Liimist ja liimimisest

[Markko]

Eile õhtul, mõtlesin natuke närve rahustada ja väheke liimimist teostada. Mida ma aga avastasin oli see, et arvatavasti on liim nõela sees ära kuivanud ja ei tule enam tilkagi läbi. Niisiis käepärast vahenditega jätkasin tööd, ehk solgutasin hambaorki liimitopsis ja sain nii liimitud.

Mida mina aga tahan teada, on see, et kuidas järgmise topsiga seda probleemi vältida? Kuskil teemas oli räägitud liimi külmkapis hoidmisest. Äkki too aitab, liim jääb vedelaks ja ei hangu.

Ja kui kellelegi turgatab pähe idee, kuidas ma selle nõela ummistusest lahti saaksin, oleksin ka tänulik.

[fossiil]

Hmm, arvatavalt on tegu Revelli liimiga, kus potsiku otsas on doseerimiseks nõel? Läheb jah teine alatihti umbe, aga aitab kenasti jupike peent terastraati - torkad sellega nõela läbi ja kogu lugu, operatsioon võtab aega mõne sekundi. Juhul kui ei saa läbi torgata - no et täiega umbes, siis soojendad nõela otsa ettevaatlikult tulemasina leegi peal - sellele ei pea ka kõige vingem liimikoll vastu..

Urmas.

[Krahv]

Aga peale liimimist võib nööpnõela sinna peenikese liimipurgi toru sisse lükata. Endal mingi suvaline nööpnõel liimipurgil peal ja pole märganud veel et asi kuivaks. No nagu vanasti käis moment liimile nael otsast sisse

Terv,
Krahv

[Visible]

Koondaks siia teemasse ka enda väikese küsimuse liimide kohta. Nimelt kasutan ise vaheldumisi nõelaga Humbroli liimi ja tavalist tuubis olevat Humbroli liimi. Kõik tore, jupid ilusti kinni jne. vahepeal on küll paar asja lahti tulnud, kuid muidu pole eriti viga. Täna aga sai asjast üsna siiber. Tegin siis tavapäraselt laua taga mudelit ja kogemata läks jupi ots väikese põksuga vastu laua äärt ( seda tõesti küllalti õrnalt, mingit kukkumist ei olnud ) ja tulemuseks see, et suurem osa juppe oma kohtadelt lahti. Tõsi, paljudel juppidel on toetuspind, millega ta kinni on liimitud, üsna väike, kuid laiemalt liimida pole võimalik. Samuti liimiga ei koonerda, niipalju kui võimalik, et tööd ei riku siis niipalju seda ka sinna panen. Igataheks pani see olukord küll kukalt sügama ja tekkis küsimus, et millega teised foorumikasutajad liimivad ja kuidas rahul olete ? Vägisi hakkab juba idee Super Attaci poole minema hoolimata eelnevatest negatiivsetest kogemustest sellega.

[Daffy]

Tegelikult oleneb nakkuvus ka suuresti kinnisurumise jõust ja liimi pealekandmisest.
Mina kannan tavaliselt mõlemale detailile liimi ja lasen natuke aega mõjuda.
Kui siis liimised detailid piisava jõuga kokku suruda, et vahelt natukene sulanud plastikut välja hakkab ajama,
siis selline ühenduskoht jääb ärakuivades sama vastupidavaks kui plastik ise(peaaegu).

[Visible]

Kahjuks on minu selle olukorra puhul tegu selliste juppidega, mida hästi suruda ei anna. ( automudeli turvapuur, ainsaks "pressiks" kasutasin ise ainult teipi ) Kuid osade juppide puhul peaks pesulõks küllaltki hea press olema või hakkab selle jõuda juba üle käima ?

[Daffy]

Peab jälgima et surve ei deformeeriks detaili.
Kui saad "vedela" plastiku ühenduskohast välja võid edasiseks surve säilitamiseks teipi kasutada küll. Peaasi et korralikult ära kuivab.
Kui niisama paned tilga mudeliliimi vahele ja lased gravitatsioonil kinni vajutada jupid siis kipub jah lahti murduma kergesti.
Automudeli turvapuur on küllaltki tugev asjandus kus võid juba suruda.
Aga kordan, et detailid ei tohi deformeeruda. Muidu jäävadki kõveraks.

[fossiil]

Selliste juppide liimimisel, millede kokkupuutepinnad on väikesed, sõltub palju plastikust - erinevatel sortidel on tegelikult üsna suur vahe. Mõned pehmemad sordid sulavad tavalise mudeliliimiga (dikloroetaan) kenasti omavahel pindmiselt kokku ja liide tuleb päris tugev, isegi väikesed pinnad kannatavad parajat koormust, samal ajal kui mõni sort plastikut nakib alguses küll, kuid hiljem lööb iga pisema kõksu tagajärjel lahti, nagu Visible eelnevalt kirjeldas. Sel puhul võiks küll igasuguseid superliime proovida - alguses fikseerida detailid mõne täpi mudeliliimiga, seejärel lasta kogu liide superit täis valguda. Ja liim peaks olema vedel, mitte geel. Liimimiseks on soovitav teha eelnevalt paar tööriista - peenikesest terastraadist konksukesed sobiva käepideme otsas:



See pilt on küll ühest teisest teemast, aga konksukesed on samad, liim tuleb tilgutada näiteks tabletipakendi sisse ja sealt siis konksukese abil võtta - liim jookseb liite vahele uskumatult hästi, tegelikult on niiviisi üsna mugav toimetada ja pole ohtu liiga palju lödistada. Ajapikku koguneb konksukeste otsa kuivanud liimitilk, millest saab tulemasina abil hõlpsasti lahti.

Urmas.

[Soobel]

Vaatasin, et kamraadid tegid silikoonist vorme tankitornide jne valamiseks.

Mul sai aga pesumasinaga nalja: Tal välistrumli küljes betoonist raskused, üks neist pudenes lahti ja masin hakkas tsentrifuugimise ajal lõhkuma. Uurisin ja puurisin ega saanud pihta, kudamoodi see kobakas sinna paigaldatud on, sellist auku kuskil ei olnud, kust see trummel, mootor ja need betoonkobakad sisse-välja oleks mahtunud, pealegi olid betoonkobaka kolme kinnituspoldi kohad täielikult purunenud, kuna olid plastmassist. Leidsin siis, et muud varianti pole, kui sinna trumli peale tuubitäis silikoonliimi lödistada ja betoonkobakas oma kohale liimi sisse istutada.

Nüüd aga kerkis küsimus: kui kaua selline silikoonliim sellises kohas kuivab? Kui kaua silikoonliimid üldse kuivavad? (Ostetud Soudali liimil polnud kuivamisajast poole sõnagagi juttu :S)

[Lemet]

Mingi silikooni tuubi pealt oli lugeda kuivamiskiiruseks 1 mm ööpäevas. Ja akvaariumi puhul see nii oligi.