www.militaar.net

wolfgang kirjutas: ↑20 Okt, 2023 9:04 Ahah. No võibolla. Pole kokku puutunud süsteemidaga, kus soojuskanja jäässeminek on ettenähtud. HVAC sisteemides kasutakse antifriisi, puhkudel, kus on karta, et soojuskandja T alla 0 langeda võib.

"Nooremate teadmistega" isikud ei pruugigi olla kokkupuutunud külmumisest tekkinud kahjude ennetamisega.
Tegemist on "tekkida võiva probleemi" ennetamisega.

Kui paljud näiteks teavad, et kuidas kaitsta boilerit või keraamilist WC potti külmumise korral purunemise eest kütteta hoones, kus puuduvad küttekolded ja elekter?

Mitte "jäässe minek ettenähtud" vaid kui "pahal juhul tekkib külmumine".
Näiteks kuigi haagiselamute ja veesõidukite torustikud küll tühjendatakse enne talve veest, siis tegelikult ei pruugi täielik süsteemi tühjendamine õnnestuda ja võib tekkida allesjäänud vedeliku külmumine.

Näiteks nõukaaegsetes kasarmutes ja tööstusettevõtetes olid kasutusel toruradiaatorid, millel puudus õhutuskraan just selle pärast, et torusse jäänud õhupadi kompenseeriks jäätumisel tekkiva radika purunemise.

Ka esimesed ühetoru kesküttesüsteemid (1800 aastad) olid niimoodi ehitatud, et torustiku külmumine seda süsteemi ei rikuks.

Mul on olnud võimalust korduvalt kogeda, et mida külm mugavustega hoones teha võib ja kujutan ette, mis juhtub kaasaegsetes kortermajades, kui külmal talvel elektrit ei ole näiteks nädal aega piirkonnas.

Kui tänapäeval on järgnev lugu "nostalgiline jutuke ajaloost", siis mina viibisin ja remontisin tollel talvel 5 kordes majas, kus olid külmaga lõhkenud kõik peldikupotid, radikad ja isegi tuletõrjehüdrandid.
Krohvialuse juhtmestiku asukohta seinas näitasid pruuniks kõrbenud triibud, juhtmete kulgemise kohal värvil ja tapeedil, sest kütte katkemisel hakati kütma kõikmõeldavate elektriküttekehadega, mis tegevusega hävitati hoone elektrijuhtmestik.
Kui suure puhuriga läbikülmunud hoonet kütma hakati, siis lõhkistest torudest hakkas vesi jooksma, mis tekitas trepikodadesse liumäed. jne.
Enne kui keegi märkas oli hoone kelder, sealsed tehnoruumid (soojasõlm, kilbiruumid) ja sisenev soojatrass koos maaaluse jaotuskaevuga laeni vett täis jooksnud.
Tartust ei suudetud leida piisava võimekusega vaba pumpa, mistõttu kattus keldris olev veepind jääga ...
Kogu jama tagajärjel läks hoone kapremonti.
https://tartu.postimees.ee/587162/plahv ... u-lodisema

OLAVI kirjutas: ↑21 Okt, 2023 13:49 Kui paljud näiteks teavad, et kuidas kaitsta boilerit või keraamilist WC potti külmumise korral purunemise eest kütteta hoones, kus puuduvad küttekolded ja elekter?

Mitte "jäässe minek ettenähtud" vaid kui "pahal juhul tekkib külmumine".
Näiteks kuigi haagiselamute ja veesõidukite torustikud küll tühjendatakse enne talve veest, siis tegelikult ei pruugi täielik süsteemi tühjendamine õnnestuda ja võib tekkida allesjäänud vedeliku külmumine.

Täpselt see olukord, mida ma oma maakodus läinud talvel hirmsasti kartsin, aga ei juhtunud. Talv oli soe kah.

Valgusta nooremat põlve. Mida ma peaks tulevaks talveks tegema, et maja külmaks lasta võiks (ehk ohjeldab ka hiiri/putukaid natuke)? Ülesandeks on kaitsta:
1. Torustik (plast/alumiinium, Alupex või mistandongi)
2. Boiler (OK, seda ma oskan tühjaks lasta)
3. Suurematsorti veefilter (nii 150cm ehk) - kas ma saan ta kummuli keerata lihtsalt?
4. Hüdrofoor
5. Peldik (saan ka hakkama), sifoon kraanikausi all, dušikabiini alus (ei teagi, kas seda kallutada ruumi on?)
6. Nõudepesumasinas ja riidepesumasinas on kah vesi sees
7. Kas külmkapiga võib midagi halba juhtuda, kui tööle jääb?

Hetkel pole mul küll paremaid mõtteid, kui lahti keerata kõik, millest tellitav võti jagu saab, ülejäänusse lasta suurem hulk auto jahutusvedeliku kontsentraati. Mida see jahutusvedelik mu kanalisatsiooni imbväljakuga teeks? Mul on olemas õhukompressor, kui see kuidagi abiks oleks.

Ma ei saa aru, milles küsimus. Tuleb nii teha, et saaks vee igalt poolt välja lasta.

Kriku kirjutas: ↑21 Okt, 2023 15:19 Ma ei saa aru, milles küsimus. Tuleb nii teha, et saaks vee igalt poolt välja lasta.

Just.
Vesi tulebki siis igalt poolt välja lasta.
Kaevu pumpadele tuleb (kui juba pole) juurde ratsida pädevasse kohta auguke, et vesi vaikselt tagasi kaevu jookseks.
Vanasti tehti ka "elektripirniga soojendamise" lahendusi kaevudele/pumpadele/hüdrofooridele, kus kaev/pump kaeti korralikult kinni ja seal all siis 24/7 põles mõni vähemalt 25W pirn... aga kuna siin on teema "siis kui kaob vool" ja elekter on nüüd kallis, siis see äge lahendus on iganenud

On saanud hädaga ka ammustel aegadel spetstrafoga jäätunud terastorusid ülessoojendada. Kolhoosi ajal leiutati igasuguseid vingeid lahendusi.
Aga see trafovärk sobis ainult kiirreageerides ja siis, kui ikka pidevalt elati ja vett tarbiti aga kõva külmaga ikkagi torud jäässe läksid.
Jäeti ka vesi vaikselt tilkuma või jooksma, kui torud kusagil ebapädevalt paigaldatud olid ja kõva külm neile ikkagi ligi pääses.

Mul nt. suvilas on sauna trapp, kust "niisama lihtsalt" mingit kraani või ventiili keerates vett välja ei saa.
No ma alguses tõmbasin iga kord selle kuivaks, kui suurema külmaga pikemaks ajaks kasutuna seisma jäi.
Siis aga sai laiskus minust ühel päeval võitu ja nüüd ma valan sinna lihtsalt natuke -20 kraadist auto aknapesuvedelikku, või törtsu 70-80%-ist puhastuspiiritust. No ja kui hakkabki vahendiga koonerdades ikkagi karmim külm vahel peale, siis läheb see pigem paksuks süldiks, mitte ei jäätu läbi ja ei pressi trappi lõhki.

Väike kandiline penotükk käib trapile kaaneks peale ka, et piiritus väga ägedalt ära ei hingaks

Minul on pump tavalises betoonraketega salvkaevus ja kaevul käib penoplastiga soojustatud luuk peal. Mitte midagi ei külmu seal all ära.

Loeks konsultatsiooni / eneseharimise mõttes veidi rohkem penoga soojustatud kaevukaane kohta , pump maapinnast vast pool meetrit allpool , kaevul puidust kaan peal , 100 mm penot sinna kleepida , oleks see piisav ? Pump talveks maha monteerida , pole viitsimist ( mul on tsentraalne veevärk ka ) .

parkija kirjutas: ↑21 Okt, 2023 18:38 Loeks konsultatsiooni / eneseharimise mõttes veidi rohkem penoga soojustatud kaevukaane kohta , pump maapinnast vast pool meetrit allpool , kaevul puidust kaan peal , 100 mm penot sinna kleepida , oleks see piisav ? Pump talveks maha monteerida , pole viitsimist ( mul on tsentraalne veevärk ka ) .

Kui hirm on suur, aga tahaks rahulikult magada, siis mingi väiksem küttekeha kaevu, mille paned termoreleega juhtima. Seadistatav termorelee maksab oomipoes umbes kümneka.

parkija kirjutas: ↑21 Okt, 2023 18:38Loeks konsultatsiooni / eneseharimise mõttes veidi rohkem penoga soojustatud kaevukaane kohta , pump maapinnast vast pool meetrit allpool , kaevul puidust kaan peal , 100 mm penot sinna kleepida , oleks see piisav ?

Konkreetselt minul on pump 6 rakke sügavusel, pealmine rake on küll suuremas osas maa peal. Hetkel ei viitsi pilti tegema minna. Penot on jah 10 cm.

Piisab ka sellest kui "kraan niriseb", sest kui pump aegajalt "värske vee" peale lööb siis selle energiasisaldus on päris suur.

Jäätumisel ei päästa mingi "õhupadi", sest jää ei teki ühtlaselt ja kindlasti jää ei levi ühtlaselt. Kuulkraan on kõige hullem - vesi jääb "kuuli sisse" ja ongi hambad...

Minu kaevu puhul ei mängi välja , mul puurkaev ja 2 raket nii öelda tehnilist ruumi , pumpa allapoole / sügavamale lasta ei saa , sinna 2 rakke sügavusse ruumi pressib pinnavesi , jääb pump maha monteerida.
Tänud vastajatele .

Mul on üks rake, mis maaga tasa. Seal sees on puurkaev ja tavaline veeautomaat. Rake ümbert soojustatud 50mm penoga, kaaneks 100mm peno. 15 aastaga ei ole ära kordagi ära külmanud. Pump oma töötamisega muidugi toodab pisut sooja ka. Talveks omapäi jättes paneks siiski mingi väikese küttekeha koos termoreleega, et kindlasti ära ei külmuks.

Mul see kaev reservis , kastmisvesi sealt , vees on peenike liiv , filtrid läevad kuuga umbe , muidugi vahepeal arvata 4-5 aastat polnud kasutuses , vesi maitselt täitsa joodav , poolteiseliitrisesse värska pudelisse settib nädalaga 1 millimeeter liiva .

Ühele objektile panin sellise asja kaevu: https://relond.ee/pood/elektrikuttesead ... 200w-ipx4/
Kaev parajalt suur, 100mm penoga soojustatud kaevuluuk. Aga termorelee panin hiljem lisaks, kuna külmavalvurit ei õnnestunud piisavalt madalale temperatuurile reguleerida, kaevus kippus pidevalt üle +15 olema ja seda oli kliendi meelest palju. Panin sellise asja külmavalvurit juhtima ja temperatuurivahemikuks +2 - +5. https://www.oomipood.ee/product/oky3065 ... rmo&page=3

Klient jäi rahule, ütles et elektrikulu põmst olematu.

Kriku kirjutas: ↑21 Okt, 2023 15:19 Ma ei saa aru, milles küsimus. Tuleb nii teha, et saaks vee igalt poolt välja lasta.

Pahatihti on see tagantjärele tarkus.
Kas nii, et kui hoone sisesed torud ja põrandaküttetorud on juba ammu betoonpõrandasse valatud, et siis uuristad vundamendi alla augu, et sealt kaudu torudest vesi välja lasta?

Olavi, teatav inseneriharidus tuleks kasuks enne postitamist.

Torudest saad vee välja nii et paned süsteemi ühte otsa kraani ja teise otsa kraani. Nt vesiküttel on kaks kollektorit.

Ühest kollektorist (pealevool) lased suruõhu sisse

Teisest keerad ükshaaval kraanid lahti ja voilaa, torud on täiesti tühjad.


Suruõhku võib toota 30 eurone Handymanni kompressor.