Mittekallaletungipaktidest

[Juhani Putkinen]

Jaapani peaminister pahandab, et Medvedev külastas Venemaa poolt okupeeritud Jaapani Kuriili saari.

Tasub mäletada, et Jaapani ja Venemaa vahel oli jõus mittekallaletungi pakt. Venemaa rikkus räigelt seda pakti tungides Jaapani kallale röövima Jaapani alasid endale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... lueita.htm

Samuti Poola ning Venemaa vahel oli jõus mittekallaletungi pakt kui Venemaa tungis natsi-Saksamaa liitlasena Poola kallale röövima Poola alasid endale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... t_liit.htm

Ka Soome ja Venemaa vahel oli jõus mittekallaletungi pakt kui Venemaa tungis Soome kallale röövima Soome alasid endale:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... visota.htm

Seega lepingudest Venemaaga pole mingit kasu - pigem kahju.

[Juhani Putkinen]

Tosiasi on, et mittekallaletungipaktit EI olnud võimalik tühistada ja varsti tungida kallale.

Näiteks Soome ja Venemaa vahel sõlmitud mittekallaletungi paktis oli nimelt kokku lepitud, et see on JÕUS kuin 1945 aasta lõpuni - seda lihtsalt polnud võimalik tühistada. Seega Venemaa nimelt rikkus räigelt JÕUS olnud lepingut tungides Soome kallale 30.11.1939:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... s_1932.htm

ning:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... s_1934.htm

Näitaku lepingust koha kus öeldakse, et lepingu saa tühistada - kes väitab, et Venemaa ei rikkunud lepingut.

[Juhani Putkinen]

Soome ja Venemaa vahel sõlmitud mittekallaletungi paktis oli klausel, millega sai lepingu tühistada - nii, et see oli JÕUS veel pool aastat sellest tühistamisest teatamise päevast. Lepingu jätkulepingus aga sellist tühistamisklauslit polnud üldse vaid see oli kokku lepitud olema jõus kuni aasta 1945 lõpuni.

Ma pole lugenud Jaapani ja Venemaa vahel sõlmitud lepingut - aga jaapanlased pole lollid. Olen päris kindel, et seal on midagi sarnast Soome ja Venemaa vahel sõlmitud lepinguga. Kas on jõus veel pool aastat pärast tühistamistahtest teatamist või on kindel kuupäev.

Igatahes Venemaa nimelt murdis neid lepinguid, nagu Venemaal ja venelastel on kombeks. Leping on vaid tühine paber millega ei saa korralikult isegi p:t pühkida.

Näiteks Lenin isiklikult kirjutas alla Brest-Litowski rahulepingule ja ütles samas, et ta seda lepingut ei täida:
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... mukset.htm

Ka hetkel Venemaa rikub räigelt näiteks Medvedevi poolt allakirjutatud relvarahulepingut Georgiaga.

[Juhani Putkinen]

Paragrahvi number 3 järgi seda pakti EI olnud võimalik tühistada, vaid see oli JÕUS järgmised viis aastat aprillist 1941.

Seega Venemaa rikkus lepingut tungides Jaapani kallale. "Formally, the pact itself remained in effect until April 13, 1946"

Jaapan seevastu EI rikkunud seda lepingut.

Muidugi oleks olnud kena kui Jaapan oleks läinud sõtta imperialistliku paariariigi Venemaa vastu - aga kahjuks ei läinud.

Venemaa ja venelased oleks pidanud tampima maa sisse.

-----

Muidugi Venemaa püüdis ka seekord näidata head nägu halva mängu juures - nagu ka Soome suhtes.

Kommunistid ja nende tallalakkujad muidugi väidavad, et Venemaa tühistas ühepoolselt Soome ja Venemaa vahel JõUS olnud mittekallaletungi pakti 26.11.1939 enne kui tungis Soome kallale 31.11.1939 - aga "unustavad" mainida, et seda lepingut EI võinud tühistada.

[Lemet]

Sama, mis Juhani, väidab mäletamist mööda ka Viktor Suvorov.

[Juhani Putkinen]

Jaapani ja Venemaa vahel sõlmitud mittekallaletungi paktis POLNUD paragrahvi mille alusel oleks pakti saanud tühistada ENNE selle lõpptähtaega aprillis 1946.

Seega see pakt oli nii de jure kui ka de facto JÕUS hetkel kui imperialistlik Venemaa tungis Jaapani kallale RIKKUDES räigelt seda pakti.

Seda fakti EI lükka ümber anonüümset Venemaa p:e lakkujad. PUNKT.

Nagu ma juba varem ütlesin, niin Soome ja Venemaa vahel sõlmitud mittekallaletungi paktit POLNUD võimalik tühistada enne aasta 1945 lõppu. Seega Venemaa kallaletungi Soomele 31.11.1939 on ANALOOGNE Venemaa kallaletungile Jaapanile. FAKT.

[Lemet]

Kui ma nüüd õieti mäletan, siis tõdes Suvorov, et Jaapan jälgis kogu sõja jooksul mittekallaletungi lepingut, Venemaa aga plaanis seda murda juba kuskil 43 aastal, lubades liitlastele alustada sõjategevust Jaapani vastu.

[Juhani Putkinen]

Asi on vägä lihtne:

1. Jaapan ja Venemaa sõlmisid mittekallaletungi lepingu aprillis 1941. Selle lepingu lõpptähtajaks lepiti kokku aprill 1946. Lepingus polnud paragrahvi mille järgi leping oleks olnud võimalik ennetähtaegselt lõpetada.

2. Jaapan EI tunginud Venemaa kallale ega rikkunud lepingut.

3. Venemaa tungis Jaapani kallale rikkudes JÕUS olevat lepingut. Seda fakti ei muuda mingit suitsukatted või valed.

------

Ma sõjaajallolasena tõin lihtsalt fakti teatavaks, fakti üle pole vaja vaielda. Kui fakt ei kellelegi meeldi, nii oma viga - vaadagu peeglisse.

[Juhani Putkinen]

"kas JP samakõva häälega ütleb, et Saksamaa tungis kallale NSVLile"

Kas selles asjas on mingi kahtlus olemas?

Minu arvates pole - muidugi Saksamaa tungis oma liitlase Venemaa kallale alustades sõja. See on muidugi jälle iseasi, et Saksa tegi ennetava löögi itta napilt enne kui Venemaa oleks teinud kallaletungi läände.

Aga nüüd teema on Jaapani ja Venemaa vahel peetud sõda, mille Venemaa alustas rikkudes Jaapani ja Venemaa vahel jõus olevat mittekallaletungi lepingut.

[Lemet]

(ja seda nad tegid ennem kui alustasid konventsionaalset sõjategevust

Kas ikka tegid?? Mingi ajavahest tingitud sekeldust ei olnud?

[Lemet]

Eks nad ju püüdsidki...

12 июля 1945 — посол Японии в Москве обращается к СССР с просьбой о посредничестве в мирных переговорах. 13 июля ему сообщают, что ответ не может быть дан в связи с отъездом Сталина и Молотова в Потсдам.

[Arnold]

Nagu kaks sutekat oma libu kiitmas - tripperi saab mõlemalt!

[Juhani Putkinen]

Nüüd teemaks pole kas Jaapan on hea või halb, vaid FAKT, et venemaa rikkus KA Jaapani ning Venemaa vahel JÕUS olnud lepingut tungides Jaapani kallale.

Lõikan jupi oma artiklist:

Sota

Venäjä hyökkäsi Japanin joukkojen kimppuun 8.8.1945,[xi] saaden vastaansa pääsääntöisesti hajanaista vastarintaa. Ehkä suurin vastus Venäjän joukkojen etenemiselle oli polttoaineen puute, sekä huono maasto (mm. kapeat ja mutkaiset vuoristotiet[xii], Gobin autiomaa[xiii]). Huom. sodan alku voidaan tulkita myös siten, että Venäjä esitti sodanjulistuksen 8.8. puolella ja aloitti hyökkäyksen 9.9. (10 minuutin kuluttua sodanjulistuksesta).

Kuitenkin kannattaa erikseen huomioida, että jotkut japanilaiset yhtymät taistelivat erittäin raivokkaasti ja kunniakkaasti venäläisten etenemistä vastaan vielä senkin jälkeen kun Japani oli jo antautunut. Esimerkiksi Japanin 90. Prikaati puolusti urhoollisesti Hailarin kaupunkia, jonka Venäjä sai vallattua vasta 18.8.[xiv] vaikka Venäjän joukoilla oli murskaava ylivoima.

Venäjän 2.Armeija ylitti Amurin 9.8. ja 10.8. välisenä yönä. Japanin 135.Prikaati kävi menestyksellistä puolustustaistelua Aihunin luona, kunnes sai 19.8. tiedon antautumisesta.[xv]

Venäjän joukot (39.A) valtasivat taistellen Wang-yehmiaon, jota puolusti Japanin 107.D. 21.8.1945, eli noin viikko Japanin antautumisen jälkeen.[xvi] 7 850 japanilaista antautui 24.8. mutta osa taisteli elokuun loppuun saakka.

Venäjän 12.Ilma-armeija suoritti 2 361 taistelulentoa sekä 3 167 tiedustelu- ja huoltokuljetuslentoa. Pommikoneet pudottivat 710,7 tonnia pommeja. Maavoimat (6.PaA., 36.A., 39.A., 17.A. pohjoisesta) ampuivat 14 746 kranaattia venäläislähteiden mukaan.[xvii] Kaikkiaan Venäjän joukot käyttivät laskelmiensa mukaan 361 079 kranaattia, 22 000 konekohtaista lentohyökkäystä, 3 000 tonnia pommeja.[xviii]
http://personal.inet.fi/koti/juhani.put ... lueita.htm

----

Seega on vaieldav ka see kas Venemaa tõesti kuulutas sõja Jaapanile enne kallaletungit. Ka see tasub mainida, et ryssäde propagandast sõltumata Saksa kuulutas sõja Venemaale 22.6.1941.

----

Kui aga hakatakse sellel teemal vestlema kas Jaapan või Venemaa (ja venelased) on kuritegelikumad massmõrvarid, nii Jaapan on ikka hale õpipois Venemaa ja venelastega võrreldes.

[Juhani Putkinen]

Jaapani ja Venemaa vahel aprillis 1941 sõlmitud mittekallaletungipakti esimene paragrahv:

Article one: Both Contracting Parties undertake to maintain peaceful and friendly relations between them and mutually respect the territorial integrity and inviolability of the other Contracting Party.

Seega leping on nimelt mittekallaletungi leping. Venemaa oma allkirjaga (V.Molotov) lubab austada Jaapani territooriumi terviklikkust ja olla röövimata Jaapani alasid.

Lepingust EI olnud selle lepingu paragrahvide järgi võimalust lahti ütelda ENNE aprillit 1946 - ja kohe tungida naabri kallale röövima tema alasid endale. Iga normaalne isik saa aru sellest lepingust - muidugi kui keegi on Venemaa mõjuagent ja saa vabalt valetada anonüümselt, nii vastuvaidlemist võib toimuda, aga see EI muuda fakti.

Paragrahv kolm:

Article three: The present Pact comes into force from the day of its ratification by both Contracting Parties and remains valid for five years. In case neither of the Contracting Parties denounces the Pact one year before the expiration of the term, it will be considered automatically prolonged for the next five years.

Seega leping on jõus VÄHEMALT viis aastat. Kui üks või teine tahab katkestada lepingu selle tähtajaks (mitte automaatselt jätkata seda järgmised viis aastat) nii SELLEL JUHUL ta peab sellest katkestamisest aprillis 1946 teatama üks aastat varem - ehk aprillis 1945.

Aga leping on IKKA JÕUS aasta 1946 aprillini.

Võiks juba lõpetada sella tühja pasa kirjutamise ja teiste aja raiskamise kui pole midagi tõsist ütelda.

Loodan, et KAPO või mõni teine organisatsioon on teinud selgeks selle "corvuse" isiku ja elimineerib ta kui Venemaa järgmise korra tungib Eesti kallale.

[Lemet]

Üks punkt sellest lepingust kõlas nii:

Article two: Should one of the Contracting Parties become the object of hostilities on the part of one or several third powers, the other Contracting Party will observe neutrality throughout the duration of the conflict.

Jutt "oleks-poleks" ei oma minu meelest erilist tähtsust. Fakt hetkel on siiski see, et Jaapan pidas lepingust lõpuni kinni, NSVL aga kuulutas selle lepingu murdmist juba 1943 aastal Teheranis, lubades peale võidu saavutamist Saksamaa üle alustada sõjategevust Jaapani vastu.