www.militaar.net

pooleli muidugi ei jäeta.
aga huvitaks täitsa palju seni kulutatud
ja pooleli jätmise korral veel peaks kulutama.

Ei pea siin ise kaubavoogude numbreid leiutama.
Kaubavedude kohta on tehtud 2021 RB ühe suurema skeptiku Priit Humala poolt ka üks uuring.

https://avalikultrailbalticust.ee/PDF/a ... uuring.pdf

Aga see üldiselt ei arvesta:
* Fossiilkütuste surnuks maksustamist tulevikus jms (midagi seal jahutakse küll elektri, vesiniku jms autodest tulevikus aga see on kõik pinnapealne)
* Eelnevast tulenev elektriraudtee eelis jms
* Vene Ukraina 2022 alanud sõda (uuringus kärutatakse jätkuvalt Hiina kaupu vabalt läbi VF ja Valgevene Euroopasse)
* Tegelikult leiab sealt hulganisti juttu, mida ma vaidlustaks või tahaks pädevamaid ja põhjalikumaid analüüse....

Aga lugeda kannatab, sest seal on ka asjalikku juttu ning osad huvitavad pädevate ametiasutuste esitatud statistilised andmed kättesaadavad.

/Kompromat/

Rail Balticu uuring tõi Tartu abilinnapea Humalale plagiaadisüüdistuse
https://www.err.ee/1608430106/rail-balt ... suudistuse

"Kvaliteedimärk" kah küles
Objektiivi stuudio. Kaks usumeest arutavad asja.
Varro Vooglaid ja Priit Humal: Rail Balticu suurim probleem on see, et ei taheta tunnistada tõde
https://m.youtube.com/watch?v=L7F8s5VsAEk

/end of Kompromat/

diesel kirjutas: ↑27 Mai, 2024 18:06 pooleli muidugi ei jäeta.
aga huvitaks täitsa palju seni kulutatud
ja pooleli jätmise korral veel peaks kulutama.

Mulle meenus, et 94. aastal tegi BMW geniaalse käigu ja ostis Roveri. Kui ta pärast häda ja pisarate oru läbimist oli selle hiinlastele maha müüa saanud, olla keegi arvutanud, et kui sakslased oleksid Roverite tegemise seisma pannud, kuid kõigile töölistele, ametnikele jt. Roveri hingekirjas olevatele inimestele palka rahulikult edasi maksnud, saanuks nad vähem kahju kui Roverite tootmisega jätkates said.

olevtoom kirjutas: ↑27 Mai, 2024 19:04Mulle meenus, et 94. aastal tegi BMW geniaalse käigu ja ostis Roveri. Kui ta pärast häda ja pisarate oru läbimist oli selle hiinlastele maha müüa saanud, olla keegi arvutanud, et kui sakslased oleksid Roverite tegemise seisma pannud, kuid kõigile töölistele, ametnikele jt. Roveri hingekirjas olevatele inimestele palka rahulikult edasi maksnud, saanuks nad vähem kahju kui Roverite tootmisega jätkates said.

Selle tehinguga omandatud Triumphi kaubamärk jäi ju BMW-le. Selle saab ühel hetkel bilansis üles hinnata ja elu on jälle ilus .

Parem hilja kui mitte kunagi
https://www.err.ee/1609354695/salacgriv ... lla-ehitus

Sam Beaver kirjutas: ↑28 Mai, 2024 20:15 Parem hilja kui mitte kunagi

No ometi kord. Ma juba aastaid mõtlen, millal neil endal ükskord piinlik hakkab...

Artiklist

"Olemasolev sild üle Salatsi (läti keeles Salaca) jõe lammutatakse täielikult ja selle asemele ehitatakse uus neljarajaline raudbetoonist sild koos uute tugipostide ja terastaladega. Ehitaja plaanib töödega alustamist 10. juunist ning tööd peavad olema valmis hiljemalt 2025. aasta sügiseks, teatas LSM.

Liikluse tagamiseks ehitustööde ajal rajatakse üle jõe ajutine sild.

Arvestades suurt liiklust üle praeguse silla, kaasnevad ehitusega eeldatavasti suurenenud ummikud ja pikemad sõiduajad."

Muarust ei ole see nüüd lätlastel kõige õigem mõte. Rahvusvaheline trass läheb ju selles linna tüüpi asulas mutikeste õunaaedade ja peenramaade vahel.
Vähe efektsem oleks transiitliiklus asulast ära koristada ehk ehitada kõigepealt uus sild kuhugi ülesvoolu. Kui see on valmis siis viia liiklus uuele trassile ja jätta vana sild kohalikele talumeestele. Ühtlasi ei kaasne sellega "eeldatavasti suurenenud ummikuid ja pikemaid sõiduaegu" . Ja kui diversandid peaks tulema siis jääb esimese korraga ehk vähemalt ükski sild alles.
Aga lätlaste raha, las möllavad.

vanahalb kirjutas: ↑28 Mai, 2024 21:46 ...
Muarust ei ole see nüüd lätlastel kõige õigem mõte. Rahvusvaheline trass läheb ju selles linna tüüpi asulas mutikeste õunaaedade ja peenramaade vahel.
Vähe efektsem oleks transiitliiklus asulast ära koristada ehk ehitada kõigepealt uus sild kuhugi ülesvoolu...

Julgeoleku vaatest on see hea mõte. Praktiliselt on väikeasulates liikluse välja viimine kohalikule majandusele suht-koht surmaotsus. Pikemas vaates hakkavad sellised asulad känguma.

Kängub siis kui kogu kohalik majandus toetub õlle- ja burksiputkadele ja lootusele et võib- olla Riia või Tallinna rikkur peab mööda sõites kinni ja võtab ühe seljanka.
Kui on normaalne, tööstusele tuginev majandus, ei kängu seal midagi.
Vähemalt Skandinaavia näitel on see nii. Niisugused läbi asulate minevad E- tähistusega trassid on kohalikele ühtlasi häirivad ja ohtlikud.

croman40 kirjutas: ↑07 Jaan, 2024 22:11 Ei ole üldsegi kindel, et 3 miljardit jääb lõplikuks numbriks. Kui viimase 6 aastaga on maksumus kahekordistunud, siis on igatahes kahtlus, et järgmise 6 aastaga see suundumus jätkub.

Vähem kui pool aastat möödas ja jälle uus number välja käidud - 3,8 miljardit https://arileht.delfi.ee/artikkel/12029 ... ordistunud

"Rail Balticu juhtkonna väljakutse on kindlustada, et projekti maksumus jääks nii väikseks kui võimalik. Jah, esialgsete arvutustega võrreldes kulud veidi kasvasid, aga see on vältimatu," ütles Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi juht Magda Kopczynska.

https://www.err.ee/1609355850/euroopa-k ... ja-ehitama

Jah, tõepoolest, kulud veidi kasvasid. Aga tulud kasvavad igal juhul kolossaalselt:

Dokumendis seisab, et rahaliselt võib raudtee käimashoidmine tulevikus riiklikke toetusi vajada, kuid sotsiaalmajanduslikult tõotab projekt tohutut tulu. Kasvõi aja kokkuhoid toob analüüsi järgi 10–12 miljardi euro jagu sotsiaalmajanduslikku tulu.

https://www.err.ee/1609348697/ule-15-mi ... aha-otsima

Sotsiaalmajanduslik tulu on... Khmmm... Kui palju tahate nii palju ka näitame seda tulu

Lemet kirjutas: ↑26 Mai, 2024 21:04 Ma pole tähelegi pannud, et Tallinnas on raudteeühendus puruks lastud. Mäletamist mööda oli uue silla paigaldamisel rongiühendus üpris lühikest aega häiritud. Seevastu on autoliiklus tõepoolest väga pikalt rivist väljas.

Nüüd pannakse kogu Balti jaam nädalaks kinni, sest raudtee alt aetakse üht tunnelikest läbi. Pole tähele pannud, et autoliiklus oleks olnud Tallinnas kordagi rivist väljas, häiritud jah, aga igalepoole pääseb väikese ümbersõidu ja 30 min lisaajakuluga.

Isand Kummikommi rahustamiseks- ka rongiliikluse seiskamisest või rivist väljas olekust pole juttugi. Läänesuuna rongid saavad sõita selle nädala jooksul Lilleküla peatuseni.
Ida- ja lõunasuuna rongid (Rakvere, Narva, Tartu, Koidula, Valga) saavad praeguse teadmise kohaselt sõita Kitseküla peatuseni. Edelasuuna rongid saavad sõita Tallinn -Väike peatuseni
ja Aegviidu rongid liiguvad Kitsekülani. Tsiteerides klassikuid-

...igalepoole pääseb väikese ümbersõidu ja 30 min lisaajakuluga.

Ma pole RB teemal juba mõnda aega sõna võtnud, sest maaslamajat pole viisakas lüüa aga siin on mõned väitlejad küll nii hoogu läinud, et sain korraliku kõhutäie naerda, aitäh!
Taustaks - mina olen üks neist vähestest, kes on omal ajal läbi lugenud nii COWI, EY, CIVITTA kui ka AECOMi uuringud.
Kel huvi EU kiirraudteedel toimuva vastu, siis soovitan ka näiteks seda või kui huvitab kuidas EU-rahastusega transpordiprojektidel üldiselt läheb siis näiteks siin öeldakse muuhulgas sedasi:

Regrets the fact that the Court of Auditors found that many EU co-funded projects were subject to cost overruns and significant delays compared to initial estimates at the project planning stage; notes that the average budget overrun was more than EUR 2 billion per project, or an increase of 47 % on initial estimates; regrets, further, the fact that the audit found that the average delay to the EU co-funded projects studied was an unacceptable 11 years and calls on the Commission to reform the process of selecting, planning and implementing EU-funded projects in order to avoid significant cost and time overruns, to achieve the sound and efficient use of public money and to meet the deadlines set out in the trans-European transport network (TEN-T) and the relevant funding schemes; requests also that the Commission monitor large infrastructure projects jointly with the Court of Auditors;

Muide, uuringute järgi - mida suurem/keerulisem projekt, seda suuremalt pannakse üle eelarve (ka suhteliselt, mitte vaid absoluutsummades). RB on oluliselt üle keskmise suuruse/keerukusega projekt.

Mis aga kiirusesse puutub, siis Lemeti progresseeruvaid arvutusi arvestades (alustuseks kaubad 10 tunniga Varssavisse, siis juba Berliini) võib varsti pärastlõunaks asjad Lissaboni saata. EY lubas kaubarongide kiiruseks 80km/h, vist Civitta omas lubati 70. Ei jõua need kaubad rongiga sugugi nii ruttu nii kaugele isegi siis, kui rong kohe minema põrutaks. Oluliselt tõenäolisem reaalsus: esmaspäeva hommikul kell 8 rekkale tõstetud kaup on küll tunniga RB terminalis aga seal ei pruugi isegi kohe vaba ja sobivat vagunit olla. Oletame, et see tekib keskmiselt 2h jooksul. Seejärel hakkab koosseisu koostamine (siin tuletame meelde, kuidas Lemeti kaup ootas vaheterminalis 2 päeva järgmist rekat - kui tõenäoline on, et sobiv rongikoosseis siin pärapõrgus kiiremini tekib?) - oleme siiski optimistid ja ütleme ainult 8h. Kell on 18, rong on valmis väljuma aga... kui neid reisironge ees poleks. Oletame siiski, et kella 20ks lõpeb reisirongiliiklus (või tekib vähemasti piisavalt pikk auk) ja saame liikuma. Varssavisse on ~1000km @80km/h -> 12,5 tundi (rongijuhile kehtivad puhkeaja nõudeid, võimalikud kiirusepiiranguid vahejaamades, hommikused reisirongid jms peab kõik selle kiirusega kaetud saama) ja jõuame Varssavi terminali järgmise päeva hommikul kell 8:30. Nüüd vaja vaid kaup tegeliku saajani toimetada -> vähemalt tund mahalaadimist + vedu. Juba 9:30 (kui kõik läheb ürpis ideaalselt) on kaup kohal.
Rekkavedaja samal trassil:
8:00 hakkab otse Poola poole sõitma. Teeb 2x45minutilise pausiga 10h sõitu @80km/h. Sedasi on 19:30ks 800km kaugusel. Nüüd teeb kohustusliku 11-tunnise pausi ja hommikul 6:30 jätkab sõitu. 200 kilomeetri läbimiseks kulub 2:30 ja 9:00 on kohal. Lõpp-punktis, mitte kuskil terminalis/vahelaos.
Lihtsalt väike mõtteharjutus siia juurde. Kumb meil enne käima läheb: RB kaubaveod või Via Baltical robot-rekad (kasvõi ainult linnaäärsete terminalide vahet)? Mis siis sellest rongi-rekka kiiruse võrdlusest saab? Robotrekka sõidab ühe jutiga Jüri ringi juures olevast terminalist Varssavi külje all olevasse terminali, kokku 12,5tundi. Seal võtab PL juht üle ja teeb viimase otsa (1h?) ise. Kogu teekond kokku näiteks 14,5h (esimene tund kulus EE juhil sobivasse roboti-terminali viimiseks)?

Mis puudutab aga "raudtee on rohelisem"... enne RB kaubavedude toimuma hakkamist sõidavad päris kindlasti Via Baltical juba hulgem elektrirekkaid. Elektriline robotrekka - vahetab korra kuskil Riia/Vilniuse vahel vedukit/akut ja on 15 tunniga kohal. Roheliselt. Seejuures investeering taristusse on kommiraha võrreldes RB-ga ja lisaks on see investeering ka oluliselt kasulikum kogu trassi ääres olevale majandusele (sest maantee seob oluliselt paremini kui raudtee).

Juba 10 aastat tagasi ütles minu arvutus iga Eesti elaniku tegelikuks panuseks ~500EUR RB rajamiseks. Mingisugust 85% pole kunagi olemas olnud! EU rahastus on alati olnud KUNI (kõik, kes on kaupluste kampaaniaid näinud, peaksid selle sõna tähendust teadma) 85% ABIKÕLBULIKEST kuludest. Näituseks trammipeatuse ja Ülemiste terminali ühendamiseks tehtavad kulutused suure tõenäosusega ei ole abikõlbulikud. Ette öelda seda täpselt aga ei saa, sest abikõlbulikkus selgub tagantjärgi.

Ahjaa... rongikooseisude hinnast pole me veel ju midagi rääkinud. Nende kohta pole siiani mitte mingisugust EU rahastust (ja pole kindel, kas üldse tekib). Arvestades keskmist rongikoosseisu tellimise aega, peaksime 2030-l sõitma hakkavaid (hea nali!) kohe-varsti tellima.

2korda2 kirjutas: ↑06 Juun, 2024 0:43Mis puudutab aga "raudtee on rohelisem"... enne RB kaubavedude toimuma hakkamist sõidavad päris kindlasti Via Baltical juba hulgem elektrirekkaid. Elektriline robotrekka - vahetab korra kuskil Riia/Vilniuse vahel vedukit/akut ja on 15 tunniga kohal. Roheliselt. Seejuures investeering taristusse on kommiraha võrreldes RB-ga ja lisaks on see investeering ka oluliselt kasulikum kogu trassi ääres olevale majandusele (sest maantee seob oluliselt paremini kui raudtee).

Heakene küll, aga raudtee kulutab ju ikkagi vähem vatte kilogrammi toimetamiseks meetri kaugusele - olenemata sellest, kust need vatid tulevad...? Täpselt samamoodi võib vastu vaielda, et ka rongid võivad sõita elektriga ja et maantee hoolduseks kulub samuti raha.