Eesti majandus eile, täna ja homme.

[Sho]

Kui sa oled juhatuse liige, siis sa ei saa Töötukassast toetusi võtta.

Trumm lihtsalt demonstreeris on teadmatust ja eelarvamusi.

Kui su teenuste kuukäive on alla miiniumumi (st alla 500 euro), siis soovitaksin vahest minna palgatööle, sest (endale) tööandjaks olemise edukus on kahtlane.

Bingo. Just selline ongi ametlik suhtumine.
Kui su käive jääb alla meie poolt kehtestatava piirmäära, siis loobu iseseisvusest ja hakka meie alluvaks.
Ja kui ikkagi hakkama saad, siis tõstame piirmäära veelgi.

[Fucs]

Juhatuse liige saab ka tööd teha KA töölepinguga (lisaks käsunduslepingule).
Ma jään vastuse ainult võlgu, mis saab töötuskindlustusest, kas hüvitist saab (igakuist makset maksta igatahes saab) või muudab juhatuse liikmeks olemine inimese kohe kurjategijaks/petiseks nagu mitmel pool arusaam on.

Töölepingu ja käsunduslepingu peamised erinevused:

tööleping peab reeglina olema kirjalik, mis aitab vältida vaidlusi kokkulepitus – käsundusleping võib olla suuline;
töölepingut saab tähtajalisena sõlmida ainult piiratud juhtudel – käsunduslepingu võib alati sõlmida tähtajalisena;
töötajale on kehtestatud tööajaregulatsioon ning ületunnitöö piirang – käsundisaajalt võib töö tegemist nõuda 24/7;
töötajal on täistööajaga töötades õigus vähemalt miinimumpalgale ning tööandjal kohustus tasuda maksud – käsunduslepingul miinimumtasu puudub ning maksude tasumises tuleb eraldi kokku leppida;
töötajal on õigus saada puhkust – käsundisaajal ei ole;
töötajale kohaldub selle olemasolul kollektiivleping ning tal on õigus streikida – käsundisaajale kollektiivleping ei kohaldu ning streigiõigus puudub;
töötaja vastutus on piiratud – käsundisaaja oma ei ole;
töölepingu ülesütlemisel töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) on sätestatud etteteatamise ning hüvitise miinimummäärad – käsunduslepingu puhul need puuduvad;
töötaja tervist ning ohutust kaitseb töötervishoiu ja tööohutuse seadus – käsundisaajat ei kaitse;
töötaja saab vaidluse korral pöörduda lisaks kohtule tööinspektsiooni või töövaidluskomisjoni – käsundisaaja saab pöörduda ainult kohtusse.

Vahepeal oli veel ka nii

2014. aastal jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mille järgi ei või enam töötuna arvel olla ega saada töötuskindlustushüvitist juhatuse liige, kes ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu.

Kaubandus-tööstuskoda viitas seaduse probleemile juba samal aastal, kuid tookord märkust ei arvestatud. 2015. aastal leidis ka õiguskantsler, et selline keeld on vastuolus põhiseadusega. Samale seisukohale jõudis nüüd tänavu kevadel ka riigikohus.

https://www.aripaev.ee/uudised/2017/10/ ... vele-votta


Ja nüüd on nii

Töötuskindlustuse seaduse alusel ei ole töötuskindlustusega kindlustatud isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus.
See tähendab, et äriühingu juhatuse liikmele makstud tasudelt ei maksta töötuskindlustusmakseid, mistõttu ei teki ka töötuskindlustushüvitise määramiseks vajalikku töötuskindlustusstaaži.

Töötuskindlustusstaaži arvestatakse töötamise registrisse kantud töötamise perioodide alusel. Üks kuu kindlustusstaaži arvestatakse iga kalendrikuu eest, sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust.

Seetõttu peab äriühingu juhatuse liige olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul äriühingu juhtimise kõrvalt töötanud ka töölepingu või töövõtulepingu alusel vähemalt 12 kuud
ja viimase töösuhte lõppemise põhjus peab vastama töötuskindlustushüvitise maksmise tingimusele.

[Kapten Trumm]

Bingo. Just selline ongi ametlik suhtumine.
Kui su käive jääb alla meie poolt kehtestatava piirmäära, siis loobu iseseisvusest ja hakka meie alluvaks.
Ja kui ikkagi hakkama saad, siis tõstame piirmäära veelgi.

Loodetavasti Sho ikka niipalju teemat ablab, et taoline harrastus-ettevõtlus ei ole levinud ettevõtlusvorm ja taolise vormi jätkusuutlikkus ei saa olla ka majanduspoliitiliste valikute eesmärgiks? Kui sellise käibe nimel tehakse täisajaga tööd, siis tekiks lihtsalt küsimus, et kas antud tegevus on võimetekohane (nii väike tulu) või toimub labane tulude varjamine (loe mustalt raha vastuvõtmine) ja see miinimumpalk kuus deklareeritakse lihtsalt seepärast, et mitte jääda ilma teatud hüvedest (nt ravikindlustus). Selliseid teiste kulul elavaid tegelasi siiski on.

Eesti ei saa eales rikkaks, kui me tõstame kilbile äritegevuse, kus kuu käive on ekvivalentne kahe töömehe tööpäeva rahadega. Vabal maal on mõistagi igaühel vaba valik, söö või kartulikoori, ainult majandus/sotsiaalpoliitilised valikud saavad lähtuda ikkagi ettevõtlusmudelitest, mis on jätkusuutlikud ja kus ühele inimesele tuleb vähemalt keskmine palk kuus. Hobide kulusid võib igaüks ise maksta ja seda ei pea makstama ühiskassast (ka läbi saamata maksude).

Soovitaks siiski jälgida JFK motot: "Ärge küsige, mida ühiskonnal on teile anda, vaid küsige, mida teil on ühiskonnale anda".

[Sho]

siis tekiks lihtsalt küsimus, et kas toimub labane tulude varjamine (loe mustalt raha vastuvõtmine)

See on hea. Seleta meile siis ära kuidas toimub toodangu ekspordilt mustalt raha vastuvõtmine läbi pangaülekande?

Ja muidu on ka selline tüüpiline riigisotsialism.
A la kui teenid alla miinimumi, siis oled saamatu ja pead Trummi alluvaks minema. Kui aga rohkem, siis on see kindlasti must sissetulek ja sa oled süüdi selle miinimumi välja maksmises. Igapidi süüdlane.

Hobide kulusid võib igaüks ise maksta ja seda ei pea makstama ühiskassast (ka läbi saamata maksude).

See on eriti briljantne. Ettevõtluskulud makstakse ettekujutuslikult lausa mingist ühiskassast (platnoide omast?) ning saamata maksudest.
Kõik kokku on selline riigi kulul elava ahne puugi maailmanägemus, kelle sissetulekud sõltuvad tegelikult kasumlikku tööd tegevatest ehk riigile reaalset kasumit tootvatest üksikutest OÜtajatest. Umbes samal tasemel, nagu riigiametniku kinnitus, et tema palgalt on maksud ja autodelt erisoodustusmaksud makstud, ehk sisuliselt raha riigi ühest taskust teise tõstetud.

Ma viskan Trummile eelneva põhjal nüüd ühe kondi järada.
Nimelt ma väidan, et üksik multitalendist OÜtaja, kelle ekspordikäive on väiksem kui miinimumpalk, on riigile majanduslikult kasulikum, kui ütleme et lausa kolme miinimumpalka teeniv Trumm.

[Svejk]

Loodetavasti Sho ikka niipalju teemat ablab, et taoline harrastus-ettevõtlus ei ole levinud ettevõtlusvorm ja taolise vormi jätkusuutlikkus ei saa olla ka majanduspoliitiliste valikute eesmärgiks? Kui sellise käibe nimel tehakse täisajaga tööd, siis tekiks lihtsalt küsimus, et kas antud tegevus on võimetekohane (nii väike tulu) või toimub labane tulude varjamine (loe mustalt raha vastuvõtmine) ja see miinimumpalk kuus deklareeritakse lihtsalt seepärast, et mitte jääda ilma teatud hüvedest (nt ravikindlustus). Selliseid teiste kulul elavaid tegelasi siiski on.

Kui su teenuste kuukäive on alla miiniumumi (st alla 500 euro), siis soovitaksin vahest minna palgatööle, sest (endale) tööandjaks olemise edukus on kahtlane.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 77#p568677

SUUR LUGU! Riik hakkab karistama vaeseks olemist – ära võidakse võtta juhtimis- ning valimisõigus
https://www.lugejakiri.ee/suur-lugu-rii ... qd_GCmhD6Y

Statistikaameti andmetel elasid 300 000 Eesti elanikku mullu suhtelises vaesuses. Nüüd hakkab riik selle vastu karmimalt võitlema, võttes vaestelt ära juhtimis- ning valimisõiguse.

„Vaesed ei maksa makse või maksavad neid väga vähe aga naudivad kõiki samu hüvesid nagu teised, kes on riigile truud alamad ja maksavad korralikult makse. Ma ei hakka keerutama – vaesed on Eesti riigile suureks koormaks ja taoline olukord ei saa kaua kesta,“selgitas rahandusminister Toomas Tõniste riigi vajadust võidelda senisest karmimalt Eestis lokkava vaesusega.

Kaalumisel oli ka vaesusmaks

Alguses oli meil Rahandusministeeriumis laual plaan, et maksustame vaeseks olemise aga ruttu sai selgeks, et ei saa võtta midagi sealt, kust midagi võtta pole. Seetõttu ongi kabinetivaikuses juba tükk aega valminud seaduseelnõu, mis lühidalt öeldes teeb vaeseks olemise üsna keeruliseks igaühele, kes selle tee valib või valinud on,“ ütles minister.

Määruse kohaselt saab riik rakendada erinevaid aktiivmõjutusmeetmeid neile, kes täna on liiga vaesed – näiteks võtta neilt ära juhiloa, keelata neil valimistel osalemine või miks mitte peatada ka nende jahitunnistuse, relvaloa ja kalastuskaardi kehtivuse. „Taoline karistus peaks iga vaese mõtlema panema, kas ta ikka tahab edasi vaene olla või on lihtsam jõukas olla.“

Eelpoolnimetatud sätteid tohib Tõniste sõnul rakendada kõigi nende vaeste puhul, kes on ilma mõjuva põhjuseta valinud mitterikkaks olemise tee. Samuti saab kohtutäitur õiguse arestida autoliisingu või laenu makseid, mida vaeste eest teevad kolmandad isikud.

„Kui vaene inimene näitab üles head tahet minna 30 päeva jooksul tööle, jäävad talle load alles. Tasub rõhutada, et riiki eriti ei huvita, mis viisil mittevaeseks olemise raha teenitakse, peaasi, et riigile makse makstakse,“ kinnitas Tõniste.

jne...

[Kapten Trumm]

See on eriti briljantne. Ettevõtluskulud makstakse ettekujutuslikult lausa mingist ühiskassast (platnoide omast?) ning saamata maksudest.
Kõik kokku on selline riigi kulul elava ahne puugi maailmanägemus, kelle sissetulekud sõltuvad tegelikult kasumlikku tööd tegevatest ehk riigile reaalset kasumit tootvatest üksikutest OÜtajatest. Umbes samal tasemel, nagu riigiametniku kinnitus, et tema palgalt on maksud ja autodelt erisoodustusmaksud makstud, ehk sisuliselt raha riigi ühest taskust teise tõstetud.

Kaaluksid arutlemist mingi lihtsamal teemal, millest sa midagi taipad ka?
Mitte ettevõtluskulusid ei maksta, vaid pole ühtegi tasuta lõunat, vaid need makstakse kinni enamasti maksumaksja poolt.
Tavaline "äriloogika", et deklareerimine miinimumpalka ja maksame minimaalselt maksusid, aga maksumaksja kinnimakstavaid hüvesid tarbime täiega.

Miks sa arvad, et ma riigi kulul kuidagi elan?

[Sho]

Mitte ettevõtluskulusid ei maksta, vaid pole ühtegi tasuta lõunat, vaid need makstakse kinni enamasti maksumaksja poolt.

Kas sa ise said sellest lausest aru?

Tavaline "äriloogika", et deklareerimine miinimumpalka ja maksame minimaalselt maksusid, aga maksumaksja kinnimakstavaid hüvesid tarbime täiega.

See tee viib üsna pea pankrotti. Sest kuidas sa deklareerid miinimumpalka, kui su käivegi on sellest väiksem?
Ja milliseid hüvesid konkreetselt sa siis tarbid, kui sa miinimumpalkagi ei deklareeri?
Sellisel juhul oled sa rohkem maksumaksja, kes maksab kinni teiste hüved, ise midagi vastu saamata.

Kaaluksid arutlemist mingi lihtsamal teemal, millest sa midagi taipad ka?

Tänan pakkumast, aga ma arutlen sinuga siin sellel teemal ainult selle pärast, et su võhiklikkus ja piiratus majandusteemades torkab silma ja teeb mulle nalja.
No ma lihtsalt ei suuda end kunagi tagasi hoida, kui midagi nii silmaklapistatut näen, et kohe pean aasima hakkama, sorry.
Kusjuures ma olen kindel, et oma otsese tööga ja torumeeste drillimisega saad sa väga hästi hakkama.

[Kapten Trumm]

See tee viib üsna pea pankrotti. Sest kuidas sa deklareerid miinimumpalka, kui su käivegi on sellest väiksem?

Kui su käive ekspordiks ja multitalendina on kuus alla miinimumpalga, siis ma oleksin sinu asemel selle majandusteadlase diplomi teemal vait ega pilluks siin repliike. Ma teenisin isegi autoparandajana rohkem. Asjatundmatu oled praegu sina ja mulle ei tee see isegi mitte nalja, vaid lausa nutma ajab, et selliseid inimesi veel leidub

Kui mina teeniks autoparandajana oma garaazis 50-100 eurot päevas käivet (1000-2000 eurot kuus) ja sina miinimumpalga (hetkel 500), siis kes siin ohmu majandusteemas on....? Praktilise majandamise kõige esimene oskus ongi valida endale tegevus, kus on võimalik normaalselt ära elada. Kui seda suutlikkust pole, on tõesti ühiskonnale kasulikum Selveri kärumeheks minna.

[Sho]

Praktilise majandamise kõige esimene oskus ongi valida endale tegevus, kus on võimalik normaalselt ära elada.

Väga õige! Ja mis paneb sind ekslikult arvama, et ekspordiks tootev multitalent ei suuda minimaalpalgast väiksema käibega normaalselt ära elada?

Kui seda suutlikkust pole, on tõesti ühiskonnale kasulikum Selveri kärumeheks minna.

Taas, mis paneb sind arvama, et multitalendil on võimalik Selveri kärumehena normaalselt ära elada?

Luba ennast nüüd pisut õpetada ja korrigeerida. Praktilise majandamise kõige esimene oskus pole mitte tegevusala valik või normaalne äraelamine (mis on suhteline mõiste), vaid oskus hoida oma tulud suuremad kui kulud. Kui palju suuremad, pole esmase lähenemise juures üldse oluline.

Kui mina teeniks autoparandajana oma garaazis 50-100 eurot päevas käivet (1000-2000 eurot kuus) ja sina miinimumpalga (hetkel 500), siis kes siin ohmu majandusteemas on....?

Mina seda sellisel juhul kindlasti pole. Järelikult sina?
Vähemalt mina tunneksin end sedasi autoparandajana töötades küll täielikult läbikukkununa.
Ma olen ka sellise suurepalgalisena töötanud, mõistagi kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt palju kõrgemal tasemel, aga päeva lõpuks saabub "majandusteadlase vaatepunktist vaadates" paratamatult selgus, et see pole jätkusuutlik vaid ongi ajutine lahendus.

Kui su käive ekspordiks ja multitalendina on kuus alla miinimumpalga, siis ma oleksin sinu asemel selle majandusteadlase diplomi teemal vait ega pilluks siin repliike. Ma teenisin isegi autoparandajana rohkem.

Vaat see ongi su maksimumtase sel juhul - monotalent. Majandusteadusega pole sel vähimatki pistmist.
Majandusest on sul alustuseks palju õppida juba sellelt proualt..
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/va ... d=84795445

Majandusteadlane peab mõistma protsesside olemust ja suutma ennustada aktsioonide tagajärgi. Kõiki tagajärgi, mitte ainult esmaseid ja silmatorkavaid.
Nii et kuni sa jätkad mulle siin nalja tegemist loosungitega "kõigile keskmine palk", "tõstame miinimumpalga keskmiseks palgaks" ja "vaat kus mina teenin", siis oled sa oma majandusteadmistest rääkides "pisut" üle pingutanud.
Lisaks meenutan, et mitte mina ei hakanud eputama oma "paberitega" vaid sina hakkasid seda nõudma, tundes end ilmselt puudutatuna sellest, et härra leitnandi ideid seersandi tasemel olevateks peeti.

[vanahalb]

Möödarääkimine seisneb selles, et ettevõtja ei ole kunagi töötaja.

Ei päde, täiesti tuntav osa ettevõtjatest on nimelt ka töötajad. Omaenda ettevõttes direktor-koristajad ja kõik muu, mis sinna vahele jääb. Konkreetsed näited- logistik, raamatupidaja, tellimuste vastuvõtja, elektriinsener, varustaja,kaugvedude autojuht- kõik ettevõtjad ja kõik töötajad. Omaenda 5-10-30 töötajaga firmades.

Ei-ei, see on rohkem õigusteaduse valdkonda kuuluv küsimus. Töötaja üks oluline tunnus on "allumine tööandja juhatusele ja kontrollile". Lepingutel võib igasuguseid pealkirju olla, Mõnikord kirjutataks pealkirjaks Töövõtuleping ja tehakse selle alusel rutiinset autojuhitööd. Nii võib teha kuid kui mingi vaidlus tekib hakkavad õpetatud mehed lepingut lahkama. Siis tuvastatakse, et sisuliselt on see Tööleping, sest Töövõtuleping on oma olemuselt suunatud mingi eesmärgi saavutamisele mitte jätkuvaks töötamiseks. Kes siis tegi mingeid kulusid kokku hoida lootes niisuguse töövõtulepingu on omale kirvega jalga äsanud. Või raamatupidajad teevad tihti Käsunduslepinguga. Kui asjasse süüvida ja selgub, et vastavalt asutuse päevaplaanile tuleb hommikul kl 8 majas olla, lõuna on 12-13 ja kojuminek kl 17, hakkab asi kangesti töölepingu järgi lõhnama. Muud midagi viga polegi kui lepingul on vale pealkiri (pealkirja ja sisu vastuolu korral juhindutakse sisust ) ja lepingus reguleerimata jäänud töösuhte küsimustes juhindutakse seadusest. Seaduses on minimaalnormid, töötajale koormavamalt kokku leppida ei saa, soodsamalt saab alati.

Ettevõtja ei saa sellepärast töötaja olla, et ta ei allu iseendale. Praktikant ei ole töötaja eelkõige vastutuse puudumise tõttu. Raamatupidamisfirma praktikant võib igasuguseid tabeleid ja formulare täita kuid kliendile korraldatud jama puhul vastutab juhendaja

akf AMvA osutatud spetsiifiliste Eesti õigusnormide koha pealt ( millal saab töötukassast hüvitist ja millal mitte vms) eriti kaasa rääkida ei oska sest mina lõpetasin igasugused töölepingud ca 2009 ja Eestis tõmbasin juhtme lõplikult seinast 2015. Seadused on vahepeal paljuski muutunud. Vastupidiselt akf Trummile mäletan ma , et 2008 a kriisi ajal oli probleem selles, et see kes oli kuskil juhatuse liige ei saanud töötukassast hüvitist. Puudutas see näiteks ehitustöölist, kes oli põhikohaga kasvõi maaler kuid tal oli ühtlasi mingi ettevõte, kes samale tööandjale ilma juhita miniekskavaatorit rentis. Kui siis tööandja pillid kotti pani, ei saanud maaler-ekskavatortšik mingit töötuhüvitist, sets ta oli äriregistris juhatuse liikmena kirjas. See kord tehti pärast õiglasemaks. Ei mäleta enam, et kas juhatuse liikme tasult ei pidanud enam töötukindlustusmakset maksma või hakkasid ka juhatuse liikmed töötuabiraha saama.

Aga mitte sellest ei tahtnud rääkida. Ettevõtja vs Oütaja-parasiit küsimusele on minumeelest Eestis ja Soomes erinev lähenemine. Mu kogemuse põhjal ei tehta Soomes ettevõtjale( oütajale) riigi poolt erilisi takistusi. Las inimene möllab ja rabeleb, skeemitab ja maksab endale miinimumpalka. Varsti saab kõht täis. Põhimõtteliselt on kaks teed: kas hakkab hästi minema, laiendab ettevõtet , loob töökohti juurde ja elavdab majandust või ei viitsi enam ja hakkab palgatööliseks. Kes siin Soomes juba varem on olnud, on minuvanuselt tihtipeale palgatöö juurde tagasi pöördunud. Raha käib käest läbi vähem kuid kohe kui kell kukub jääb ka kirves õhku rippuma ja kojuminek. Pluss igasugused hüvitised. Mainisin siin vist ennistki sadamameeste "saunahüvitist". Kui surma ähvardusel tõesti laupäeval tööle peab tulema, siis korrutatakse tavalisest tööpäevast niigi kõrgem tunnihind rasvase koefitsendiga 1,3, sest kodus läks sauna kütmine hukka. Seevastu, mis krdi "saunahüvitist" ettevõtja oma lepingupartnerilt saab? Ja kui ettevõtjal hakkabki hästi minema siis päris eesti moodi teha ei saa või on see kallis. Eesti moodi on nii, et ettevõtja ostab kolm masinat, paneb sinna võimalikult madala palgaga operaatorid ning võtab dividende ja tunneb elust mõnu. Soomes on niisugune dividendidest elamine tükk maad kallim (teistsugune maksustamine) kui Eestis ja ettevõtja on tavaliselt jätkuvalt ise ka lisaväärtust loomas.. Suurtes firmades , kus masinaid ja inimesi juba kümnetes jääb tõesti kokkuvõttes nii palju raha üle, et keegi võib aastaringselt palmi all konutada. Selline ettevõte aga panustab ühiskonda ka tunduvalt rohkem kui "üks saeraam ja direktori valge mersu" tüüpi värkstoad.
Eestis seevastu üritatakse ettevõtjaid ja töötajaid riigi poolt võrdsustada. Ühtedele loobitakse kaikaid kodaratesse, teistel kärbitakse boonuseid ja õhtul veab traktor kõigile ühise suure sini-must-valge teki peale.

Kuskil 90-ndate algusest on kaks mälupilti meeles. Harva kui seal käidud sai aga pidime Soome minema. Mõtlesime, et laseks enne väljamaale minekut auto puhtamaks rookida ja läksime käsipesulasse. Ilus suvepäev ja ilma usteta kuuris pidas ettevõtlik mees oma pesulat. Töökorraldus oli selline, et palgaline küüris lapiga kuuris autot, omanik istus päevavarju all tugitoolis kuuri ees ja vaatas üksisilmi et kuidas töö edeneb. Nojah. Siis jõudsime Soome, seal oli sihuke noor tehas suht statsionaarsete tööpinkidega ja uurisime õue peal, et kust omaniku üles leiaks. Esimene ettejuhtuja juhatas, et vaadake ringi, kõige rokasemate tunkedega mees ongi omanik. Oligi ja just parasjagu mingist remonditavast torust end välja aelenud. Tema teadiski oma ettevõtte hingeelu ja toimimist kõige paremine ja töölised olid tal lihtsalt abilised, sest kõike ka üksi ei jõua.
Sellised erinevused on visad kaduma, 2008 kui ma veel palgatööline olin, oli Eestis üsna tavaline, et töö käis ja objektil seisis auto, selles istus omanik või juhataja ja mängis telefonis ussimängu. Teemat ta eriti ei jaganud kuid omas natuke sidemeid ja oli saanud objekti välja ajada. Kui ettevõtmine õnneks läks, siis meie tegime. Kui mitte, siis lollid töölised keerasid asja perse. Võib-olla herr Trumm hoiab samuti just seepärast oütajate jaoks rusikat taskus.... eks me kõik oleme pärit lapsepõlvest

[Sho]

Trumm armastab võrrelda oma miinimumpalga järsu tõstmise ettepanekut 1000 eurole (hetkel vist umbes 250 eurose elukalliduse juures) üheksakümnendate majandusreformiga.
See pole päris täpne ega võrreldav.
Vaat kui üheksakümnendatel oleks 30 eurose tavapalga-elukalliduse juures seatud tõepoolest sisse ütleme 100 eurone miinimumpalk, siis oleks midagi võrrelda. Aga ma ei ole kindel, et siis oleks meie reformidest tollal ka midagi asja saanud.

[mart2]

"Kakluste" vahele ka natuke arvamusjuttu - http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mo ... d=84775425
Kahjuks tasuline, kuid asjalik jutt ettevõtja poolt vaadatuna.
PS. Nigul on aastaid üritanud esitada oma staažikaid ja eeskujulikke töötajaid riiklikele teenetemärkidele, kuid siiani pole kedagi valitud, sest riigiametnikud , kultuuritöötajad ning MTÜ-tajad on ilmselt olulisemad eeskujud kui korralik tootev tööline...

[Kapten Trumm]

Mu kogemuse põhjal ei tehta Soomes ettevõtjale( oütajale) riigi poolt erilisi takistusi. Las inimene möllab ja rabeleb, skeemitab ja maksab endale miinimumpalka.

Seda asjaolu muidu need astmelise tulumaksu Põhjamaadega argumenteerijad ei arvesta, kas teadmatusest või meelega.
Soomes on riik teinud võimaluse suurema palga teenijatele OÜ-tada, kuid meil pigem maksuamet kotib selliseid.

[AMvA]

Mu kogemuse põhjal ei tehta Soomes ettevõtjale( oütajale) riigi poolt erilisi takistusi. Las inimene möllab ja rabeleb, skeemitab ja maksab endale miinimumpalka.

Seda asjaolu muidu need astmelise tulumaksu Põhjamaadega argumenteerijad ei arvesta, kas teadmatusest või meelega.
Soomes on riik teinud võimaluse suurema palga teenijatele OÜ-tada, kuid meil pigem maksuamet kotib selliseid.

Soomes on maksumaksmise kultuur ka veidi teine. Alles oli uudis, et 22% üksikisiku tulumaksu maksjatest maksid 96% kogu maksutulust. Ilmselt aitab sellele ka kaasa kõikide tulumaksu avalikustamine.

[Sho]

Mul on Trummile üks printsipiaalne küsimus kah.

Sotside seersandid siin kergitasid vahepeal aktsiise mis mühinal.
Kas nüüd Trumm on sama printsipiaalselt ja resoluutselt selgete, reaalsete ja kuritahtlike maksudest kõrvalehiilijate vastu, kes Lätis alko- ja muude aktsiisikaupade rallil käivad, kui ta on kõikide osaühingute vastu, keda ta kahtlustab ja süüdistab seaduste järgimises?