Sõjaväeanalüütik Mykola Bielieskov ütles, et Ukraina edu Vene armee väljatõrjumisel lõid suurtükirünnakud ja kombineeritud relvasõda, mitte lääne poolt tarnitud käsirelvad ja löögi-ja-jooksmistaktika. Lääne teated, mis väidavad vastupidist, pole mitte ainult eksitavad: need moonutavad arutelu Ukrainale täiendava relvaabi üle.
Esiteks tuleks praegu käimasolevat kõikehõlmavat Ukraina-Vene sõda tajuda sellisena, nagu see tegelikult on: suure intensiivsusega armee-armee kokkupõrge, kus mõlemal poolel on palju rasketehnikat, nagu soomus, suurtükivägi, õhutõrjesüsteemid, lennukid ja nii edasi.
Kui analüütikud teevad analüüse, mille tulemus peab vastama poliitilise juhtkonna soovitud narratiividele, siis pole vist tegu enam analüütikutega, vaid propagandistisega. Antud juhul alahindab analüütik selgelt antud abi rolli esimesest ehmatusest üle saamisel.
Lääne "pidur" raskerelvade osas on olnud siiski praktiliste põhjustega:
1. pole teada Putini reaktsioon, vahest hakkab tuumarelvaga vehkima või eskaleerib sõja nt Poolasse.
2. päris tundmatut looma UKR armee siiski väga piiratud aja jooksul kasutada ei suudaks, neile antud abi oli just seda laadi, et saaks homme lahingusse minna ja seda anti koguses, mis kindlasti annab operatiivtasandi efekte (stiilis 10 Javelini iga vene tanki kohta). Näiteks 100 T-72 tanki seda efekti ei anna.
Ägedad tankid koba käes lõpevad sellega, et varsti demob Moskva neid televiisorist kui ilmselt tõendit lääne imperialismist.
Paraki puudub tõsine statistika nt VF lennukikaotuste kohta, hetkel arvaks nii tunde järgi, et 1/3 kuni pool neist ongi saadud õlaltlastavatega. Selle operatiivne efekt on see, et VF lahingulennuvägi ei saa efektiivselt maavägesid toetada, päevane madallend on äärmiselt ohtlik ja öösel sõdimises on venelased ka ilma Stingerite ohuta nõrgad. Et sinn tuleks vahet teha analüüsil ja propagandal.
Mul on kerge kahtlus, et kas Leopard 2A6 tankid, PzH-2000 haubitsad ja F-16d annaks loodetud efekti, kui kasutaja neid õieti tarvitada ei oska. Kui meenutada Poola seiklusi F-16tega sügaval rahuajal, siis vist pole nii lihtne jagu Jätkusõjas, et Saksamaalt tulid uued "messerid" ja iga piloot sai ümberõppeks 2 tundi treeninglende.
NSVL aegse relvastuse annetamisega on aga väga praktilisi probleeme - pole kuskilt neid võtta. Kui USA-s reanimeeritakse kiirkorras AMARC lennukiromulas olevaid MiG-29id, siis peab asi ikka hull küll olema. Ainus arvestatav kogus oleks midagi anda Soomes - nt 470 122 mm haubitsat ja 400 MTLB-d. Muud annetused on juba nipe-näpe - 50 tanki sealt ja 20 soomukit teisalt.
Päris põnev oleks teada VF tankikaotuste statistikat - ise pakuks, et seal on 10-st vene tankist hävitatud 9 nende samade rakettidega ja ehk üks UKR tankide endi poolt. Selle käigus aga on iga kolmas kuni viies UKR tank lastud venelaste poolt pilbasteks tänu sellele, et venelastel on parem soomus, vaatlus ja laskemoon. T-64 lennutab torni täpselt samamoodi ja on analoogsete nõrkade kohtadega kui T-72.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.