Pärnu-Mõisaküla raudtee.

[alax]

Pärnu—Mõisaküla raudteelõik ehitati aastail 1971—1981. Toona oli raudtee projekteeritud suuresti militaarsetel eesmärkidel. Alates 2000. aastast lõppes sel lõigul igasugune liiklus.

http://live.hot.ee/aggregator//postimees/287712

Kas, keegi oskab kommenteerida? Kas üldised infrastruktuuri või mingid kohalikumad huvid?

[Soobel]

Se militaarne eesmärk on miski ajakirjaniku vaimusünnitis, selle aja raudteede militaarne eesmärk piirdus vaid strateegiliste suundade ümberehitamises laiarööpmeliseks, et poleks ümberlaadimisi ja kitsarööpmelised platvormid ei kannatanud sõjatehnika tirimist.

Muidu oli tegu tavalise raudteega ja tehti see tavaliselt sedamoodi: uudismaadel tehti raudteedele kapremonti, vahetati jämedamate rööbaste ja betoonliiprite vastu. Meil oli vaja kitsas laiaks ehitada ja kiireim viis oli kitsa ülesvõtmine, tammi ümbertegemine ja siis sealt uudismaalt ülesvõetud vana raudtee siia mahapanemine, et liiklus käima saaks ja hiljem teha raudteele kapremont.

Seepärast ongi 70-datel laiaks ehitatud raudteedel Viljandi ja Pärnu kandis relssidel aastanumbrid 1948, 1952 jne.

80-datel alustati ka kapremondiga, millega jõuti Raplani, maha pandi betoonliiprid ja pikad jämedad rööpad. Hagudist alates on näha Nõukogudemaa vaesumine: sealtmaalt on liiprid juba puust.

Edelaraudtee himustab jah Mõisaküla tee rööpaid, kuna need on kõige vähem vatti saanud, samas Türi-Viljandi rööpad on enamvähem lõpuni läbi aetud. Loomulikult tahetakse ka päris tuttuusi relsse osta, aga see pull maksab 500 miljonit ja selline tehing on mõeldamatu seni, kuni pole 10aastast riigi lepingut. Seni aga loodetakse kohapealt paremad relsid leida, need sinna maha panna ja siis kiirust tõsta.

[tankist]

Mõisakülast läti poole on ammu juba rööpad üles võetud, ainult ei oska öelda kui kaugele

[FW Anton]

Se militaarne eesmärk on miski ajakirjaniku vaimusünnitis, selle aja raudteede militaarne eesmärk piirdus vaid strateegiliste suundade ümberehitamises laiarööpmeliseks, et poleks ümberlaadimisi ja kitsarööpmelised platvormid ei kannatanud sõjatehnika tirimist.

Ega ta nii väga ajakirjaniku vaimusünnitus ei olegi. Raudtee ümberehitamist nõudis NSVL Kaitsemisteerium mitte MPS ja seda seetõttu, et Eestis asunud ründeväeosad saaksid sõja korral kiiresti Euroopa piiri poole suunduda. Nii, et ikkagi sisuliselt militaarsete eesmärkide rahuldamiseks.

[Kapral Karu]

Raudtee ümberehitamist nõudis NSVL Kaitsemisteerium mitte MPS ja seda seetõttu, et Eestis asunud ründeväeosad saaksid sõja korral kiiresti Euroopa piiri poole suunduda.

Kust see väide pärineb?

Minu teada polnud sel raudteede ümberehitamise perioodil Eestis märkimisväärseid ründeväeosi. Ühe kadreeritud ja mahajäänud tehnikaga diviisi "kiiresti Euroopa piiri poole suundumine" poleks ründetegevuses midagi muutnud, nelja R-12 raketipolgu teisaldamiseks polnud tollal samuti mingit vajadust (kontinentidevahelised raketid olid ju olemas).

Soobli põhjendus tundub mulle mõistlikum -- s.t et väikesed platvormid ei talunud raske tehnika vedu. Ükskõik siis kummas suunas .

[FW Anton]

See ainult tundub sulle. Sa unustat tankipolgud, motoriseeritud jalaväeüksused, lennuväe abiteenistused, ja Viljandi dessantpolgu tagalaüksused - need kaks viimast tuli ju kiiresti järgi tõmmata. P.2. olen Moskvas näinud dokumente, kus Kaitseministeerium nõuab Ministrite Nõukogu esimehelt kiiret otsustamist raudtee rekonstrueerimiseks Eestis P.3. ja teada fakt on ka see, et Eestis tegutsenud kõrgemad sõjaväelased ostsid raudteekonna ülema Aleksei Kotovi 6 miljoni rubla eest ära, et see annaks nõusoleku kitsarööpmelise likvideerimiseks. Sellel sündmusel oli piisavalt tunnistajaid ja mõnega neist olen isiklikult rääkinud. Ja ega vale pole ka väide, et sõjatehnika ei mahtunud kitsarööpmelise platvormile ära ni gabariidilt kui kaalult - see fakt venkusid tagant sundiski raudtee likvideerimist alustama. Aga niisama oleks saanud ka üle Tapa ja Tartu vedada kraami, aga rõhuti jus ja ainult Tallinn-Pärnu-Riia otseteele, et saaks kiiremini ja otsem. Raudtee ajaloo keerdkäigudes olen ma rohkem kodus kui Soobel.

[Soobel]

Ajakirjaniku "kild" kuskil oli see, et Pärnu-Mõisaküla raudtee "on üks sõjaväevedudeks ehitatud harutee" ja see mõte on viimasel ajal ajakirjanduses liikunud. Tegelikult oli tavaline avalik raudtee ja kindlasti mitte haru. 100 km Tallinnast otsem kui üle Tapa ja Valga.

Niipalju ta sõjaväeraudtee oligi, et tema laiaksehitamist vedas eest sõjaväevõim.

[FW Anton]

Ei teagi kus NSVL oli kasutusel ainult sõjaväe otstarbeks kasutatud raudteeliin. Kõik liinid kuulusid MPSile ja olid loomulikult avalikuks kasutamiseks, Pärnu-Mõisaküla-Riia liini sõjaväeline otstarve oli mündi tagumine külg. Majanduslikel kaalutlustel seda raudteed ja üldse kitsarööpmelise laiaks ehitamist ei teostatud, sest see andis tugeva tagasilöögi peale rekonstrueerimist ja siis oleks raudtee lühikese ajaga omadega pankrotis olnud ja mis pistmist sellisel juhul oleks üldse sõjaväelastel selle projektiga siis olnud, neid tsiviil manjandustegevus ei kottinud. Vene kindralid tõmbasib nööre oma strateegilisi vajadusi silmas pidades ja kahjuks jäi neile ette ka meie kitsarööpmeline raudtee ja mitte ainult meie oma. Kahju, et just Eestist alustati, oleks võinud Leedust alustada, ehk oleks meie oma alles jäänud nagu Leedu oma jäi. Ja veel NSVL raudteedel oli oma strateegiline otstarve kuna oli põhiliseks vägede ümberpaigutamise vahendiks ja seetõttu ei tohtinud ka raudteid pildistada.

[Kapral Karu]

Selles, et KM seda nõudis, ma ei kahtle. Juba kasvõi sellepärast, et n-ö paralleeltee võimaldas kahekordistada raudtee läbilaskevõimet, liiklust hajutada jne. Küsisin, mis tõestab Su väidet "seda seetõttu, et Eestis asunud ründeväeosad saaksid sõja korral kiiresti Euroopa piiri poole suunduda". Oled näinud dokumente või tead tunnistajaid selle kohta? Et miks just Eestist alustati vms?

Ja millised tankipolgud olid Eestis aastail 1971-81? Minu teada tollal ainuke tankipolk kuulus Jelnja diviisi koosseisu, nagu ka motolaskur- ja suurtükipolgud. Lisaks diviisi koosseisu kuuluvaile oli veel vaid üksik tankipataljon Kloogal (otse Balti SR alluvusega).

[FW Anton]

Oled näinud dokumente või tead tunnistajaid selle kohta? Et miks just Eestist alustati vms?

Sellele küsimusele pole siia maani adekvaatset vastust leitud, võib ainult oletada. Kindel on see, et sõjaväelased suutsid meie raudteeülema ära osta ja see on ilmselt üks põhjus miks just siit alustati. Ja kui Eestiga oli asi ühel pool, läks Läti kohe järgi (vaid üks lõik suudeti osaliselt päästa) ja siis asuti Leedu kallale kus mõned lõigud suudeti juba kinni panna aga siis muutus poliitiline olukord ja asi jäi katki. Olen vestelnud meie raudtee toonaste juhtidega ja kõik kinnitavad nagu ühest suust, et neil polnud mingeid plaane raudteed laiaks ehitada, sest see polnud majanduslikult kasulik. Kõik korraldused, sh. Pärnu-Mõisaküla-Ruhja-Riia raudtee ehituseks tulid otse Moskvast ja sõjaväelased olid nende taga. Selleks oli meie raudteevalitsuse juurde loodud sõjaväe osakond. Nende juhtimisel ja kontrolli all ümberehitustööd kõik toimusid.

[Kapral Karu]

Kas see äraostmine käis nii, et maksti see raha isiklikult ülemale? Või andis KM raha Eesti Raudteekonnale? Aga kui palju selline otsus üldse siinsest ülemast sõltus, kas see poleks pidanud olema otsustatud hoopis kõrgemal?

Mida kujutas endast see raudteevalitsuse sõjaväe osakond -- ega see polnud seesama mis raudteeühenduste sõjaväekomandantuur? Või allus see ikkagi Eesti Raudteekonnale? Millal täpselt see osakond loodi ja kui kaua eksisteeris? Olid selle koosseisus vaid sõjaväelased?

Kas neid raudteid ehitasid ka tsiviilasutused (niipalju kui neid selleks nimetada võib ), või oli see peamiselt raudteevägede rida (mis vist allusid samuti Mintransstroile)? Või milline oli nende rollijaotus?

[FW Anton]

Kas see äraostmine käis nii, et maksti see raha isiklikult ülemale? Või andis KM raha Eesti Raudteekonnale? Aga kui palju selline otsus üldse siinsest ülemast sõltus, kas see poleks pidanud olema otsustatud hoopis kõrgemal?

Sellest vaikib ajalugu. Mulle on antud mõista nii ja naa aga arvatavalt sai raha siiski raudteekond või siis mõlemad. Kui raudteeülem oleks öelnud ei nagu Leedu oma seda tegi, siis oleks sõjaväelastel oma ambitsioone Moskvas poole raskem olnud läbi viia aga lõpuks oleks nad vast selle saavutanud kuigi ehk 10 aastat hiljem aga asi seegi - mitu põlvkonda oleks seda raudteed siin vast veel näinud.

Mida kujutas endast see raudteevalitsuse sõjaväe osakond -- ega see polnud seesama mis raudteeühenduste sõjaväekomandantuur? Või allus see ikkagi Eesti Raudteekonnale? Millal täpselt see osakond loodi ja kui kaua eksisteeris? Olid selle koosseisus vaid sõjaväelased?

Ei suuda meenutada selle osakonna täpset nimetust, oli vist mingi eriosakond. Istusid nad Pikk tn. 36 raudteevalitsuses, olid sõjaväelased ja ei allunud raudteekonna juhtkonnale kuid pidid oma tegevuse alati kooskõlastama nendega. Vennad teadsid täpselt mis ka näiteks Naissaare raudteel toimub. Raudtee peainsener käis aeg ajalt minu jaoks nende käest infi peedistamas.

Kas neid raudteid ehitasid ka tsiviilasutused (niipalju kui neid selleks nimetada võib ), või oli see peamiselt raudteevägede rida (mis vist allusid samuti Mintransstroile)? Või milline oli nende rollijaotus?

Kitsarööpmelise ümberehitust Eestis teostasid eranditult sõjaväe raudteeväeosad. Raudteekonna poolt oli appi antud üks vedur koos brigaadiga mis varustas objekti vajaliku kraamiga ja aeg ajalt käis ka mingi teemasinaga vastvalminud lõigu üle mille käigus juhtus nii mõndagi hugitavat...

[Kapral Karu]

...vist mingi eriosakond. Istusid nad Pikk tn. 36 raudteevalitsuses, olid sõjaväelased ja ei allunud raudteekonna juhtkonnale kuid pidid oma tegevuse alati kooskõlastama nendega.

Pikk 36 vist 3. korrusel asus Balti SR Sõjaväeühenduste Valitsuse (UVOSO) Tallinna Raudteepiirkonna ja Jaama Sõjaväeliikluse Komandantuur, mille juhtkonnas (vist asekomandant) oli 80.-il ka üks eestlane. Võib-olla seesama siis korraldaski ka seda raudteede ehitust?

Sellised (ent madalamat järku) komandantuurid olid minu mäletamist mööda ka Tapal ja Tartus.

Pikk 36 pidi asuma ka raudteevalitsuse nn Esimene osakond (kõnekeeles "eriosakond"), kus hoiti salajasi dokumente ning trükiseid. Kas selle materjalidest on midagi järel? Kas sealt anti midagi ka Riigiarhiivi?

[FW Anton]

Väga võimalik, et sama osakond. See loodi kui algas raudteede ümberehitus ja hiljem tegutses kõigega mis puudutas sõjaväge ka sõjaväe raudteevedude organiseerimisega.

Tean, et EVR likvideeris oma arhiivi ja midagi andis üle riigiarhiivile aga mis seal oli ei oska öelda. Näiteks kitsarööpmelist raudteed puududutavad materjalid lihtsalt kuhjati Tallinn-Väikses ühte hunnikusse ning hävitati, sealhulgas Eestis toodetud vagunite projektid ning tehniline dokumentatsioon. Seda tehti nii salaja, et raudtee peainsener sai haisu ninna põhimõtteliselt siis kui juba hilja oli aga üht-teist olulist vedurite inventuuride kohta õnnestus siiski kätte saada. Siinjuures see kuhi lihtsalt vedeles ja igaüks võis sealt rabada mida soovis. Nii on nii mõnedki olulised dokumendid lõpuks ka minuni jõudnud.