Parvlaev "Estonia" hukkumine

[Crispy]

Simulatsioonid on head kui on vaja tõestada kas hüpotees mahub füüsikaseaduste piiridesse. Aga ei saa kuidagi simuleerida konkreetset visiiri kukkumist, sest algtingimusi ei ole võimalik 100% taastada.

Deformatsioonisimuleerimine on isegi aastal 2020 ikka totaalne teadus, see ei ole lihtne staatikaarvutus SolidWorksis.

Aga jah, kui on pirnis mõlk, siis saab simulatsioonis hinnata kas selle tekitamiseks vajalik jõud on samas suurusjärgus kukkumisenergiaga.

Youtube on täis videosid kus igasugu ülikoolid, erafirmad ja muud asutused teevad eri programmides simulatsioone eri objektide kokkuvarisemistest jne. Näiteks kasvõi Bergamo sild. Ei ütleks, et see nüüd just raketiteadus on.
Selles osas nõus, et merel toimunud asjade puhul on raske algandmeid täpselt sisestada...

[Kulibin]

Mistahes simulatsioonid on iisi, AI ja pilvtöötlus suudavad hetkel simuleerida märksa keerukamaid situatsioone mis võisid põhjustada parvlaev Estonia huku. Väga töömahukas oleks laeva paberjoonistelt nende digiteerimine, et genereerida nendesst täiuslik 3D mudel. Lihtsustatud mudelitega tehtud simulatsioonid välistavad selle laevahuku sellisel moel mida ametlik aruanne väidab.

[Dr.Sci]

Lihtsustatud simulatsioonidega saab tõestada absoluutselt kõike. Ka seda et Maa on lame.

[Kulibin]

Mm ... Jah, kui lihtsustada. aga on üks AGA, AI pilvtöötluses pole nii kallutatud soovitud suunas nagu mõned ,,spetsialistid,, Ma usaldan kindlasti rohkem simulatsioonides olevaid algoritme ja nende füüsikamootoreid kui mingite teadmameeste targutusi.
Kokkupõrge allveelaevaga näiteks kõlab piisavalt hullumeelelt, et olla tõsi. Aga miks kah mitte, sest keegi pole tõestanud, et see ei ole võimalik. Mind ja paljusid ei veena ametlik uurimisraport nende teadmiste valgusses mis hetkel on olemas. Järelikult vajab kogu keis uut uurimist.

[Walter2]

Fakt, et visiir oli lahti / ära tulnud oli ju teada ning sellisena juba siis kõige tõenäolisem seletus juhtunule.

Kõik oleks olnud kena ja loogiline aga rootslastele oli miskipärast visiir kui õnnetuse põhjustaja teada ENNE kui ükski tunnistaja oli üle kuulatud. Pressikonverentsi hetkeks Turus oli teada ainult see, et laev oli uppunud...

[Madis Reivik]

Mm ... Jah, kui lihtsustada. aga on üks AGA, AI pilvtöötluses pole nii kallutatud soovitud suunas nagu mõned ,,spetsialistid,, Ma usaldan kindlasti rohkem simulatsioonides olevaid algoritme ja nende füüsikamootoreid kui mingite teadmameeste targutusi.
Kokkupõrge allveelaevaga näiteks kõlab piisavalt hullumeelelt, et olla tõsi. Aga miks kah mitte, sest keegi pole tõestanud, et see ei ole võimalik. Mind ja paljusid ei veena ametlik uurimisraport nende teadmiste valgusses mis hetkel on olemas. Järelikult vajab kogu keis uut uurimist.

Usu mind, korralik simulatsioon käib lollile üle jõu, seega ka see on teadjameeste töö.
Simuleerida laevahukku on VÕIMATULT KEERULINE ja ma võin seda selgitada, kuid eeldusel et argumentum ad hominem läheb riiulisse niikauaks.

[Dr.Sci]

Mm ... Jah, kui lihtsustada. aga on üks AGA, AI pilvtöötluses pole nii kallutatud soovitud suunas nagu mõned ,,spetsialistid,, Ma usaldan kindlasti rohkem simulatsioonides olevaid algoritme ja nende füüsikamootoreid kui mingite teadmameeste targutusi.
Kokkupõrge allveelaevaga näiteks kõlab piisavalt hullumeelelt, et olla tõsi. Aga miks kah mitte, sest keegi pole tõestanud, et see ei ole võimalik. Mind ja paljusid ei veena ametlik uurimisraport nende teadmiste valgusses mis hetkel on olemas. Järelikult vajab kogu keis uut uurimist.

Usk on palsam hingele... Ja ole nii kena, tee siis mõni simulatsioon.

[Kulibin]

Oo ja, eeldusel, et hangite parvlaev Estonia rahuldava kvaliteediga 3D mudeli. Pole probleemi kollideerida seda erinevate ujuvate või siis lendavate või mis iganes objektidega millest on samuti olemas piisavalt head 3D mudelid.

[Madis Reivik]

Mudel võib olla ükskõik kui detailne, kuid võtame lihtsa illustreeriva näite:

Visiiri hinge tihvt. Oletame et see on mingist sepisterasest, diameeter 100mm ja pikkus 500mm (illustreerivad numbrid, mitte projektist pärit)

Nüüd siis. Kas me teame

1) kui suur oli tihvti lõtk
2) kui palju oli seal väsimuspragusid
3) kas ja kui hea oli termotöötlus
4) kas seda oli mingil hetkel pekstud haamriga ja kuumutatud leegiga

Mitte midagi ei tea. Aga nende nüansside valguses on tihvti lõiketugevus juba ebamäärane, pakuks et 10x

Ja kollisiooni simuleerimine on 100k EUR maksva programmi nädala töö, midagi LIHTSAT selles küll pole. Kui ma eksin siis andke viide tasuta online programmile, äkki ma olen midagi maha maganud.

[Dr.Sci]

Oo ja, eeldusel, et hangite parvlaev Estonia rahuldava kvaliteediga 3D mudeli. Pole probleemi kollideerida seda erinevate ujuvate või siis lendavate või mis iganes objektidega millest on samuti olemas piisavalt head 3D mudelid.

Aga mis Sind takistab? Originaaljoonised pole ilmselt mitte riigisaladus... Laevatehasest saaks, midagi on ka vabalt internetis? Ja kas tõesti usaldaksid mudelit mille keegi teine on koostanud selle asemel et ise asjad neet-needilt paika panna?
Mudelitega on pealegi nii et iga konkreetne tarkvara kasutab oma failiformaati, need pole alati porditavad. Ning tõenäoliselt võtab 1979 aasta Viking Sally jooniste põhjal 3d mudeli tegemine koos vahepealsete ümberehitustega umbes sama kaua aega kui nende jooniste järgi laeva tegelik valimis ehitamine... ja siis ka ei vasta mudel tegelikkusele sest kasvõi mudelis kasutatav teras ei ühti parameetritelt 100% tegeliku terasega, keevisühendused pole ideaalsed, ehituse käigus võib toimuda spontaalseid muudatusi mille jälgi tuleb ajada teostusdokumentatsioonist jne jne

[Kulibin]

Te eeldate, et projekteerijad ei tea neid asju, laevaehitus ei ole sama mis elektritõuksi projekteerimine ja valmistamine, ma pakun siinjuures huupi nüüd kui ütlen, et selle vöörivisiiri kinnituste tugevus ületas 5x kõikmõeldavate looduslike mõjurite poolt tekitatava. Jah, keegi ei projekteeri selliseid laevu eeldusel, et neid kasutataks taraanina või rammitaks sadamakaid näiteks.
-------------------------------
Dr.Sci, sellest ma ju räägingi, et pole saadaval ja on väga töömahukas piisava kvaliteediga 3D mudeli genereerimine paberjoonistest.
Samas oleks see summa mis sellele kuluks piisavalt väike, et rahuldada miljonite huvi.

[Dr.Sci]

-------------------------------
Dr.Sci, sellest ma ju räägingi, et pole saadaval ja on väga töömahukas piisava kvaliteediga 3D mudeli genereerimine paberjoonistest.
Samas oleks see summa mis sellele kuluks piisavalt väike, et rahuldada miljonite huvi.

Teeb siis miljonite hulgas korjanduse? Kui igaüks neist miljoneist annetaks 1€ siis oleks nõus ise tegelema hakkama.
Ok, aga tegelikult....
Mudeli koostamine eeldab ka lähteülesannet ja koormuseid. Pole mitte täpselt nii et sisestame laeva 3d geomeetria koos jäikusparameetritega ja siis saame seda koheselt rakendada: staatilisele kivi otsa kukkumisele, dünaamilisele koormusele visiirile ja rambile, stabiilsuskaole erinevate veekoguste tungimisega autodekile ja ka läbi "augu" koos veoste dünaamilise mõjuga, augu enese tekkimise põhjustele (allveelaev, piraadid, kokkupõrge kaiga, ufo, geomagneetiliste anomaaliate konjuktsioon, või meres hulpiv propelleriga kaubakonteiner). Kõik need teooriad on oamette simulatsioonid, tihti võimaldab 1 tarkvara ühte, teine teist... ja nagu mainitud ei ole mudeli teisendus alati garanteeritav.
Kõik see Võtab aega ja maksab

[Crispy]

Ja mille üle te nüüd tegelikult vaidlesitegi? Mõlemal täpselt sama lõppjäreldus ju

[Svejk]

Kõik oleks olnud kena ja loogiline aga rootslastele oli miskipärast visiir kui õnnetuse põhjustaja teada ENNE kui ükski tunnistaja oli üle kuulatud. Pressikonverentsi hetkeks Turus oli teada ainult see, et laev oli uppunud...

Juhiksin tagasihoidlikult tähelepanu sellele, et visiir on ülefetisheeritud või lausa aetakse segamini/samastatakse aparelliga...
See, kui visiir eest minema lendab, ei tähenda automaatselt seda, et kõik on läbi ja peab paaniliselt polundrat röökides Narva alt plagama panema...
Rambi kohta on sedavõrd palju erinevat (ametlikust erinevat) tunnistajamaterjali et lõug kukub lahti.
Nagu näiteks Andi Meistri mainitud "kaltsud", mis järsku kadusid. Sukelduti-sukelduti ja järsku olid kaltsud kadunud.
Aga peeti neid rambitihendamise kaltsudeks (olen ise teisest kohast lugenud, et topiti mingeid madratseid sinna vahele jne. st mitte ei topitud, vaid enne vahele ja siis kinnni).
Ja kujutame nüüd ette, et mingid tihendamise kaltsud on koos paadiga põhja läinud, kui see, mida tihendati, oleks pidanud täiesti lahti olema....?

Aga seda räägib meile rahvusvahelise uurimiskomisjoni esimees.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 35#p637535

Müstilistest muutustest vraki juures....

120723150_277945136537864_919369197107663577_n.png (163.78 KiB) Vaadatud 2106 korda

P.S.
Vööriluukide pännapandud kontrollsüsteemide anduriplaat tundub selline tundlik aparaat - äkki kasutasid "kaltse" pakkematerjalina...

[Kriku]

Ma usaldan kindlasti rohkem simulatsioonides olevaid algoritme ja nende füüsikamootoreid kui mingite teadmameeste targutusi.

Lugupeetava alma mater on vististi Luua Metsanduskool?