20. novembril tervitati Kiievi-Pasajõrski raudteejaama perroonil kõrget Ameerika külalist. Väärikuse revolutsiooni aastapäeva eel tuli Ukrainasse etteteatamata visiidiga Pentagoni juht Lloyd Austin.
Tema saabumine ei pidanud olema midagi erakordset: lihtsalt austusavaldus Ukraina kangelastele ja avaldus Washingtoni jätkuvast toetusest Ukrainale. Kuid just see visiit sai УП sõnul tahtmatult täiendavaks katalüsaatoriks Kiievi sõjalise ja poliitilise juhtkonna vahel pingete tekkimisele.
"Jääb mulje, et pärast Austini tulekut jõudis Zelenskyi Zalužnõi väljavahetamise otsusele lähemale. Vastupidi, tülid kadusid ja siseringis algasid naljad, aga see on väga külm ja söövitav huumor. President küsib, et "Mis, kas me liigume kangelaslikult edasi, kui oleme 200 meetrit taganenud?" ja Valera (Zalužnõi) vaikib vihaselt," räägib üks siseringi liikmetest УП-le riigi ladvikus valitsevast atmosfäärist.
Maailma juhtiv massimeedia on viimastel nädalatel Ukraina presidendi ja relvajõudude juhi vahelise "konflikti" üksikasju erinevatel viisidel nautinud. Vastuseks tembeldas Bankova kõik sellised avaldused "Vene IPSO-ks" ja "Kremli heaks töötamiseks".
Üldiselt pole üllatav, et sõja kahe peamise ja esimese isiku vahel on vaidlusi. Seda juhtub kõigis sõdades. Vastupidi, oleks üllatav, kui selliste ambitsioonidega inimeste vahel, kes sõna otseses mõttes ajalugu kirjutavad, ei tekiks vaidlusi.
Ukrainat ähvardava ohu ees on aga ülimalt oluline mõista täpselt, mis presidendi ja vägede juhi vahel tegelikult toimub ning mis on igasuguste hoolimatute saadikute väljamõeldis.
Kust tuleb pinge?
Tulevaste poliitiliste lahingute esimesed võrsed realiseerusid Petšerski mägedes juba enne Vene vägede lahkumist Ukraina pealinnast – eelmise aasta kevadel.
Juba 2022. aasta märtsi alguses hakkas sotsiolooge huvitama, kuidas täiemahuline sõda mõjutas ukrainlaste usaldust riigiasutuste vastu. Uuringud on näidanud, et president Zelenskit usaldas tol ajal 93%.
Tundub suurepärane tulemus, sest kõige raskematel aegadel naudib kõrgeim ülemjuhataja absoluutse enamuse kodanike usaldust.
Kuid Bankova lähenes uurimuses veel ühele joonele pedantsemalt – 98% ukrainlastest ehk 5% rohkem usaldas eelmise aasta märtsis Ukraina relvajõude.
Nagu УП toona kirjutas, tundis presidendi lähikond muret, kes seda "armeed" kehastab. Ja see polnud Zelensky. See oli relvajõudude juht Valeri Zalužnõi.
Samal ajal oli OPU (Presidendikantselei) ja ülemjuhataja vahelise hõõrdumise põhjuseks Zalužnõi nimelise heategevusfondi loomine. Amet kahtlustas, et fond võib lõpuks muutuda erakonnaks.
"Alguses olid Valeri Fedorovitšil normaalsed suhted presidendiga ja kõigi OPU-s olijatega, kuid 22. aprillist algasid omamoodi jamad. Fedorovitš oli toona fondiga nii hädas, et loobus sellest kohe," meenutasid nad. intervjuus УП vestluskaaslastega peastaabist.
Esimesena tundis Zalužnõi võimalike ambitsioonide pärast mullu kevadel muret presidendi kantselei juht Andri Yermak. Viibides presidendi juures varjupaigas, nn "objektil nr 1", juhtis OP juht regulaarselt kogu Zelenski lähikonna tähelepanu vägede juhile.
"Keegi meist polnud veel millelegi mõelnud ja Andri oksendas iga päev midagi Valera kohta. Küll on tal mingi fond, siis on ta liiga meediasõbralik, siis ümbritsevad teda "tolmukeerutajad", siis veel midagi. See tundus imelik, aga tollal ei olnud sellisteks asjadeks aega" meenutab üks "Objektile nr 1" ligipääsu omanud võimumeeskonna liikmetest vestluses УП-ga.
Pärast ebameeldivate suhete süvenemisi poliitilise juhtkonnaga ei astunud Zalužnõi meelega meediaväljale. Tema avalik tegevus piirdus endiselt postituste kirjutamisega sotsiaalvõrgustikes ja paari intervjuuga kahe aasta jooksul sõja käigust ning seejärel artiklid eranditult välisväljaannetesse.
Kuid see ei aidanud leevendada presidendikantselei kartusi Zakužnõist poliitilise konkurentsi tekkimise pärast. Fakt on see, et Zalužnõi avalik eemalolek tekitas efekti, nagu teleseriaalis "Noor paavst": kuna vägede juht ei olnud rõhutatult meediaväljal, muutus iga tema avaldus või muu tegevus hetkega eraldi nähtuseks ja põhjustas ühiskonnas fenomenaalset reaktsiooni.
"Mõned välismaised organisatsioonid korraldasid hiljuti Ukrainas fookusgruppide uuringuid, et ise näha, millised poliitilised nišid meil praegu on. Et te aru saaksite, inimesed samastavad Zalužnõit jumalusega: "ta kaitseb meid", "ta kaitseb meie poisse". "Selline puhtalt irratsionaalne usk," - ütles УП-le mõjukas Ukraina kõrge ametnik, kes palus oma nime ega ametikohta mitte avaldada.
Kui Kiievi oblastis oli relvajõududel käegakatsutavaid edusamme, siis Harkivi ja Hersoni suunal jätkusid ettevalmistused vastupealetungiks ning Ukraina vastupanu ajalugu oli võitude jada – pinge poliitikute ja sõjaväelaste vahel ei olnud kriitiline.
Kuid pärast seda, kui Ukraina pealetung lõunas takerdus, hakkasid erimeelsused kahe sõja esindusisiku suhete õhkkonda mürgitama niivõrd, et need tulid avalikuks.
Sõjalis-poliitiline mäng: Ze ja Za vahelise pinge olemus.
Kui jätta kõrvale Zelenski ja Zalužnõi suhteid viimasel ajal katnud poliitiline ja emotsionaalne plekk, siis nendevahelise pinge olemus tuleneb sõja ja poliitika segunemisest.
Zelenski tõi armee juhtkonda, s.o Zalužnõi vastutusalasse, poliitika elemente. Selle asemel sai kaitseväe juhataja vastu oma tahtmist märgatavaks nähtuseks poliitilises reaalsuses ehk presidendi eluliste huvide sfääris.
Enne Vene täiemahulist sissetungi ja selle alguses pööras Zelenski formaalse ülemjuhatajana sõjalistele teemadele palju vähem tähelepanu kui näiteks teede ehitamisele või oligarhidega võitlemisele.
Kuid kahe suure sõjaaasta jooksul hakkas president kõrgeima ülemjuhataja staatust kasutama mitte formaalselt, vaid reaalselt sõjalises planeerimises ja juhtimises osalemiseks. Asjaolud seda objektiivselt nõudsid.
Kui Zelenskyi hakkas sõjaga tegelema, ei lakanud ta olemast poliitik ja tõi Ukraina relvajõudude jäigalt hierarhilisesse struktuuri talle mitteomaseid (poliitilisi) käitumisvorme.
Just Zelenskyi lõi tegelikult paralleelsed käsuliinid suhtlemiseks erinevate sõjaväeharude komandöridega, mis toimub Zalužnõi ümbruskonnas. Näiteks maaväe ülemate Oleksandr Syrskyi või õhuväe ülema Mykola Oleschukiga.
Otsene kontakt komandöridega kiirendab presidendi tööd, kuid destabiliseerib Ukraina relvajõudude ülemjuhataja tööd, kes saab osa teabest ametlikelt alluvatelt teada alles staabis, kui üldse.
Teine näide Zelensky poliitilisest käitumisest oli kõrgetasemeline meedialugu piirkondlike sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode puhastamisest. Pärast Ukrayinska Pravda uurimist Odessa sõjaväekomissari ennekuulmatu rikastumise kohta sõja ajal nõudis president kõigi piirkondlike värbamiskeskuste juhtide vallandamist ja nende seisundi kontrollimist.
"Riigi juurdlusbüroo juht Suhhatšov tuli suvel peakorterisse ja hakkas aru andma, kui lahedalt sõjaväekomissare vallandati. Ja pärast teda andsid nad sõna Zalužnõile, kes neile lihtsalt elegantselt virutas: "Ma tahan tänada korrakaitsjaid, korruptsiooniteema on oluline. Kuid ma tahan avaldada ka viimaseid andmeid mobilisatsiooni kohta". "Ja kõigis valdkondades on järsk langus,” ütleb üks sellel koosolekul anonüümseks jääda soovinud osalejatest.
See tähendab, et sellel, mis poliitilisest vaatenurgast näis ühiskonna õiglusnõudluse kiire ja otsustav täitmine, oli sõjalisest vaatenurgast tegelikult keerukad tagajärjed.
Sarnase mõjuga on ka personalimuudatused, nagu erivägede ülema Horenko ja meditsiinivägede ülema Ostaštšenko vallandamine või ühendvägede ülema Naevi võimalik tagasiastumine.
Kõik need sõjaväelased on pärit ülemjuhataja Zalužnõi ringkonnast ja nende vallandamine toob juhtimisvertikaali ebastabiilsuse. Kriminaalasi Naevi vastu lõuna kaitsmise eest, mida Zalužnõi peab katseks ka talle lähedale pääseda, on selle loo järjekordne peatükk.
Kuid pinge presidendi ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja vahel tõusis kõige enam pärast vastupealetungi algust lõunas.
Bankova väidetel on ratsionaalne alus, sest just sõjaväelased lõid ründetegevuse plaani ning nende jaoks vajalike jõudude ja vahendite arvutused. Just nende arvutuste põhjal kauples poliitiline juhtkond partnerite abi välja ja komplekteeris uued üksused.
Kuid tegelikud lahinguoperatsioonid osutusid kavandatust palju keerulisemaks ja Melitopoli ründeoperatsiooni saavutused erinesid plaanist silmatorkavalt.
Ilmselgelt olid sellel vastupandamatud sõjalised eeldused: venelastel oli piisavalt aega, et ehitada üles tohutu kaitsevõrk, relvajõududel oli sellistes tingimustes selliseks operatsiooniks vägedest märkimisväärne puudus, nad ei saanud kõiki lubatud varusid ja nad puutusid kokku venelaste täieliku ülemvõimuga õhus.
Probleem on ka selles, et "suurel vasturünnakul" ei olnud mitte ainult sõjaline, vaid ka poliitiline komponent.
Varem "Bahmuti kindluse" verist kaitsmist promonud ja toetanud (!) presidendiadministratsiooni inimesed kütsid üles avalikkuse ootusi oma meediaressursside võrgustiku kaudu "kõikide ühtse maratoni" ja "Ründekaardiväe" kaubamärgiga üksuste teabekampaaniate kaudu ning haipisid muude üksuste tegevuse ja võimekuse nii kõrgele, et tavakodanik ootas vähemalt Krimmi vabastamist. Ja koos nendega ka Ukraina läänepartnerid.
Kui sellist poliitilist üleshaipimist poleks, oleks lõunapoolsete lahingute puhtsõjalisi probleeme palju lihtsam tajuda, mõista, suhelda ja süüdlasi tuvastada.
Kui nüüd proovida panna näiteks vastutus lõunapoolse "lati alt läbilibisemise" eest Zalužnõi peale, kes vastutas otseselt vastupealetungi kavandamise ja ettevalmistamise eest, hakkavad presidendiadministratsiooni probleemid olema mitte ainult sõjalist laadi, vaid ka meedia- ja kommunikatsioonisfääris.
Sest nii nagu Zelenski tungis Zalužnõi militaarsfääri, tungis omakorda Zelenski poliitikaväljale, selleks siiski spetsiaalselt ise midagi tegemata.
Zalužnõi ei tee poliitilisi avaldusi, tal pole erakonda ega isegi avalikku liikumist või sihtasutust. Kuid presidendiadministratsioon tellib regulaarselt sotsioloogilisi uuringuid ja Zalužnõi näitajad kasvavad ja paranevad pidevalt.
Üleeile näitas üks "ametlikest" Telegrami kanalitest presidendi poliitilisi reitinguid, milles Zelenskyi saab esimeses voorus otsustanute seas umbes 47% häältest.
Presidendikantseleil oli võimalus tutvuda selle uuringu täielike andmetega, mille Rating Group tegi, kuid ei avaldanud seda. Ja põhigraafik ei viita mitte sellele, et praegune president läheks teise vooru koos kindral Zalužnõiga, vaid sellele, et Zelenski ei pruugi seda teist vooru võita.
Volodõmõr Oleksandrovitšil pole absoluutselt teisi konkurente. Seetõttu olid presidendi sõnad "The Suni" intervjuus adresseeritud ennekõike Zalužnõile, kus ta hoiatas sõjaväelasi poliitikas osalemise eest.
Kas Zalužnõi tegi midagi poliitiliselt, et valimisolukord oleks täpselt selline? Absoluutselt mitte! Teda meediapoliitilise isikuna üldse ei eksisteeri.
Tema potentsiaalne reiting on pigem tagajärg ammutuntud teesile, et Ukraina pole Venemaa. Isegi suure sõja tingimustes püüdleb Ukraina ühiskond jõudude poliitilise tasakaalustamise poole ja Ukraina demokraatia näitab järjekordset näidet oma elujõust.
Kas Zalužnõi tagasiastumine on võimalik?
Juba enne uut aastat vajab Ukraina hädasti uusi relva- ja laskemoonavarusid. Need tuli eelnevalt partneritega kokku leppida, samuti oli oluline planeerida ette oma relvade tootmine.
Ehk siis oli vaja ette teada, millised on kaitseväe vajadused. Seetõttu peab peastaap esitama poliitilisele juhtkonnale oma strateegilise plaani, mille elluviimiseks peavad sõjaväelased välja joonistama ja arvutama vajadused.
Ilmselt ei tohiks seda plaani ja operatsioonide plaani avaldada "Ukraina hääles", vaid seda peaksid nägema president, kaitseministeerium, eelarvet eraldav Ülemraada ja tootjad, kes peavad komponentide tarneks lepingud sõlmima.
"Oleme kaua aega oodanud ülemjuhatuselt sõjaplaani. Peastaap peab koostama plaani: tahan järgmisel aastal niimoodi sõdida, mul on nii palju inimesi vaja, mul on nii palju raha vaja. Ja mitte kellegi pole seda plaani," - oli nördinud fraktsiooni "Rahva teenija" juht David Arahamia oma viimases intervjuus Natalia Moseychukiga.
Arahamia väidet jätkas üks fraktsiooni "Rahva teenija" saadik, kes nõustus, et sõjaväe juhtkond peaks tagasi astuma.
Samal ajal eitas fraktsiooni "Hääl" rahvasaadik ja riikliku julgeolekukomitee liige Serhii Rahmanin "UP.Chati" viimases väljaandes, et ülemraada komisjonile tuleks esitada läbivaatamiseks mingeid strateegilisi planeerimisdokumente. Ju see tema pädevusse ei kuulu.
Kuid tegelikult pole probleem selles, et plaani pole. Probleem on selles, et ei poliitiline juhtkond ega läänepartnerid pole rahul 1991. aasta piirideni sõdimise tegeliku plaaniga.
УП teatel näitavad peastaabi arvutused, et presidendi ülesande täitmiseks "vabastada kogu Ukraina territoorium kuni 1991 piirideni" on vaja 350-400 miljardi dollari väärtuses ressursse ja suurel hulgal vägesid.
Kindralstaap jagas mõningaid planeerimisideid Pentagoni juhi Lloyd Austiniga tema viimasel visiidil Kiievis novembris.
"Austinit teavitati vajadusest 17 miljoni mürsu järele. Ta oli pehmelt öeldes üllatunud, sest nii palju mürske ei ole võimalik kogu maailmast koguda," ütles üks kaitseväe kõrgetest ametnikest УП vahendusel.
Veelgi enam Pentagoni esindajaid üllatas Ukraina kolleegide siirus riigi siseolukorra suhtes.
"Hiljem rääkis Austin meile, et Zalužnõi kaebas, kuidas teda takistatakse, et kantselei ei ole selline, et üks ei ole selline, teine ei ole selline. Selge see, et president sai ka sellest teada, et toimusid sellised vestlused. Ja need ei soodusta usaldust," lisab juba mainitud kõrge kaitseväeametnik.
Teades Zelenskyi emotsionaalsust, võime eeldada, et Zalužnõi selline liigne avameelsus vestlustes partneritega võib viia tema tagasiastumise küsimuse puhtalt hüpoteetiliselt tasandilt praktilisele.
See tõstatab järgmise küsimuse: kes julgeb vägede juhi tema ametikohal välja vahetada? Seni on olemasolevate ilmsete võimaluste hulgas Zelenskyil ainult maavägede ülema, kindralpolkovnik Syrskyi kandidatuur.
Kuid hoolimata asjaolust, et temaga seostatakse selliseid edukaid operatsioone nagu Kiievi kaitsmine, lahing Harkivi pärast ja geniaalne vasturünnak Harkivi piirkonnas, on Syrskyil kaks peamist probleemi.
Esimene on see, et kindralpolkovnik ei ärata piisavat meediahuvi, hoolimata sellest, kui palju Zelensky isiklikult tema positsioone külastab ja meediakanalid ei edasta tema postitusi ega väljaütlemisi. Teiseks ei saa Syrsky vabaneda sellise ülema raskest rollist armees, kes ei arvesta kaotustega.
Kuid sellise ametisse nimetamise peamine probleem on see, et Syrskyi potentsiaalne edutamine ei suuda blokeerida Ukraina poliitika uue superstaari loomist meedias, kelleks Zalužnõi saab paratamatult just tema tagasiastumise hetkel.
Ja nagu УП vestluskaaslased Zelenskyi ringis kinnitavad, saab Bankova sellest suurepäraselt aru. Vähemalt märkimisväärne osa presidendi meeskonnast on kategooriliselt senise vägede ülema tagasiastumise vastu.
Olgu kuidas on, aga kui kellelgi on võimalus mõelda Zalužnõi väljavahetamisele, siis on see see, kes ta ametisse nimetas – president Zelenski.
Enne säärast saatuslikku otsust peaks riigipea liialdamata mõtlema, kas selline personaliotsus kõrvaldab peamise põhjuse tema suhete viimaseks teravnemiseks Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaga?
Räägime edasisest sõjapidamise strateegiast. Zalužnõi kirjeldas oma seisukohti selles küsimuses oma artiklis kõrgetasemelises ajakirjas The Economist.
Selle teksti põhipunkt taandus väga loogilisele teesile: praegustes tingimustes pole Ukrainal suureks võiduks ressursse. Peame esmalt viima oma armee värbamise, väljaõppe ja varustamise süsteemi kvalitatiivselt uuele tasemele ning saavutama oma partneritelt, et need teeks suure hüppe Ukraina relvajõudude tehnoloogilises toes.
Kõik need positsioonid vajavad nii või teisiti teatud strateegilist pausi, et saavutada kvalitatiivne läbimurre.
Samal ajal ei taha president Zelensky kuuldagi "ummikust" või sõja peatumisest. Tema loogika on samuti raudne - paus toob kaasa külmumise, partnerite huvi kaotuse ja abi vähenemise. Kui teete nüüd pausi, ei pruugi te sellest enam välja tulla.
Kas Zalužnõi tagasiastumine suudab selle strateegilise vaidluse lahendada? Ei.
Selline tagasiastumine toob kindlasti kaasa Ukraina peamise strateegilise eelise kaotuse agressori ees: kahe liidri vahelise ühtsuse kaotus võib areneda kogu ühiskonna sisemise ühtsuse kaotuseks.
Roman Romanyuk, Roman Kravets, UP
https://www.pravda.com.ua/rus/articles/ ... 4/7431489/