina Fucs olekski pidanud alustama ENSV 6 aastasest sohvrikogemusest(mul 7), mitte tooma siia mingeid tabeleid. Kui just Ott Tänak pole, siis nendel väitajatel tavakasutaja jaoks suurt vahet pole. Müra vastu aitab korralik talvemüts ja kui kõrvad ka alla kinni siduda, siis igati kompu.

Jaaa... läki-läki oligi toona põhiline soojus- ja müraisolatsioon.
Oli kunagi võiamlus omada ka Zaz-965 "muhku". Kui sellel soojenduse mootorit käima ei saanud, oli talvel kirdõkk ja vildid, labakud, tulup-kasukas ning karvamüts kuulusid kohustusliku varustuse hulka. Aga see elajas läks lumest läbi nagu buldooser. Mootor oli taga ja tagavedu. Rehvid kitsakesed ja vajusid alati sopast läbi kuni mingi kõvema aluspinnani... kui see väga sügaval just polnud... siis võisid jääda ka rattad tühjalt rippu.

Aga peamine turueelis oli see, et sellega sai hästi naisi rajalt maha võtta.
Kui mõni ahvatlev tibin kusagil teeperves kulges, siis piisas, kui teha uks sõidu ajal lahti ja tibin oligi automaagiliselt (ja talle ootamatult) sul limusiinis.

Me läksime selle zapperiga ükskord, noored, uljad ja kõigest permanentselt lehmavaimustuses, "rallit sõitma"... sest just oli toimunud mingi ENSV rallietapp meie kandis ühe mõisa juures, mida sai vaatamas käidud ja seal oli kiiruskatsel üks vana mõisaaegna kivisillake, selline keskelt kühmus, kus kõige pädevamad rallisõbrad seda ilu vahtisid, sest just seal said kõik ässad oma limudel kõik neli ratast maast lahti.

Nuvat, me siis ka läksime sinna sillale hüppeid tegema selle zapperiga. Sai ikka omajagu katseid tehtud aga teatud argusest, või enese alahoiuinstinktist tulenevalt, rattaid maast lahti ei saanud. No ja siis iga katsega ikka kiiremini ja kiiremini kuni üks hetk... HOPPLAAA... ja saimegi rattad maast lahti. Aga selle sirge, mis üle sillakese läks, lõpus oli kohe parem kurv ja otse ees mõisatiik. Noja ohvkoos just sinna mõisatiiki see vimmane katse ka maandus.

Vot sellised lood siis ENSV-st.

Edit: ennetades kullipilguga kaasfoorumlasi, kes kohe kiirelt õigevarsti hakkavad üles leidam vastuolusid minu varasemas kirjutises, kus ma julgesin väita, et pole kordagi teelt väljas käinud - selle hullumeelse katse ajal mina argusest oma ZAZ limu roolis ei olnud.

Raadio ka kõvemaks keerata.

ZAZ muhk oli hea. Mu onu Einol oli ja kursavennal ka. Vinge, aga kui Saadjärvele suvitama läksime, siis ühe mäe peal pidi puhkama ja vist lükkasime ta mäest üles. No lükkajaid oli, ekipaasiz oli 6 poissi ja 6 tüdrukut, aga sisse mahtusime. Müra summuras päris hästi, kui peitsid pea kellegi rindade vahele. Mul endal see Sapaka aeg läks noateraga mööda, mingi luba oli juba olemas(see hilisem Sapakas), aga siis said vanemad Mosse 412 ostuloa.

ZAZ muhu kohta veel mälestusi. EPA Torni ühika parkla paistis aknast kätte. Inseneeria poistel oli "muhk". Valetan, et igapäev, aga kord nädalas nad ikka võtsid sealt mootori maha ja viisid tuppa tuunimiseks. Liigutused ilmselt juba lihasmälus, kiirelt käis see neil küll. Hommikul peal ja start.

OT algab.

Rebane11 kirjutas: ↑20 Dets, 2024 15:23 ZAZ muhu kohta veel mälestusi. EPA Torni ühika parkla paistis aknast kätte. Inseneeria poistel oli "muhk". Valetan, et igapäev, aga kord nädalas nad ikka võtsid sealt mootori maha ja viisid tuppa tuunimiseks. Liigutused ilmselt juba lihasmälus, kiirelt käis see neil küll. Hommikul peal ja start.

See akf-i heietus tõi kohe mälusopist esile ühe juhtumi :
Mehhanisaatorite õppehoone taga põllul oli tehtud taliring, kus huvilised said harjutada. Ka meie kursuselt mõned käisid. Kord tuli rajale üks kursusekaaslane oma zapikaga ja hakkas mossedele-žigullidele ringe ette tegema. Kuni läks hulljulgeks ja maandus piruetiga lumevallis. Meie lähedal seisis nüüdne juubilar ja endine ralliäss Pikkuus, kes vaatas pealt ning kommenteeris - Zapikas on talvel hea auto... (kandev paus)... oskaja käes ...

OT lõpp.

Eks me samal ajal samu radu käisime, nüansid erinevad mis kellegile mälestusse jäänud, aga ZAZ oli tegija. Kusjuures selle muhu mootori looga - ega ma tea, äkki oli metsameeste oma.

Aga see elajas läks lumest läbi nagu buldooser

Kunagi Lasnamäe serval peetud mäkketõusu võistlustel kippus Eesti ainus spetsgrupi Zapik konstantselt sama grupi LADA VFTSe ja Mossesid loputama. Ainus viga oli, et peale igat võistlust pidi sõitja sõnul uue mootori aiste vahele tõstma. Aga muidu...äkiline jõuallik, olematu kaal ja tagaveolise sillal asuv raskus- ideaalne kombinatsioon. Uute aegade saabudes sai Soomest sama kombinatsiooniga Škoda toodud ja kruusasel külavaheterl sai endale lubada seda, mille peale Žigulliomanikud mõeldagi ei julgenud.