www.militaar.net

2korda2 kirjutas: ↑11 Jaan, 2023 9:40 Laste puhul võiks pigem õpetada:
1. kuidas lõket teha ja lõkke kohal süüa/juua teha
2. kuidas metsas mitte ära eksida
3. kuidas endale metsas kuiv ja soe magamisase tekitada
4. puhas vesi - kuidas saada ja hoida
5. riided - mida, kuidas ja kunas kanda ja hooldada (kuivatamine, pesemine) ilma tänapäevaste mugavusvahenditeta
6. Kuidas lihtsamat haava puhastada, siduda, peatada verejooksu.
7. Mis metsas/kraavipervel hädapärast süüa sünnib
Ujumine juba on õppekavas ja see on väga hea asi!

Relva käsitsemise oskus on 133-järguline. Õigupoolest meeldiks mulle kui niru väljaõppega kodanikud relvi ei näpiks - sellest on pigem kahju (tõmbavad endale liigset tähelepanu ja saavad kiirelt otsa) kui kasu.

Kapten Trumm kirjutas: ↑11 Jaan, 2023 10:12

Kriku kirjutas: ↑11 Jaan, 2023 10:08 Sellises olukorras pole tulirelva tõenäoliselt kuskilt võtta.

Annad tuppa tunginud "revolutsionäärile" pasunasse ja võtad tema relva/salved...? Ja koridoris ülejäänule juba tina. 10 m pealt mööda lasta on juba keeruline. Arvestades, kuidas kaltsupead relvadega ringi käivad, siis võimalused on tegelikult head.

parkija kirjutas: ↑11 Jaan, 2023 20:03 Teema pealkiri on "Riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides" ja te soovite õpetada lastele pudelist roosiga kaklust ?
Ma olen siiani arvanud et kui peaks evakueerima , siis lapsed koolist klassi kaupa ja neil on täiskasvanud ning mõningate teadmistega õpetaja kes aitab ning organiseerib . Millistel juhtudel laps peaks / võiks üksi pimedas metsas viibima ?
Tulge kinostuudiost Eestisse .

davidsoniharald kirjutas: ↑11 Jaan, 2023 14:46 Ma olen kahe käega allpool kirjas oleva poolt. AGA... Sellised elementaarseid asju võiks ka iga lapsevanem ise oma lastele õpetada.

Muidugi võib riigikaitseõpetuse ka kohustuslikuks teha, aga täitsa kindlasti oleks vaja rohkem kodanikuõpetust. On tarvis, et noored inimesed, kes alustavad maksumaksjatena täiskasvanuelu, saaksid aru, milleks nende maksuraha kasutatakse, kuidas see teede, tervishoiu ja hariduse kaudu nendeni tagasi jõuab. On tähtis aru saada, miks on tarvis makse maksta ja kust saab võtta raha nii riigikaitseks kui ka kõigeks muuks. Tarvilik on mõista, kuidas on meie demokraatlik riik üldse korraldatud. Harimata inimene võib arvata, et riiki ja tema kaitset korraldavad mingid salaorganisatsioonid või et kõik on niisama pilla-palla. Selle tagajärg on vähene usaldus riigi valitsejate vastu ja nõrk kaitsetahe. Seda parandaksin ma suurema hooga kui õpetaksin püssi laskma.

Ühiskonnas tuleks tõsta teadlikkust kaitseväe tegevusest ning üks viis seda teha on koolides kohustusliku riigikaitse õpetuse kaudu, leidsid ETV saate "UV faktor" külalised. Kaitsetahet aitab nende hinnangul muu hulgas tõsta isiklik eeskuju.

Hiljutisest uuringust selgus, et need mehed, kes on käinud kaitseväes ja kordusõppustel, usuvad Eesti kaitsevõimesse rohkem kui need, kes ei ole käinud. Lisaks tuli uuringust välja, et naised usuvad Eesti kaitsevõimesse selgelt vähem kui mehed ning jätavad kaitseväes ja õppustel osalemise üldiselt meestele endale otsustada.

Kaitseväe peastaabi ülema Enno Mõtsi sõnul ei saa öelda, et naiste toetus meeste kordusõppustel käimisele on madal, aga see on passiivne. Neid hoiakuid on tema hinnangul võimalik muuta üldise teadvustamisega. Ta sõnas, et reservteenistus on kohustuslik ning lähedased peaksid innustama oma reservväelastest kaasasid riiki kaitsma minema.

Psühholoog Rita Rätsepa hinnangul tuleks ühiskonnas tõsta inimeste teadlikkust reservteenistuse ja õppekogunemiste kohta. "Ja kas või sellest, et reservväelane on see, kes võitleb lahinguväljal ja mis juhtub, kui ta läheb sinna, kui ei ole treeninud. Mida rohkem ta harjutab, seda enesekindlam ja suuremate kogemustega ta on. Raske õppustel, kerge lahingus," rääkis Rätsepp.

Kaitseliitlase Raivo Tamme hinnangul ei ole reservõppekogunemistel käijate hulga üle vaja nuriseda. "Me oleme saavutanud ikkagi peaaegu maksimumi. Kuhu see protsent peaks veel minema?" sõnas ta ja lisas, et inimesed liituvad Kaitseliiduga ning reservõppekogunemistele tulevad ka need, kes ei ole ammu neil osalenud.

Rätsepp leidis, et Ukrainas käiv sõda on Eestis inimeste teadlikkust kasvatanud. "Sellepärast ongi inimesed rohkem hakanud teadvustama, kui palju sõltub meist endist. Aastaid on öeldud, et me oleme nii väikesed, et me ei saa ise midagi teha. Nüüd me enam ei mõtle nii," lisas Rätsepp.

See, et naiste usk kaitsevõimesse on madalam kui meestel, võib Rätsepa hinnangul tulla sellest, et naised on alalhoidlikumad ja ei ole asjast piisavalt teadlikud. "Eks see tuleb kogemusega. Kes olid käinud õppustel, said juba kogemuse, et midagi hullu ei juhtu. Läbi selle saamegi teadlikumaks. Muud pole. Õhust see ei tule ju."

Kaitseministeerium on teinud aastaid kampaaniaid, et kaitseväkke rohkem naisi meelitada, kuid see pole suurt muutust toonud. Mõts märkis, et ühiskonnas on üldine arusaam, et kaitsevägi on rohkem meeste töö. Ta rõhutas, et tegelikult saab riigikaitsesse panustada erinevatel ametikohtadel. "Võib-olla siis peaks neid võimalusi tutvustama, et kaitseväes saab end teistmoodi teostada," sõnas ta.

Riigikaitse õpetaja Tõnis Assoni sõnul on vaja riigikaitset rohkem tutvustada. "See on süsteemne, järjekindel pidev protsess. Aga koolis kõikidele tüdrukutele ei räägita ju sellel teemal," tõdes ta.

Saatekülalised leidsid, et riigikaitse õpetus võiks Eestis koolides kohustuslik olla. Praegu õpetatakse seda valikainena 80 protsendis gümnaasiumites ja 70 protsendis kutseõppeasutustes.

Assoni sõnul on praegu kooli teha, kas nad tahavad riigikaitse tunde või mitte. "Kui juhtkond ei taha, siis selles koolis riigikaitse õpetust ei toimu," ütles ta ja lisas, et mõnel pool on probleem ka selles, et kuigi riigikaitse õpetajaid on piisavalt, ei ole neid osadesse piirkondadesse saada.

Tamme hinnangul ei saa eeldada, et iga Eesti kodu kasvatab oma lapsi patriootlikult, aga igast koolist võiks seda õpetust saada.

Rätsepp leidis, et just riigikaitse tunnist saaksid tüdrukud informatsiooni selle kohta, et kaitsevägi ei kujuta endast vaid relvaga jooksvaid mehi, vaid seal on ka muud teha.

Kaitsetahet aitab kasvatada eeskuju

Tõnis Assoni hinnangul aitab kaitsetahet kasvatada isiklik eeskuju ning selleni viivad väikesed sammud. "Kõik kogemused, mis on kaitseväelase vormiga hangitud, asjad, mis raamatuisse on pandud. Sa pead rääkima, et need asjad on sellised, mitte, et keegi kirjutas, kuidas peab olema," kirjeldas ta seda, mida riigikaitse tundides õpilastele räägib.

Asson märkis, et riigikaitseõpetusest ei saa teha ainult sõjalist õpetust, vaid sellega on seotud ka kodanikuõpetus. "Ainekavas on ette nähtud teemad, mida läbi võtta. Seal sees on natuke relvaõpet, riviõpet, aga ka kriisid, kuidas riigikaitse toimib. See on kombineeritud kodanikuõppe ja muuga," selgitas ta.

Assoni ja Mõtsi kinnitusel ei saa patriotismi peale suruda. "Kindlasti ei saa armastust peale käskida. Siin paratamatult elementaarne pedagoogika astub mängu ja tähtis on, mida rääkida, aga veel tähtsam on, kuidas rääkida," ütles Mõts.

Ka Rätsepp pidas tähtsaks isiklikku eeskuju. "See algab kodudest pihta, isiklik eeskuju ja väikesed sammud. Kuvand on noore jaoks inspireeriv. On näited, et kui keegi spordis teeb hea tulemuse, siis paljud lähevad trenni. Noor vajab kangelast ja iidolit. Me peame kuvandit tõstma," ütles Rätsepp.

"Mulle meeldib ka eeskujude asi ja isiklikul pinnal rääkimine. Ma olen käinud ka koolides õpilastele esinemas ja alati alustan vabadussõjast, vanaisast, kes sõdis vabadussõjas, ja ma näen, kuidas lapsed kuulavad. Ongi vaja eeskujusid igal pool. Ka kaitsetahte kasvatuses," rääkis Tamm.

Mõts usub, et kaitsetahe kindlasti kasvab. "Kaitsetahte arendusel on üks meetod kaudne lähenemine. Kas öelda otse, et sa pead kaitsma riiki, või rääkida, miks riik väärib kaitsmist. Põhiseadus loetleb meile vabadused ja õigused – neid on kaugelt üle 40. Siis on seal kirjas ka kohustused – kohustus anda haridus, kohustus hoolitseda oma vanemate eest, kohustus kaitsta loodust. Ja kõigi nende vabaduste ja õiguste nimel on veel üks kohustus – riigikaitse," rääkis ta.

Urmas Vaino kirjutas:Tõnis Asson, miks see nii on, et see üldine toetus sellele...ee.. kogunemistele minemisele on tegelikult madal. Et see jäetaksegi selle peale, et "vaata ise kuidas sa tahad" või, et "kui sa ise otsustad"... ja nii mõtlevad ka tööandjad. Meil on siin isegi numbrid olemas - 8% on ainult neid, kes julgustab elukaaslast õppustele minema, 76% ütleb, et noh, otsusta ise, vaata ise kuidas sa teed...

Erukolonelleitnant Tõnis Asson kirjutas:.... ma täiesti imestan, et kust need arvud on võetud, et nad nagu ei toeta.

Urmas Vaino kirjutas:Uuring näitab.

Brigaadikindral Enno Mõts kirjutas:Uuring on valiidne, reliaabne ja nii edasi...

Erukolonelleitnant Tõnis Asson kirjutas:Mõnikord tuleb uurida, mida uuritakse ja kes uurib, aga see ilmselt ei näita seda päris tõde...

Urmas Vaino kirjutas:Rita, aga kust me neid põhjuseid peaksime otsima, et meil see pilt vastu vaatab, et me üldiselt ei toeta... või noh jätame selle noore mehe enda otsustada lugu... kus see põhjus võiks olla?

Psühholoog Rita Rätsep kirjutas:..... lugedes seda uuringut... et osad tööandjad lausa ei lase inimest oma kohustust täitma tegelikult... ja kui tõsta seda teadlikkust, et see on kõik meie endi huvides...

2012/2013. õppeaastal õppis riigikaitset ligi 4000 õpilast 149 koolis üle Eesti.

Riigikaitseõpetus hakkas koolidesse tagasi jõudma 1990. aastate keskel, võimalik, et mõnes koolis muundus nõukaaegne kohustuslik sõjaline algõpetus samm-sammult riigikaitseõpetuseks. Uue aastatuhande alguses õpiti riigikaitset ca 40 koolis üle Eesti, seda peamiselt entusiastidest õpetajate eestvõttel.

Kuna puudus ühtne ainekava, võis õpetus kooliti üsna palju erineda. Mõnes koolis võidi veel Nõukogude-aegse „sõjalise” inertsist teha usinalt rividrilli ning panna automaati aja peale kokku-lahti ja teistes oli tundide sisu pigem isamaaline kasvatus. Koordineeritum ja eesmärgistatum tegevus algas pihta uue aastatuhande alguses, mil riigikaitseõpetust hakkas vedama kaitseministeerium. 2003. aastal koostati riigikaitseõpetuse ainekava ja õpik. Esmalt oli riigikaitseõpetus mõeldud ühe kursusena, so 35 ainetundi aastas. Teine eestikeelne riigikaitseõpetuse õpik ilmus seega seitsekümmend aastat pärast esimest (1933 ja 2003).

Riigikaitset õpetavate koolide arv hakkas jõudsalt kasvama, ulatudes 2008. aastal 80 koolini. Järgmine, 2011. aastal heaks kiidetud ainekava suurendas tundide mahtu kahele kursusele, 70 ainetunnile, millest pooled olid mõeldud klassitundidena ja pooled välilaagrina.

Alates 2008. aastast on riigikaitset õpetavate koolide arv märkimisväärselt kasvanud, seepärast muudeti 2013. aastal koolide toetamise põhimõtteid, et eelarvevahendite eraldamine ja kasutamine oleks otstarbekam ja läbipaistvam....

....2012/2013. õppeaasta lõpus võis riigikaitseõpetust õppida 64% gümnaasiumis ja 34% kutseõppeasutuses.
Kuigi riigikaitseõpetuse puhul on tegemist valikainega, võib kool otsustada selle õppeaine õpilastele kohustuslikuks teha. 2012/2013. õppeaastal õppisid riigikaitseõpetust kohustuslikus korras 30 kooli − 26 gümnaasiumi ja nelja kutsekooli − õpilased. Kokku õppis 2012/2013. õppeaastal kohustuslikult riigikaitseõpetust 1179 õpilast ehk ligi 30% kõigist riigikaitseõpetust õppinud õpilastest.

Haridus- ja teadusministeerium on välja töötanud ja esitanud avalikule arutelule üldharidusasutuste 10.-11. klassi õpilaste õppekava „Isamaa kaitse“ eelnõu.

Õppeaine "Isamaa kaitse" eesmärk on omandada gümnasistidele teadmisi Ukraina relvajõudude ja teiste sõjaväeliste koosseisude ülesannetest, omandada isamaa kaitsmise, kodanikukaitse ning meditsiini- ja sanitaarõpe.

Samuti peaks aine kujundama ja täiendama gümnaasiumiõpilastes olulisi teadmisi, oskusi ja vilumusi Isamaa kaitsmisel ja sõjalis-patriootlikul kasvatusel, valmistama ette õpilasi isamaa kaitsmiseks jms.

Eeldatavasti muutub õppeaine "Isamaa kaitse" kohustuslikuks õppeaineks, mida hakatakse õpetama gümnaasiumis tervikliku üldkeskharidussüsteemi õppeasutustes.

Õppekavas "Isamaa kaitsmine" on toodud rubriigid ja teemad, aga ka tundide arvestus poiste treeningu käigus ja tüdrukute treeningukursus erineva nädalakoormusega. Programmi õppematerjal on jaotatud õppeperioodide kaupa, eraldi poiste rühmale ja tüdrukute rühmale.

Samuti on õpilaste teadmiste, oskuste ja vilumuste taseme praktiliseks kinnistamiseks programmis kavas läbi viia sõjalist väliõpet.

Haridusasutuse aastaplaani jaotises sõjalis-patriootiline kasvatustegevus hõlmab ukraina rahva traditsioonide, ajaloo, vaimse pärandi, sümbolite, tavade, rahvusliku väärikuse, rahvustevaheliste suhete kultuuri, rahva moraalsete ja psühholoogiliste omaduste uurimist, kodanik, patrioot, isamaa kaitsja.

Programm näeb ette ka õpilaste külastamist väeosades, et tutvuda relvade ja sõjatehnikaga, sõjaväelaste elu- ja elukorraldusega, militaarmuuseumide külastamine, kohtumine kaitseväe veteranidega ning vastavate sõjalis-patriootiliste teemadega külastuste läbiviimine.

Üldõppeasutuste 10.-11. klassi õpilaste õppekava „Isamaa kaitsmine“ eelnõu näeb ette, et ainet hakatakse õpetama kehtiva seadusandluse alusel ja see lülitatakse aasta üldõppeasutuste tüüpõppekavade muutumatusse komponenti 3. astmes.

https://ru.osvita.ua/school/44124/

Koolidesse ilmub uus õppeaine - "Ukraina kaitse"

Alates selle aasta 1. septembrist hakatakse Ukraina koolides õppeaine “Isamaa kaitse” asemel õppima uut õppeainet– “Ukraina kaitse”.

Õppeaine “Ukraina kaitse” on 10.-11. klassis programmi kohustuslik osa. Selle eesmärk on Novosadi sõnul anda õpilastele teadmisi ja oskusi riigi kaitsmiseks ning õpetada tegutsema eriolukordades.

https://dumskaya.net/news/v-ukrainskih- ... za-109627/

Arestovitš on korduvalt ära märkinud, et ta pole rahul .... kuidas rünnaküksustesse, kus vajatakse noori, terveid ja kiireid mehi, mobiliseeritakse liiga vanu (40+) ja nooremaid mitte (riiklik poliitika)

viewtopic.php?p=819250#p819250

Ukraina relvajõududes on praegu liiga palju eakaid võitlejaid. Samas on noortest meestest tohutu puudus. Seetõttu on Ukrainas tungiv vajadus tugevdada noorte mobiliseerimist. Lõppude lõpuks, kui rindel võitlevad peamiselt vanemad mehed, siis Ukraina sõda ei võida.

54. eraldiseisva mehhaniseeritud brigaadi ohvitser Aleksandr Afanasjev teatas sellest otse-eetris ühes Ukraina telekanalis.

https://top.today.ua/ru/ukrayinska-v-uk ... na-fronti/

Ukraina relvajõudude 3. üksiku ründebrigaadi pataljoniülem ja sõjaväelane Petro “Rollo” Gorbatenko leiab, et Ukrainas tuleb mobilisatsiooni laiendada. Ja TCC prioriteet peaks olema 18-20-aastased noored poisid, mitte keskealised. Sest noored on tervemad, õpivad kiiremini ja võitlevad tõhusamalt.

https://informator.ua/ru/nado-mobilizov ... gorbatenko

Vabatahtlike territoriaalkaitse üksuste loomisel on mõtet vaid siis, kui territoriaalkaitsepataljonid on komplekteeritud 75-80%-ni. Pärast seda võidakse mõned piirangud vabatahtlikele kaotada – lubatud vanust võidakse tõsta 65 või isegi 70 aastani.

https://apostrophe.ua/news/society/2022 ... nyi/259826

Fucs kirjutas: ↑19 Dets, 2023 18:45 [...]
Kuna siin viimases otsas vanemate meeste mobiliseerimisel tekkisid muuhulgas ka motivatsiooniprobleemid, siis tundub, et need vanemad mehed, kes olid motiveeritud (ja terved), hakkavad otsa saama. Motivatsiooniprobleemidest UKR allikad eriti (või tegelikult mitte üldse, kui Arestovitš ja muu sarnane "opositsiooniline" seltskond välja arvata) rääkida ei taha.
[...]

Lõppenud nädalavahetusel tunnistas Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, et kuigi praegust elavjõu arvulist võimekust, mis on hetkel umbes 1,1 miljonit inimest, tuleb säilitada, on kõik motiveeritud inimesed juba armeega liitunud. Sunniviisiliselt rindele veetavate võitlejate kasu on tema hinnangul nullilähedane.
Samas on motivatsioonipuudus Budanovi hinnangul tõsine probleem, mida ongi keeruline lahendada. Ta tõi küll välja, et vähemalt on nüüd armees palk hea, aga nentis ka, et ilmselt ei ole see siiski põhiline põhjus, miks mõned mehed tulevad kodumaad kaitsma, aga teised püüavad eemale hoida, kirjutab Ukrinform.
Sellegipoolest on väljaande The New York Times (NYT) andmetel muutunud värbamisstrateegiad Ukrainas agressiivsemaks ning teatatud on ka juhtudest, kus mehi on otse tänavalt jõuga värbamiskeskusse viidud.