www.militaar.net

Selline idee tekkis siis, et teeks padrunikestadest viinapitside komplekti - seetõttu peaks siis kest ise olema vast õhutõrjekahuri oma? Eeldatavasti võiks jääda pits samasse suurusjärku kui 4cl või gramm suurem.

Et kui kellelgi on ideaalses korras isendeid üle, millest kannataks midagi sellist teha, andku teada aadressil cedric@email.ee.

upitan teemat

kas flaki omad ei sobi,neid on kolm erinevat suurust.

Mul üks 2cm flaki pits........väikeseks jääb tõesti väikeseks jääb

sturman kirjutas:kas flaki omad ei sobi,neid on kolm erinevat suurust.

hm, kui suur see kõige suurem on ja kui hakata viina võtma, siis kas sellest võtmisest saaks asja ka?:)

76,2 on hea kaliiber millest toop teha

Võibolla 4.5 venelaste tankitõrje kahuri oma oleks sobiv, või saksa 3.7 flacki hülss.
Sihuke paras amps.
2cm on kindlasti väike, sisse ei mahu mõhkugi ja proovi sa valamise ajal seda õiget vagu tabada, kallad nii et laud leemetab.

Mamba kirjutas:Võibolla 4.5 venelaste tankitõrje kahuri oma oleks sobiv, või saksa 3.7 flacki hülss.
Sihuke paras amps.
2cm on kindlasti väike, sisse ei mahu mõhkugi ja proovi sa valamise ajal seda õiget vagu tabada, kallad nii et laud leemetab.

oleme jõudnud selgusele, mida täpselt vaja on! Nüüd andke hagu ja pakkuge mulle midagi müügiks:)

Kui tahad ikka vene 45-stest teha tuleb minna kõige lähemasse metallikokkuostu.Seal neid küllalt.Aga krt. see 45-stest trimpamine hakkab varsti tervisele.Kui ikka kultuurselt siis 2cm saksa flak~6cl.
Nende hülsside hinnad 25-50 kr.

Kõige parem kui oleks mitmes mõõdus:)
Igaühele vastavalt võimetele......igaks juhuks võiks ju mõni 76,2 ka ikka olla.
Hetkel neli 2cm vasest flacki oma täitsa olemas, kui huvi on siis 300 eest võin anda, saatmine minu kulul. Varem oli neid rohkem aga poisid on paremad välja nokkinud kus udupeened kanad all. Kuigi ma ei välista et ka sealt võivad need välja tulla kuna keegi pole neid puhastanud, aastaarvud ja muud numbrid kõik väga hästi näha.

Esimese asjana tuli meelde, kuidas mürsu hülsis sai praskat kääritatud. Hülss sai enne korralikult pestud ja loputatud, seisis kurilka nurgas muidu aastaid kasutult.
Et asjaga nagu alati kiire oli, siis läks tarbimiseks juba loetud päevade jooksul. Maitse oli jube, vask, raud jm andsid sellise kompoti, et peale esimest maitsmist oli isu kadunud. Maitse püsis suus veel järgmiselgi päeval. Aga mis meie nõrgad... Tugevamad kaanisid selle segu jäägitult sisse ja olid peale seda paar päeva näost rohelised ja vankusid san.tshasti vahet. Peldiku väljanägemist ei taha kirjeldada.

Nii palju kui mina olen saksa poole kaevikukunsti näinud, tehti pitsid siiski pea 100% 2cm Flaki hülssidest. On ete tulnud ka 26mm alumiiniumist rakatipüstoli hülsist tehtud pitse, aga need on pitsiks liiga kerged. Saksalased ei suuda juua nii palju kui venelased, seega 37mm kestast tehtud viinapits oleks olnud enamikule neist liig mis liig .

Võta ühendust Tallinna Lennujaama rajameistriga, nemad seal kasutavad linnutõrjeks mingeid suurema kaliibriga vigureid, hülsid on diameetrilt umbes 10-15mm ja pikkust 120-150mm. Pitsi kannataks teha küll ning hülsse jääb päeva jooksul järgi kümmekond. Tasub uurida

kõige suuremad,mis mul on läbimõõt 32 mmja kõrgus150 mm.palju vaja 10-20-30-40.üldiselt neid jätkub.

Teema tuletab meelde tsurkasid "ühtse ja jagamatu" avarustelt, kes bensupritsi ujukist omale "kuldhambaid" tegid. Kui nad üldse kunagi muidugi hambaid pesid, aga kui ehk ette tuli, siis kujutan ette seda väljasülitatud pastat, mis oli roheline ka siis, kui tuubi peale oli kirjutatud hoopis midagi muud kui "Lesnaja"! Mehed, jooge viina, aga ärge sellest tsurkaks kätte minge!
P.S. Kui jutt väga mõistukõneline sai, siis lihtsalt öeldes: Jooge klaasist! Keemiatundi tagasisaatmisest pole ju kasu ja kus võetakski!?