www.militaar.net

Üldiselt siiani kõik o-rõngad, mida kusagilt masinapoodidest ostnud olen, on õlikindlad. Võibolla pesumasinale tehakse kusagil hiina ketsivabrikus samast materjalist tihendeid, aga pesumasinapoest ma neid eriti ostmas ei käi. Kui just miskit erilist kuju või mõõtu vaja pole.
Absoluutne enamus mustadest tihenditest on tehtud õlikindlast nitriilkummist (NBR) Neid eksisteerib laiatarbeliselt kaks jäikusastet, NBR70 ja NBR90, viimane siis jäigem. Rohelised, needsamad külmaseadmete tihendid on HNBR, ehk hüdrogeenitud nitriilkummi, see materjal on agressiivsele keskkonnale vastupidavam. Punased rõngad, mida vahel automootorites leidub, on silikoonist. Ja siis on veel EPDM, Viton, FKM jpm erinevad materjalid. Kes tahab, see uurib lähemalt, nett on materjali täis, ma ise enam kõike ei mäleta, tudeerisin seda ala miski paarkümmend aastat tagasi.

Kas tihendit määrida või mitte - üldiselt akf vanahalb ütles õieti et liikumatu asja puhul on suht poogen, aga keeratava detaili puhul üldjuhul soovitatav. Muidugi, näiteks suruhapnikul töötava gaasilõikuri liitmike tihendite õlitamine ei ole hea mõte...

Aasta tagasi vahetatud Ate ceramic sarja klotsija ja Delphi ketas(klinedi hind 35€/tk).. Ketas kõver, pedaali all jõnksud tunda. Lähevad Ate kettad, 50€ kliendi hind.

Kummiasju ja piduriligureid määrin CRC silicone greasega.
https://www.motonet.ee/toode/crc-silico ... ct=60-0101

Kapten Trumm kirjutas: ↑17 Juun, 2025 8:55 Seepärast kõiki nüansse ei valdagi.

Palun tänane päev kalendris punaseks teha.

ahto42 kirjutas: ↑17 Juun, 2025 14:13 ...Aasta tagasi vahetatud ...
... Ketas kõver, pedaali all jõnksud tunda. ...

Selleks, et pedaaliga oleks ketta jõnksud tunda, peab ketas kohati olema paksemaks paisunud või kohati õhemaks kulunud olema.
Kui suuri ketta külgpindade hälbeid olete mõõtnud indikaatorkellaga, et saaks öelda et "see ketas on kõver"?
Või on pedaali vibreerimise põhjus hoopis mujal?

Klotsid ometi laineliseks ei kulu. Mis variandid on peale kõvera ketta veel, kui pidurdades vibreerib?
Täitsa teoreetiline küsimus, autol pole kõverat ketast olnud, ühel rolleril (90+ kW) oli tunda, kui ketas pärast avariid vähe viskas. Või noh, tõe huvides - matsupannud ratta silmaga sirged kettad andsid teise ratta pealt märku, et me pole enam kõige sirgemad. Sest kesse viitsib ju silma järgi sirgeid asju üle mõõta, selleks on aumehe sõna

mongol kirjutas: ↑18 Juun, 2025 0:57 Klotsid ometi laineliseks ei kulu. Mis variandid on peale kõvera ketta veel, kui pidurdades vibreerib?
Täitsa teoreetiline küsimus, autol pole kõverat ketast olnud, ühel rolleril (90+ kW) oli tunda, kui ketas pärast avariid vähe viskas. Või noh, tõe huvides - matsupannud ratta silmaga sirged kettad andsid teise ratta pealt märku, et me pole enam kõige sirgemad. Sest kesse viitsib ju silma järgi sirgeid asju üle mõõta, selleks on aumehe sõna

Ketaspiduri korral klotsid (tegelt vist rohkem hõõrdkatted) kõverad (kuumusest)!
Otsi tasapinnaline abrasiivne asi (kasvõi liivapaber sirgel töölaual) ja nühi veidi.
Enne ketaste treimist/vahetamist tasub seda alati proovida, on võimalus, et vibra kaob.

OLAVI kirjutas: ↑17 Juun, 2025 23:23

ahto42 kirjutas: ↑17 Juun, 2025 14:13 ...Aasta tagasi vahetatud ...
... Ketas kõver, pedaali all jõnksud tunda. ...

Selleks, et pedaaliga oleks ketta jõnksud tunda, peab ketas kohati olema paksemaks paisunud või kohati õhemaks kulunud olema.
Kui suuri ketta külgpindade hälbeid olete mõõtnud indikaatorkellaga, et saaks öelda et "see ketas on kõver"?
Või on pedaali vibreerimise põhjus hoopis mujal?

Mõõtmiseks on teg vahendid olemas.. aga jah kala on. Ka aeglaselt nt fooritaga seisma jäädes on jõnksu tunda.
Kui vahetama hakkan, siis mõõdan üle.

ahto42 kirjutas: ↑18 Juun, 2025 9:06

OLAVI kirjutas: ↑17 Juun, 2025 23:23

ahto42 kirjutas: ↑17 Juun, 2025 14:13 ...Aasta tagasi vahetatud ...
... Ketas kõver, pedaali all jõnksud tunda. ...

Selleks, et pedaaliga oleks ketta jõnksud tunda, peab ketas kohati olema paksemaks paisunud või kohati õhemaks kulunud olema.
Kui suuri ketta külgpindade hälbeid olete mõõtnud indikaatorkellaga, et saaks öelda et "see ketas on kõver"?
Või on pedaali vibreerimise põhjus hoopis mujal?

Mõõtmiseks on teg vahendid olemas.. aga jah kala on. Ka aeglaselt nt fooritaga seisma jäädes on jõnksu tunda.
Kui vahetama hakkan, siis mõõdan üle.

Ketas pole siis kõver, vaid hoopis mõra on sees.

isakene kirjutas: ↑17 Juun, 2025 11:49 aga pesumasinapoest ma neid eriti ostmas ei käi. Kui just miskit erilist kuju või mõõtu vaja pole.

Vahest tahaks küll pesumasinapoodi ostma minna... - siis kui paaditreileril iga teine/kolmas aasta rattalaagreid vahetama peab.Pesumasinatel pole siiani vaja laagreid vahetada olnud.

ahto42 kirjutas: ↑18 Juun, 2025 9:06

OLAVI kirjutas: ↑17 Juun, 2025 23:23

ahto42 kirjutas: ↑17 Juun, 2025 14:13 ...Aasta tagasi vahetatud ...
... Ketas kõver, pedaali all jõnksud tunda. ...

Selleks, et pedaaliga oleks ketta jõnksud tunda, peab ketas kohati olema paksemaks paisunud või kohati õhemaks kulunud olema.
Kui suuri ketta külgpindade hälbeid olete mõõtnud indikaatorkellaga, et saaks öelda et "see ketas on kõver"?
Või on pedaali vibreerimise põhjus hoopis mujal?

Mõõtmiseks on teg vahendid olemas.. aga jah kala on. Ka aeglaselt nt fooritaga seisma jäädes on jõnksu tunda.
Kui vahetama hakkan, siis mõõdan üle.

Vb on hoopis löögist laager? Mul oli selline juhus. V70 tagaratas. Ketas hakkas tiba viskama, no ikka väga tiba. Aga ketas sirge? Üritasin nii ja naa, lõin isegi taga omavahel ringi ja proovisin erinevaid trikke jne. Sain aru, et laager, kuigi ei uskunud. Ei mingeid muid tunnuseid, ei veljel-rehvil, ei laagril. Lihtsalt nii-nii-tiba kõver, justkui iseenesest. Ja lõpuks ei jäänudki muud üle, kui laager ära vahetada. Ja kõik sai korda, sest kettad olid ju sirged, kontrollitud omavahel ringi lüües.

Aga ketta-teemat veelkord. Volvo V70 P3, pidurid korras, kettad kah broo. Kiire ühepäevane ots Saksa Tüüringi mägedesse Erfurdi taha. Üles-alla, üles-alla. Jne.... ja seejärel sama päev kohe tagasi. Poole tee peal tagasi oli esimene selline "justkui-tunne". Koju jõudes oli mõne aja jooksul asi selge. Ketas kõver. Mitte palju. Aga kuskilt kõver. Ja hakkas süvenema. Läksidki kaks esimest vahetusse- mõlemad kõverad. Ja siis tuli ka varasem jutt meelde: "sileda maa peal jah pole probleeme, aga meile siia mägedes sitta müüa kaua ei kannata". Tuuakse tagasi ja öeldakse, et ära rohkem seda sitta kellelegi sokuta. Me ei sõitnud kah just aeglaselt, aga ega me mingid kolmanda-rea-kihutajad kah Saksas polnud. Aga sileda-maa ketas (mõlemad esimesed) läks päevaga, ühe läbi-Tüüringi edasi-tagasi otsaga.....

Volvo P3 mudelitel on see viga, et originaalsupportitel on kolvid mitte metallist, vaid mingist komposiididst ja ajapikku muutuvad ovaalseks ja jäävad supportisse kergelt kinni, siis tuleb kerge vibra sisse.

retti kirjutas: ↑18 Juun, 2025 10:14 Vahest tahaks küll pesumasinapoodi ostma minna... - siis kui paaditreileril iga teine/kolmas aasta rattalaagreid vahetama peab.
Pesumasinatel pole siiani vaja laagreid vahetada olnud.

Erinevate aastate KNOTT katalooge uurides avastasin, et nad on juba aastaid tagasi lõpetanud paadihagiste veekindlate rattalaagrite müügi ja selle asemel kasutatakse lisa semmerit võllil ja O-ring tihendiga võllikapslit.

Ise panin üleeelmisel kevadel (4 aastat tagsi ostetud haagisele) uued laagrid, 1,5mm jämedusega O-tihendid kapslitele ja uued (tavalised) rummukapslid. Sellel aastal tehtud mõnesajakilomeetrisel sõidul ei näitanud IR termomeetriga mõõtmine laagrite soojenemist.
Varem, originaalseades olid sellel haagisel kevadel juba mõnekümne km maanteesõidu järel haagise rattalaagrite temp. üle +60C ja avamisel kapsel seest roostes.

Eelmisel paadihaagisel panin kohe ostes paadihaagise laagrikomplektid külge ja ei mäleta et ca 20 aasta jooksul oleks mul tolle haagise ratastega mingit muret olnud.

Paadihaagiste omanikele võib olla kasulik info, et Saksast saab tellida spets paadihaagise rehve/rattaid, mis on laiema kandepinnaga et ei vajuks nii sügavale liiva sisse ja oleks kergem käru veest välja vedada.

Sügisese soodukaga tellides maksid mulle 130km/h kiiruspiiranguga paadihaagise 2 komplektratast (veljega) sama hinda, mis kohalikult müüjalt ostes üks rehv.

Need pidurikettad mis on keskelt vaheseinadega(ventileeritavad), võid isegi kõvera ketta õigeks treida ja see ei aita. Lihtsalt vaheseinad on ära ja kui vajutad, painduvad läbi ja siis pedaal kargab talla all.

T.

Peeter kirjutas: ↑18 Juun, 2025 10:21 ... Ja siis tuli ka varasem jutt meelde: "sileda maa peal jah pole probleeme, aga meile siia mägedes sitta müüa kaua ei kannata". Tuuakse tagasi ja öeldakse, et ära rohkem seda sitta kellelegi sokuta. .....

Arusaadavalt on remontijal kasulik müüa uusi kettaid aga ikkagi on huvi, et kui paljud tegelikult suudavad "siledal maal" legaalsete kiirustega sõites, kettaid mõõdetult kõveraks sõita?
(Mul tekkib täna võimalus ühte kulunud Brembo kettapaari kellaga ja mikromeetriga mõõta.)

Erinevate aastate KNOTT katalooge uurides avastasin, et nad on juba aastaid tagasi lõpetanud paadihagiste veekindlate rattalaagrite müügi ja selle asemel kasutatakse lisa semmerit võllil ja O-ring tihendiga võllikapslit.

Tavotiniplid tuleb panna ja viitsida kord kuus sealtkaudu rummudesse paar laksu mingit veekindla(ma)t määret panna.