Sõdade finantseerimisest

[Kristjan12]

Olen päris palju teemasid lugenud siin, kuid sellist ei leidnud. Enamus inimesi arvab, et sõdasid finantseeritakse maksulaekumistest, ometi ei ole see tõsi. Ma lausa murran pead, et kuidas seda kõige lihtsamini seletada, aga teeme proovi nii:

1. Kas sa teadsid, et USAs oli 2. Maailmasõja alguses tööpuudus umbes sama, mis neil praegu on?
2. Kas sa teadsid, et valitsus asus agaralt defitsiitselt kulutama, et sõda rahastada?
3. Kas sa teadsid, et tööpuudus kukkus praktiliselt nulli ja mõne aasta jooksul USA majanduslik väljalase (SKP) kahekordistus? (samal ajal tõmmati 17 miljonit inimest tööjõu seast välja)
4. Kas sa teadsid, et USA föderaalvalitsus ei saa pankrotistuda USA dollaris denomineeritud võlas?
http://www.youtube.com/watch?v=q6vi528g ... detailpage
5. Kas sa teadsid, et mitte ükski valitsus pole muutunud maksevõimetuks ja defaultinud kodumaises valuutas denomineeritud võlas, kui tegemist on olnud ujuvkursiga valuutaga nagu jeen, dollar jne? Tõsi, Jaapan defaultis 2. Maailmasõja ajal, aga sellepärast, et ei tahtnud oma vaenlastele maksta.
6. Kas sa teadsid, et USA poliitikud pidasid teledebatte enne Iraagi sõda teemal, 'kuidas me selle sõja ära rahastame' ja see sõda osutus kümneid kordi kallimaks, kui esialgselt planeeriti, kuid mingeid probleeme rahastamisega pole?
7. Kas sa teadsid, et Saksamaal rakendati enne Hitleri võimuletulekut äärmuslikke kasinusmeetmeid?
8. Kas teadsid, et Hitleri Saksamaa kulutas defitsiitselt ning lõi maailma võimsaima sõjamasina inimesi tööle rakendades?
9. Kas teadsid, et majanduslikke väärtusi loob ainult inimeste töö ja udujutud kõrgest tööpuudusest ning kohe saabuvast majandusõitsengust on vaid udujutud?

Jutu point on selles, et poliitikud tunduvad ülihästi sõja ajal aru saavat: sõjale saab kulutada nii palju, kui ressursse on. Rahu ajal nad sellest aru ei saa ja eelistavad näiteks 20% inimressurssi kasutult seismas hoida. Sõja ajal kasvas küll SKP USAs, aga need rikkused lasti õhku, sama võiks korrata rahu ajal neid õhku laskmata.

[vk1]

natsi-saksa oli ennast 1939ks pankroti äärele viinud, sealt edasi finantseeriti ennast mingi aja Hollandi, Belgia kullavarudega.

[Motronicus]

9. Kas teadsid, et majanduslikke väärtusi loob ainult inimeste töö ...

Ja-ja, Marx'i lisandväärtuse teooria.

Mis selle point'i täpsem sisu oleks?

[Kristjan12]

Mida pead sa silmas 'pankroti äärele viidud'? Kas seda, et natsi Saksamaal oleks raha otsa saanud, mida ta ise väljastas? Nagu ma enda eelmises postituses märkisin, pole seda juhtunud mitte ühegi riigi valitsusega kodumaises valuutas denomineeritud võlaga, kui riigis on oma ujuvkursiga valuuta(ei ole kullaga või mõne välisvaluutaga fikseeritud kurss). Maksevõimetuks pole ükski selline riik muutunud mitte kunagi. Sina aga räägid pankroti äärel olemisest, see vist tähendab, et järgmisena oleks saabunud maksevõimetus? (enamus meie seast defineerib pankrotti just nii)


On tõsi, et sakslaste reaalpalgad isegi langesid pisut natside võimuloleku ajal (2. Maailmasõja eel), aga nad olid natsionaalsotsialistid ja neil olid teised eesmärgid. Nende eesmärkide täitmisega said nad majanduslikus mõttes küll hakkama. Nad kasutasid finantsskeemi varjamaks rahvusvahelise üldsuse eest oma sõjalisi kulutusi. nn MEFO bills http://en.wikipedia.org/wiki/Mefo_bills
mingisugust teist funktsiooni need MEFO billid ei täitnud.

Riigil ei ole tarvis kulda, välisvaluutat jne, et mobiliseerida kodumaised ressursid misiganes eesmärkidel. Jutt pankrotist on kohatu. Maksevõimetus pole võimalik, tahtlik maksmata jätmine on võimalik. Inflatsioon on võimalik, isegi hüperinflatsioon on võimalik. Viimane juhul, kui riik kulutab liiga palju(majanduses pole piisavalt ressursse, või on mingid muud takistused (mittefunktsionaalsed seadused,korruptsioon jne), mis takistavad neid ressursse kasutamast). Kas Saksamaa oli inflatsiooni või hüperinflatsiooni äärel 1939 ? Ei olnud, maksud olid suht madalad ja inflatsiooni vältimiseks oleks saanud neid tõsta. The top income tax rate in 1941 was 13.7% in Germany as opposed to 23.7% in Great Britain
http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Nazi_Germany


A country faces an economic and political abyss: the government is on the brink of bankruptcy and pursues fierce austerity policies; public employees take huge pay cuts and taxes are drastically increased; the economy slumps and unemployment rates explode; people fight each other on the street while banks collapse and international capital flees the country. Greece in 2011? No, Germany in 1931.The government's head is not Lucas Papademos, but Heinrich Brüning. The "hunger-chancellor" cuts government spending by decree, ignoring parliament while GDP falls without limit. Two years later Hitler will be in power, eight years later the second world war will begin. Today's political situation is still different, but the economic parallels are frightening.
http://www.guardian.co.uk/global/2011/n ... rmany-1931

[Tundmatu sõdur nr.2]

On tõsi, et sakslaste reaalpalgad isegi langesid pisut natside võimuloleku ajal (2. Maailmasõja eel)

25% on "pisut"?