Re: Autotehnikateema
Postitatud: 27 Veebr, 2025 11:41
Kuna sädesüütega mootorid niipea ei kao, siis on vist mõtet jäädvustada ajaloo jaoks (eestikeelsesse netti) bensiinimootori süüteküünla paigaldamise põhitõde, sest paistab, et ka siinsed kasutajad seda ei mäleta või on omale "kliendi rahustamiseks" mingi müüdi välja mõelnud, sest kui vanasti malm mootorite ajal ei olnud see teadmine oluline, siis AL plokikaante juures on see vajalik.
Kui üldse tahavad selle teadmise meenutamist vajalikuks pidada, sest ega "kliendi raha ju ei haise", kui 1 küünla paigaldamise eest saab 30eur või rohkem kasseerida ja sest diagnoosi tegemise saab ju ka maha müüa.
Kui tekkib "kollane rõngas", siis on küünal "lõpuni kinni keeratud" ja ülepingestatud (metalli jääkdeformatsioon on ületatud) tihendusseib töötab "tavalise seibina" ning põlemisgaasid saavad tungida läbi küünla isolaatori tihenduse.
2) Kuna terase ja alumiiniumi joonpaisumistegur erineb ca 2 korda ja AL plokikaas paisub rohkem, kui süüteküünla kere osa, siis erinevate paisumiste kompenseerimiseks ongi süüteküünla tihendusseib konstrueeritud erikujulise (taldrik)vedruna.
Uue küünla seibi paksus on 2,15mm.
Kui tavalise küünla keere on M14x1,5mm, siis ühe täispöördega liigub küünal avasse 1,5mm võrra.
Kui küünla paigaldamisel on küünal "lõpuni sisse keeratud" ja seib ei tööta enam erinevate metallide joonpaisumiste kompensaatorina, siis soojenemisel plokikaase materjali suuremal paisumisel avaldub küüna korpusele keermeosa väljapoole venitav jõud, mis muudab küünla kere kuju.
Küünla kere venimisel väheneb küünla isolaatori ja küünla korpuse vahelise tihendi tihedus ning kuuma mootori silindrist hakkavad heitgaasid süüteküünla isolaatori tihendi vahelt läbi pressima.
Kuna see vahe on väga väike ja tekkib ainult kuuma mootori korral, siis ei ole seal musti tahmajälgi (tahm tekkib külma mootori käivitamisel, kui hapnikuandur veel ei tööta), vaid on korras küttesegu korral kollane rõngas.
Kuna sellise ebatihedusega muutub ka küünla isolaatori temperatuurirežiim ja mureneb silindris oleva isolaatori soojuskoonuse email, siis ka kõige kallimate elektroodidega süüteküünlad hakkavad sügiseste niiskete ilmadega käivitusel ülelöökide tõttu vahele jätma ja süüteküünalde tööiga väheneb kordades.
Eriti annavad ülelöögid tunda kaasaegsetel (mikroturbo) mootoritel, kus süütepooli voolu impulsi kuju järgi hinnatakse sädeme ja põlemisprotsessi kvaliteeti ning aju poolt registreeritud vigade põhjal tuleb kasvõi igal sügisel vahetada (kalleid) plaatinaküünlaid, mis küünlatootja andmetel peaks töötama mitmeid aastaid.
3) Kui küünlatootja on ette näinud seibi eelpingestamise/kokkusurumise paigaldamisel 0,75-1,0mm võrra, siis M14x1,5mm keermega küünal tuleb paigaldamisel töötanud mootorisse (keere ei ole enam uus ja puhas) keerata käega kuni seibi kokkupuuteni pindadega ja siis keerata 1/2-2/3 pööret, et anda küünla tihendusseibile õige eelpingestus.
(Alati tasub tänapäeval uurida küünlatootja (mitte niivõrd autotootja) paigaldusjuhendit, sest küünlad on erinevate keermetega ja kujudega.)
Kui mootor on küünalde vahetuse ajal soe, siis peaks enne küünlade lõpplikku pingutamist andma aega temperatuuride ühtlustumiseks, vast 10min ja alles siis keerata võtmega "pingutuse pool pööret".
Koonustihendusega (ilma seibita) M14x1,5mm keermega küünal keeratakse pärast käega paika keeramist ainult 1/16 pööret võtmega.
Kui õlinäpp "kuldse rasvaga" määrib paigaldatava küünla keerme või seda viiliga korrigeerib ja keerab selle "kuldse plõksuga võtmega" mootorile ning klient on väga rahul, siis suure tõenäosusega tuleb kliendil järgmisel sügisel jälle uute küünalde + diagnostika eest raha välja käia.
Lisan mõned pildid NGK tänavasõidukite erinevat tüüpi tihendusega küünalde paigaldusjuhenditaest:

Kui üldse tahavad selle teadmise meenutamist vajalikuks pidada, sest ega "kliendi raha ju ei haise", kui 1 küünla paigaldamise eest saab 30eur või rohkem kasseerida ja sest diagnoosi tegemise saab ju ka maha müüa.
1) Kui süüteküünla keere on tahma täis, siis küünal on liiga kõvasti kinni keeratud, misjärel küünalt tihendav vedruseib on kaotanud oma vetruva omaduse ja sellega koos tihendus omaduse ning laseb läbi keerme tahmaseid mootori heitgaase.
Kui tekkib "kollane rõngas", siis on küünal "lõpuni kinni keeratud" ja ülepingestatud (metalli jääkdeformatsioon on ületatud) tihendusseib töötab "tavalise seibina" ning põlemisgaasid saavad tungida läbi küünla isolaatori tihenduse.
2) Kuna terase ja alumiiniumi joonpaisumistegur erineb ca 2 korda ja AL plokikaas paisub rohkem, kui süüteküünla kere osa, siis erinevate paisumiste kompenseerimiseks ongi süüteküünla tihendusseib konstrueeritud erikujulise (taldrik)vedruna.
Uue küünla seibi paksus on 2,15mm.
Kui tavalise küünla keere on M14x1,5mm, siis ühe täispöördega liigub küünal avasse 1,5mm võrra.
Kui küünla paigaldamisel on küünal "lõpuni sisse keeratud" ja seib ei tööta enam erinevate metallide joonpaisumiste kompensaatorina, siis soojenemisel plokikaase materjali suuremal paisumisel avaldub küüna korpusele keermeosa väljapoole venitav jõud, mis muudab küünla kere kuju.
Küünla kere venimisel väheneb küünla isolaatori ja küünla korpuse vahelise tihendi tihedus ning kuuma mootori silindrist hakkavad heitgaasid süüteküünla isolaatori tihendi vahelt läbi pressima.
Kuna see vahe on väga väike ja tekkib ainult kuuma mootori korral, siis ei ole seal musti tahmajälgi (tahm tekkib külma mootori käivitamisel, kui hapnikuandur veel ei tööta), vaid on korras küttesegu korral kollane rõngas.
Kuna sellise ebatihedusega muutub ka küünla isolaatori temperatuurirežiim ja mureneb silindris oleva isolaatori soojuskoonuse email, siis ka kõige kallimate elektroodidega süüteküünlad hakkavad sügiseste niiskete ilmadega käivitusel ülelöökide tõttu vahele jätma ja süüteküünalde tööiga väheneb kordades.
Eriti annavad ülelöögid tunda kaasaegsetel (mikroturbo) mootoritel, kus süütepooli voolu impulsi kuju järgi hinnatakse sädeme ja põlemisprotsessi kvaliteeti ning aju poolt registreeritud vigade põhjal tuleb kasvõi igal sügisel vahetada (kalleid) plaatinaküünlaid, mis küünlatootja andmetel peaks töötama mitmeid aastaid.
3) Kui küünlatootja on ette näinud seibi eelpingestamise/kokkusurumise paigaldamisel 0,75-1,0mm võrra, siis M14x1,5mm keermega küünal tuleb paigaldamisel töötanud mootorisse (keere ei ole enam uus ja puhas) keerata käega kuni seibi kokkupuuteni pindadega ja siis keerata 1/2-2/3 pööret, et anda küünla tihendusseibile õige eelpingestus.
(Alati tasub tänapäeval uurida küünlatootja (mitte niivõrd autotootja) paigaldusjuhendit, sest küünlad on erinevate keermetega ja kujudega.)
Kui mootor on küünalde vahetuse ajal soe, siis peaks enne küünlade lõpplikku pingutamist andma aega temperatuuride ühtlustumiseks, vast 10min ja alles siis keerata võtmega "pingutuse pool pööret".
Koonustihendusega (ilma seibita) M14x1,5mm keermega küünal keeratakse pärast käega paika keeramist ainult 1/16 pööret võtmega.
Kui õlinäpp "kuldse rasvaga" määrib paigaldatava küünla keerme või seda viiliga korrigeerib ja keerab selle "kuldse plõksuga võtmega" mootorile ning klient on väga rahul, siis suure tõenäosusega tuleb kliendil järgmisel sügisel jälle uute küünalde + diagnostika eest raha välja käia.
Lisan mõned pildid NGK tänavasõidukite erinevat tüüpi tihendusega küünalde paigaldusjuhenditaest:

