Tossupomm
Tossupomm
Teadjamad mehed võiksid seletada kuidas kergemini kättesaadavamatest asjadest/ainetest teha head suitsupommi,mis ikka tossaks hästi...
Kui ma oma suhkru normi ei saa, siis ma vihastan!
Enne Su küsimusele vastamist sooviks täpsustada, mis ülesandel on vajalik suitsukatet tekitada?
Suitsukatete peamiseks ülesandeks on:
1. Võtta vaenlaselt võimalus vaatluse teostamiseks ja täpseks tulistamiseks
2. Viia vaenlane segadusse tema vastu tegutsevate vägede jõu ja kavatsuste suhtes
3. Imiteerida tulekahjut
4. Näidata suurtükiväele ja lennuväele kätte märke
5. Vaenlase "väljasuitsetamine" tema positsioonidelt
jne. jne.
Seega on suitsutekitavate ainete valik sõltuv ülesandest.
Nende ülesannete lahendamiseks on olemas valmis lahingumoon:
suitsuküünlad
suitsugranaadid
suitsumiinid
suitsupommid
Valmis lahingumoona kasutamine tagab kvaliteetse tulemuse!
Tervitustega ProPatria
Suitsukatete peamiseks ülesandeks on:
1. Võtta vaenlaselt võimalus vaatluse teostamiseks ja täpseks tulistamiseks
2. Viia vaenlane segadusse tema vastu tegutsevate vägede jõu ja kavatsuste suhtes
3. Imiteerida tulekahjut
4. Näidata suurtükiväele ja lennuväele kätte märke
5. Vaenlase "väljasuitsetamine" tema positsioonidelt
jne. jne.
Seega on suitsutekitavate ainete valik sõltuv ülesandest.
Nende ülesannete lahendamiseks on olemas valmis lahingumoon:
suitsuküünlad
suitsugranaadid
suitsumiinid
suitsupommid
Valmis lahingumoona kasutamine tagab kvaliteetse tulemuse!
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Edastan siis mõtteaineks selle, mis on avaldatud 1954 aastal ilmunud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud sõjakeemia õpikus:
SUITSUTEKITAVAD AINED
Suitsutekitavaid aineid võib jagada järgmisteks gruppideks:
1) ained, mis tekitavad suitsu keemilisel vastastikusel toimel õhu niiskusega;
2) ained, mis tekitavad suitsu põlemisel, s. o. vastastikusel toimel õhu hapnikuga;
3) ained, mis saab viia suitsukujulisse olekusse kuivajamisega (kõrge temperatuuri mõjul);
4) ained, mis pihustatakse suitsuks plahvatuse abil.
Väävelhappeanhüdriid
Tahke kristalne kergestisulav aine, mis koosneb väävlist ja hapnikust. Säilib muutumatul kujul ainult siis, kui puudub niiskuse täielik juurdepääs. Lahtise õhu käes aurub kergesti ja imeb endasse atmosfäärist ahnelt niiskust, tekitades tiheda valge suitsu, mis koosneb ülipeeneist väävelhappe tilgakestest. Võib kasutada suitsumiinides, -mürskudes ja lennuväe suitsupommides.
Lahustatuna kloorsulfoonhappes kasutatakse väävelhappeanhüdriidi laialdaselt vedelate suitsutekitavate segude valmistamiseks.
Ooleum
Ooleumiks nimetatakse väävelhappeanhüdriidi lahust kanges väävelhappes. See on paks, raske vedelik, ilma lõhnata, õhu käes suitseb. Niiskuse puudumisel rauale toimet ei avalda; söestab puitu, riiet, nahka ja muid selliseid materjale. Veega ühineb tormiliselt, eraldades suurel hulgal soojust. Pihustamisel annab ooleum väga püsiva, kõrge kattevõimega udu. Sissehingamisel ärritab see udu (mis koosneb väävelhappest) hingamisteid, tekitades köha.
Ooleum on üks kõige odavamaid suitsutekitavaid aineid. Teda kasutatakse suitsukatete tekitamiseks laevade poolt. Maavägedele kasutamiseks on ooleum vähem kohane.
Kloorsulfoonhape
Kloorsulfoonhape on aine, mis koosneb kloorist, väävlist, hapnikust ja vesinikust. Saadakse väävelhappeanhüdriidist ja kloorvesinikust. Kollane või pruun vedelik, lämmatava lõhnaga, õhu käes tugevasti suitsev; keeb 152° juures. Vee toimel laguneb silmapilkselt ja tormiliselt; hävitab riiet ja nahka; niiskuse juuresolekul söövitab metalle.
Kloorsulfoonhapet kasutatakse vedelate suitsutekitavate segud valmistamisel.
Suitsutekitav segu C-IV
Suitsutekitav segu C-IV kujutab endast kloorsulfoonhappe väävelhappeanhüdriidiga küllastamise saadust. Suitsutekitavaid segusid on kahte liiki:
1) normaalne suitsutekitav segu (tähistatakse C-IV), mis saadakse kloorsulfoonhappe küllastamisega väävelhappeanhüdriidiga;
2) «külmakindel» suitsutekitav segu (tähistatakse C-IV-M), mis saadakse normaalse suitsutekitava segu puhastamisega destilleerimise teel.
Väliselt kujutab suitsutekitav segu endast helekollasest kuni tumepruuni värvusega vedelikku ilma tahkete ainete ja setete lisanditeta. Erikaal umbes 1,9. Neelab ahnelt niiskust, õhu käes suitseb. Niiskuse juuresolekul söövitab tugevasti metalle, söestab puitu, hävitab riiet.
Sattudes inimese nahale, põhjustab suitsutekitav segu tugevaid põletushaavu. Sellepärast on vajalik kõikide tööde juures temaga panna selga kummeeritud riidest kaitseriietus, kaitsta nägu ja silmi (näiteks panna pähe gaasitorbiku šlemm). Suitsutekitava segu nahale sattumisel tuleb vigastatud koht viivitamatult soodalahuse või veega üle pesta.
Suitsutekitavat segu hoitakse hermeetiliselt suletavates raudvaatides (mahuga 100—250 l). Vaate tuleb hoolikalt hoida neisse vee sattumise eest, kuna suitsutekitava segu ja vee ühinemisel võib toimuda plahvatus või segu tugev laialipritsimine.
Madalate temperatuuride juures (talve tingimustes) on suitsutekitavas segus võimalik sadestuse tekkimine, mis kujutab endast püroväävli ühendite kristalle. Suitsutekitav segu C-IV võib sadestust anda juba —10° juures; segu C-IV-M ei eralda pikema aja vältel sadestust ka kuni —35°-lise temperatuuri juures.
Suitsutekitavat segu kasutatakse laialdaselt suitsukatete moodustamiseks suitsutekitamise masinatest ja seadeldistest pihustamise teel. Suitsutekkimise protsess põhineb suitsutekitava segu ühinemisel õhu niiskusega. Pihustatava suitsutekitava segu tilgad auruvad õhus, andes väävelhappeanhüdriidi ja kloorsulfoonhappe aurusid, mis ühinevad õhus asuvate veeaurudega, moodustades väävelhappe auru. Viimane üleküllastab ruumi ja eraldub üliväikeste väävelhappe tilgakeste näol. Tekkinud väävelhape imeb endasse õhust täiendava hulga niiskust, kusjuures tekib valge udu.
Sel moel kujutab «suits», mis on saadud suitsutekitava segu. C-IV pihustamisega, väävelhappe tilkadest koosnevat udu. Selle udu kattevõime on suur. Tema sissehingamine ärritab pisut hingamisteid, kutsudes esile köha.
Titaantetrakloriid
Titaantetrakloriid on õhu käes tugevasti suitsev kollane vedelik. Vee toimel lagundub kergesti. Niiskuse puudumisel ei mõju metallidele. Pihustamisel moodustab püsiva suitsu, mis pisut ärritab kopse ja nahka, ning samuti kutsub metallidel esile roostetust. Titaantetrakloriidi võib kasutada suitsukatte tekitamiseks lennukitelt.
Fosfor
Fosfor kuulub ainete hulka, mis moodustavad suitsu põlemisel, Teda kasutatakse kahel erineval kujul: valge (kollase) ja punase fosforina. Tooraineteks fosfori saamisel on looduslikud mineraalid - apatiidid ja fosforiidid.
Valge (või kollane) fosfor on poolläbipaistev tahke aine, mis väliselt meenutab vaha. Sulab 44° juures; põlemisel annab temperatuuri kuni +800°. Lahtise õhu käes suitseb kergelt. Vees et lahustu, kuid lahustub õlides ja väävelsüsinikus; metallidele et mõju. Kergel soojendamisel või hõõrumisel süttib kergesti ja põleb energiliselt, andes tihedat valget suitsu. Sellepärast tuleb fosforit hoida õhu juurdepääsu eest suletud metalltaaras või siis vee all. Põlevat fosforit kustutatakse vasevitrioli vesilahusega ülevalamise teel, veega või niiske mulla pealepuistamisega; sellejuures peab arvestama, et mullaga mitteküllaldasel ülepuistamisel või pärast vee äraauramist võib fosfori ara põlemata osa uuesti põlema süttida. Põleva fosfori suits omab võrreldes teiste suitsudega suurimat kattevõimet.
Sattudes põlevas olekus inimese nahale, põhjustab valge fosfor väga sügavaid ja ohtlikke põletishaavu. Verre ja seedimisteedesse sattudes mõjub valge fosfor nagu kange mürk.
Fosfori põletishaavad kuuluvad kolmandasse järku: toimub naha kärbumine, tekivad paksu musta korbaga kaetud haavandid.
Põleva fosfori sattumisel nahale seisneb esmaabi riiete ja põleva fosfori osakeste kustutamises ja sellele järgnevas nende nahalt kõrvaldamises. Fosfori kustutamiseks tuleb katkestada temale hapniku juurdepääs, kattes põleva fosfori tihedate riietusesemetega, või kui läheduses on vett, vigastatud kehaosa vette kastes. Äärmisel juhul, muude võimaluste puudumisel, puistata vigastatud kohale liiva, mulda. Esimesel võimalusel tuleb vigastatud kohale asetada niiske side, mis niisutatud 5%-lise vasevitrioli vesilahusega.
Olles esmaklassiline suitsutekitav aine, kasutatakse fosforit laialdaselt suurtükiväe suitsumürskudes, -miinides ja lennupommides.
Fosfori suits (koosseisult fosforhappe udu) ei ole mürgine ja kutsub ninas ja kurgus esile ainult kerge ärrituse.
Punane fosfor on punakaspruuni värvusega pulber, ei ole mürgine ja on kasutamisel palju vähem ohtlik kui valge fosfor. Ta süttib raskemini (ainult 300—400° juures), ei muutu õhu käes, kuid tugeval kuumendamisel muundub auruks, sealjuures mitte sulades. Põleb pikkamisi ja rahulikult. Punase fosfori suitsu kattevõime on väiksem kui valgel, mistõttu punast fosforit iseseisvalt suitsu tekitava ainena ei kasutata. Mõnikord segatakse teda valge fosfori hulka, ühtlasema ja kestvama suitsutekitamise eesmärgil.
Põlevad suitsutekitavad segud
Põlevatel segudel, mida kasutatakse peamiselt suitsuküünaldes, on mitmekesine keemiline koosseis. Kohustusliku koostisosana peab neis leiduma hapendaja, mis hoiab segu põlemist alal ilma välisõhu juurdepääsuta, kuid samuti põlev aine ja aine, mis on vahetult suitsutekitajaks.
Laialdasemalt kasutatakse suitsutekitavaid segusid ammooniumkloriidi alusel. Nendes on ammooniumkloriid (salmiaak) suitsutekitavaks aineks: suitsuküünla põlemisel ta sublimeeritakse, ja mitte muutes oma koosseisu, läheb üle suitsukujulisse olekusse. Peale salmiaagi kuulub segu koosseisu kaaliumkloraat (hapendaja) ja tahked süsivesikud, mis on saadud kivisöetõrvast (naftaliin, antratseen jt.) ja on põlevaks aineks. Süsivesikute põlemine kaaliumkloraadi hapniku arvel annab soojuse, mis on vajalik ammooniumkloriidi sublimeerimiseks. Osa süsivesikuid samuti sublimeeruvad, moodustades suitsu.
Nimetatud tüüpi segud ei ole kallid ja säilivad hästi. Sütikuga süütamisel hakkavad nad võrdlemisi kiiresti (1/2 minuti jooksul) põlema ja tekitavad hästi suitsu. Saadav suits on valge või kollakas, täiesti kahjutu, rahuldava kattevõimega.
Välismaistes armeedes on ka teist tüüpi suitsutekitavaid segusid — niinimetatud Bergeri segud. Nad sisaldavad metallilist tsinki pulbri kujul ja vedelat tetrakloorsüsinikku (mõlemad ained suitsu tekitamiseks), naatriumhüpokloriidi (hapendaja) ja salmiaaki, kuid samuti kiiselguri (infusoorset mulda) ja muid mittepõlevaid aineid kui poorset täidet kogu segule. Parendatud retseptide segudes on vedel tetrakloorsüsinik asendatud tahke ainega — heksaklooretaaniga. Nii näiteks on ühel Bergeri tüüpi segul järgmine koosseis: tsingitolmu 25—35%, heksaklooretaani 40—45%, tsinkoksüüdi 20—25%.
Seda tüüpi segud on kõlblikud suitsuküünalde, suurtükimürskude ja miinide laadimiseks. Nad annavad tiheda hall-valge suitsu, mille tihedus suureneb õhu niiskuse suurenemisega; suits on kahjutu, kuid ärritab hingamisteid. Need segud on käsitsemisel ohutud, kuid küllaltki kallid ja ei talu kauaaegset säilitamist.
Kui aga keemia käib üle mõistuse, siis... sama allikas ütleb:
HÄDAPÄRASED SUITSUTEKITAMISE VAHENDID
Hädapäraseid suitsutekitamise vahendeid kasutatakse suitsu tekitavate masinatega (seadistega) moodustatud suitsukatte toetamiseks.
Suitsu tekitamiseks võib kasutada mitmesuguseid põlevaid aineid. Palju, tihedat valget suitsu annavad männioksad, märjad kase- ja haavalehed, märjad kase- ja kuusepuud. Tihedat suitsu saadakse ka niiske heina või õlgede põlemasüütamisel, kuid need põlevad võrdlemisi kiiresti ära. Iseseisvate põletusainetena võib kasutada kaltse, masuuti jne. Paremaks suitsutekitamiseks võib põletusaineid immutada tööstusettevõtete põlevainete jäätmetes.
Hädapäraseid suitsutekitamise vahendeid põletatakse kolletes õhu piiratud juurdepääsul. Põlemine peab olema kinnine, et leek ei pääseks välja; on vaja saavutada sellist aine põlemist, mille juures oleks tagatud ühtlane ja kestev suitsu eraldamine.
Suitsutekitamise koldeks võib olla eriliselt ehitatud või kohandatud süvis maa sees. Eriotstarbeliselt sisustatud kolle ehitatakse nelinurkne (sügavusega kuni 40 sm, pikkusega 2 m ja laiusega 1 m) või ümmargune (sügavusega kuni 40 sm, läbimõõduga 1—1,5 m). Õhu pääsemiseks koldesse kaevatakse õhukanalid. Seal, kus kollet ei ole võimalik kaevata (soos, kivisel pinnasel), ehitatakse nad maapinnale mullast või mätastest. Põlemist koldes reguleeritakse õhuavade osalise või täieliku mätastega sulgemisega.
Ühe kolde põlemise kestvus oleneb temasse paigutatud kütteaine hulgast ja kvaliteedist. 0,8 m3 käepärast oleva suitsutekitava küttematerjali põlemisel eraldab kolle suitsu keskmiselt ühe tunni kestel.
Tervitustega ProPatria
SUITSUTEKITAVAD AINED
Suitsutekitavaid aineid võib jagada järgmisteks gruppideks:
1) ained, mis tekitavad suitsu keemilisel vastastikusel toimel õhu niiskusega;
2) ained, mis tekitavad suitsu põlemisel, s. o. vastastikusel toimel õhu hapnikuga;
3) ained, mis saab viia suitsukujulisse olekusse kuivajamisega (kõrge temperatuuri mõjul);
4) ained, mis pihustatakse suitsuks plahvatuse abil.
Väävelhappeanhüdriid
Tahke kristalne kergestisulav aine, mis koosneb väävlist ja hapnikust. Säilib muutumatul kujul ainult siis, kui puudub niiskuse täielik juurdepääs. Lahtise õhu käes aurub kergesti ja imeb endasse atmosfäärist ahnelt niiskust, tekitades tiheda valge suitsu, mis koosneb ülipeeneist väävelhappe tilgakestest. Võib kasutada suitsumiinides, -mürskudes ja lennuväe suitsupommides.
Lahustatuna kloorsulfoonhappes kasutatakse väävelhappeanhüdriidi laialdaselt vedelate suitsutekitavate segude valmistamiseks.
Ooleum
Ooleumiks nimetatakse väävelhappeanhüdriidi lahust kanges väävelhappes. See on paks, raske vedelik, ilma lõhnata, õhu käes suitseb. Niiskuse puudumisel rauale toimet ei avalda; söestab puitu, riiet, nahka ja muid selliseid materjale. Veega ühineb tormiliselt, eraldades suurel hulgal soojust. Pihustamisel annab ooleum väga püsiva, kõrge kattevõimega udu. Sissehingamisel ärritab see udu (mis koosneb väävelhappest) hingamisteid, tekitades köha.
Ooleum on üks kõige odavamaid suitsutekitavaid aineid. Teda kasutatakse suitsukatete tekitamiseks laevade poolt. Maavägedele kasutamiseks on ooleum vähem kohane.
Kloorsulfoonhape
Kloorsulfoonhape on aine, mis koosneb kloorist, väävlist, hapnikust ja vesinikust. Saadakse väävelhappeanhüdriidist ja kloorvesinikust. Kollane või pruun vedelik, lämmatava lõhnaga, õhu käes tugevasti suitsev; keeb 152° juures. Vee toimel laguneb silmapilkselt ja tormiliselt; hävitab riiet ja nahka; niiskuse juuresolekul söövitab metalle.
Kloorsulfoonhapet kasutatakse vedelate suitsutekitavate segud valmistamisel.
Suitsutekitav segu C-IV
Suitsutekitav segu C-IV kujutab endast kloorsulfoonhappe väävelhappeanhüdriidiga küllastamise saadust. Suitsutekitavaid segusid on kahte liiki:
1) normaalne suitsutekitav segu (tähistatakse C-IV), mis saadakse kloorsulfoonhappe küllastamisega väävelhappeanhüdriidiga;
2) «külmakindel» suitsutekitav segu (tähistatakse C-IV-M), mis saadakse normaalse suitsutekitava segu puhastamisega destilleerimise teel.
Väliselt kujutab suitsutekitav segu endast helekollasest kuni tumepruuni värvusega vedelikku ilma tahkete ainete ja setete lisanditeta. Erikaal umbes 1,9. Neelab ahnelt niiskust, õhu käes suitseb. Niiskuse juuresolekul söövitab tugevasti metalle, söestab puitu, hävitab riiet.
Sattudes inimese nahale, põhjustab suitsutekitav segu tugevaid põletushaavu. Sellepärast on vajalik kõikide tööde juures temaga panna selga kummeeritud riidest kaitseriietus, kaitsta nägu ja silmi (näiteks panna pähe gaasitorbiku šlemm). Suitsutekitava segu nahale sattumisel tuleb vigastatud koht viivitamatult soodalahuse või veega üle pesta.
Suitsutekitavat segu hoitakse hermeetiliselt suletavates raudvaatides (mahuga 100—250 l). Vaate tuleb hoolikalt hoida neisse vee sattumise eest, kuna suitsutekitava segu ja vee ühinemisel võib toimuda plahvatus või segu tugev laialipritsimine.
Madalate temperatuuride juures (talve tingimustes) on suitsutekitavas segus võimalik sadestuse tekkimine, mis kujutab endast püroväävli ühendite kristalle. Suitsutekitav segu C-IV võib sadestust anda juba —10° juures; segu C-IV-M ei eralda pikema aja vältel sadestust ka kuni —35°-lise temperatuuri juures.
Suitsutekitavat segu kasutatakse laialdaselt suitsukatete moodustamiseks suitsutekitamise masinatest ja seadeldistest pihustamise teel. Suitsutekkimise protsess põhineb suitsutekitava segu ühinemisel õhu niiskusega. Pihustatava suitsutekitava segu tilgad auruvad õhus, andes väävelhappeanhüdriidi ja kloorsulfoonhappe aurusid, mis ühinevad õhus asuvate veeaurudega, moodustades väävelhappe auru. Viimane üleküllastab ruumi ja eraldub üliväikeste väävelhappe tilgakeste näol. Tekkinud väävelhape imeb endasse õhust täiendava hulga niiskust, kusjuures tekib valge udu.
Sel moel kujutab «suits», mis on saadud suitsutekitava segu. C-IV pihustamisega, väävelhappe tilkadest koosnevat udu. Selle udu kattevõime on suur. Tema sissehingamine ärritab pisut hingamisteid, kutsudes esile köha.
Titaantetrakloriid
Titaantetrakloriid on õhu käes tugevasti suitsev kollane vedelik. Vee toimel lagundub kergesti. Niiskuse puudumisel ei mõju metallidele. Pihustamisel moodustab püsiva suitsu, mis pisut ärritab kopse ja nahka, ning samuti kutsub metallidel esile roostetust. Titaantetrakloriidi võib kasutada suitsukatte tekitamiseks lennukitelt.
Fosfor
Fosfor kuulub ainete hulka, mis moodustavad suitsu põlemisel, Teda kasutatakse kahel erineval kujul: valge (kollase) ja punase fosforina. Tooraineteks fosfori saamisel on looduslikud mineraalid - apatiidid ja fosforiidid.
Valge (või kollane) fosfor on poolläbipaistev tahke aine, mis väliselt meenutab vaha. Sulab 44° juures; põlemisel annab temperatuuri kuni +800°. Lahtise õhu käes suitseb kergelt. Vees et lahustu, kuid lahustub õlides ja väävelsüsinikus; metallidele et mõju. Kergel soojendamisel või hõõrumisel süttib kergesti ja põleb energiliselt, andes tihedat valget suitsu. Sellepärast tuleb fosforit hoida õhu juurdepääsu eest suletud metalltaaras või siis vee all. Põlevat fosforit kustutatakse vasevitrioli vesilahusega ülevalamise teel, veega või niiske mulla pealepuistamisega; sellejuures peab arvestama, et mullaga mitteküllaldasel ülepuistamisel või pärast vee äraauramist võib fosfori ara põlemata osa uuesti põlema süttida. Põleva fosfori suits omab võrreldes teiste suitsudega suurimat kattevõimet.
Sattudes põlevas olekus inimese nahale, põhjustab valge fosfor väga sügavaid ja ohtlikke põletishaavu. Verre ja seedimisteedesse sattudes mõjub valge fosfor nagu kange mürk.
Fosfori põletishaavad kuuluvad kolmandasse järku: toimub naha kärbumine, tekivad paksu musta korbaga kaetud haavandid.
Põleva fosfori sattumisel nahale seisneb esmaabi riiete ja põleva fosfori osakeste kustutamises ja sellele järgnevas nende nahalt kõrvaldamises. Fosfori kustutamiseks tuleb katkestada temale hapniku juurdepääs, kattes põleva fosfori tihedate riietusesemetega, või kui läheduses on vett, vigastatud kehaosa vette kastes. Äärmisel juhul, muude võimaluste puudumisel, puistata vigastatud kohale liiva, mulda. Esimesel võimalusel tuleb vigastatud kohale asetada niiske side, mis niisutatud 5%-lise vasevitrioli vesilahusega.
Olles esmaklassiline suitsutekitav aine, kasutatakse fosforit laialdaselt suurtükiväe suitsumürskudes, -miinides ja lennupommides.
Fosfori suits (koosseisult fosforhappe udu) ei ole mürgine ja kutsub ninas ja kurgus esile ainult kerge ärrituse.
Punane fosfor on punakaspruuni värvusega pulber, ei ole mürgine ja on kasutamisel palju vähem ohtlik kui valge fosfor. Ta süttib raskemini (ainult 300—400° juures), ei muutu õhu käes, kuid tugeval kuumendamisel muundub auruks, sealjuures mitte sulades. Põleb pikkamisi ja rahulikult. Punase fosfori suitsu kattevõime on väiksem kui valgel, mistõttu punast fosforit iseseisvalt suitsu tekitava ainena ei kasutata. Mõnikord segatakse teda valge fosfori hulka, ühtlasema ja kestvama suitsutekitamise eesmärgil.
Põlevad suitsutekitavad segud
Põlevatel segudel, mida kasutatakse peamiselt suitsuküünaldes, on mitmekesine keemiline koosseis. Kohustusliku koostisosana peab neis leiduma hapendaja, mis hoiab segu põlemist alal ilma välisõhu juurdepääsuta, kuid samuti põlev aine ja aine, mis on vahetult suitsutekitajaks.
Laialdasemalt kasutatakse suitsutekitavaid segusid ammooniumkloriidi alusel. Nendes on ammooniumkloriid (salmiaak) suitsutekitavaks aineks: suitsuküünla põlemisel ta sublimeeritakse, ja mitte muutes oma koosseisu, läheb üle suitsukujulisse olekusse. Peale salmiaagi kuulub segu koosseisu kaaliumkloraat (hapendaja) ja tahked süsivesikud, mis on saadud kivisöetõrvast (naftaliin, antratseen jt.) ja on põlevaks aineks. Süsivesikute põlemine kaaliumkloraadi hapniku arvel annab soojuse, mis on vajalik ammooniumkloriidi sublimeerimiseks. Osa süsivesikuid samuti sublimeeruvad, moodustades suitsu.
Nimetatud tüüpi segud ei ole kallid ja säilivad hästi. Sütikuga süütamisel hakkavad nad võrdlemisi kiiresti (1/2 minuti jooksul) põlema ja tekitavad hästi suitsu. Saadav suits on valge või kollakas, täiesti kahjutu, rahuldava kattevõimega.
Välismaistes armeedes on ka teist tüüpi suitsutekitavaid segusid — niinimetatud Bergeri segud. Nad sisaldavad metallilist tsinki pulbri kujul ja vedelat tetrakloorsüsinikku (mõlemad ained suitsu tekitamiseks), naatriumhüpokloriidi (hapendaja) ja salmiaaki, kuid samuti kiiselguri (infusoorset mulda) ja muid mittepõlevaid aineid kui poorset täidet kogu segule. Parendatud retseptide segudes on vedel tetrakloorsüsinik asendatud tahke ainega — heksaklooretaaniga. Nii näiteks on ühel Bergeri tüüpi segul järgmine koosseis: tsingitolmu 25—35%, heksaklooretaani 40—45%, tsinkoksüüdi 20—25%.
Seda tüüpi segud on kõlblikud suitsuküünalde, suurtükimürskude ja miinide laadimiseks. Nad annavad tiheda hall-valge suitsu, mille tihedus suureneb õhu niiskuse suurenemisega; suits on kahjutu, kuid ärritab hingamisteid. Need segud on käsitsemisel ohutud, kuid küllaltki kallid ja ei talu kauaaegset säilitamist.
Kui aga keemia käib üle mõistuse, siis... sama allikas ütleb:
HÄDAPÄRASED SUITSUTEKITAMISE VAHENDID
Hädapäraseid suitsutekitamise vahendeid kasutatakse suitsu tekitavate masinatega (seadistega) moodustatud suitsukatte toetamiseks.
Suitsu tekitamiseks võib kasutada mitmesuguseid põlevaid aineid. Palju, tihedat valget suitsu annavad männioksad, märjad kase- ja haavalehed, märjad kase- ja kuusepuud. Tihedat suitsu saadakse ka niiske heina või õlgede põlemasüütamisel, kuid need põlevad võrdlemisi kiiresti ära. Iseseisvate põletusainetena võib kasutada kaltse, masuuti jne. Paremaks suitsutekitamiseks võib põletusaineid immutada tööstusettevõtete põlevainete jäätmetes.
Hädapäraseid suitsutekitamise vahendeid põletatakse kolletes õhu piiratud juurdepääsul. Põlemine peab olema kinnine, et leek ei pääseks välja; on vaja saavutada sellist aine põlemist, mille juures oleks tagatud ühtlane ja kestev suitsu eraldamine.
Suitsutekitamise koldeks võib olla eriliselt ehitatud või kohandatud süvis maa sees. Eriotstarbeliselt sisustatud kolle ehitatakse nelinurkne (sügavusega kuni 40 sm, pikkusega 2 m ja laiusega 1 m) või ümmargune (sügavusega kuni 40 sm, läbimõõduga 1—1,5 m). Õhu pääsemiseks koldesse kaevatakse õhukanalid. Seal, kus kollet ei ole võimalik kaevata (soos, kivisel pinnasel), ehitatakse nad maapinnale mullast või mätastest. Põlemist koldes reguleeritakse õhuavade osalise või täieliku mätastega sulgemisega.
Ühe kolde põlemise kestvus oleneb temasse paigutatud kütteaine hulgast ja kvaliteedist. 0,8 m3 käepärast oleva suitsutekitava küttematerjali põlemisel eraldab kolle suitsu keskmiselt ühe tunni kestel.
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Lugesin hiljuti, et kui kloorpikriini (silmade ja hingamisteede limaskesti ärritav aine) kuumutada üle 500 kraadi, siis tekib temast fosgeen (lämmatav sõjakeemia mürkaine). Seda asja peab arvestama, et ei kuumuta liigselt kloorpikriini sisaldavaid suitsuküünlaid.
Ka peab igasugustel suitsukatte eksperimentidel olema valmis selleks, et pealtvaatajad võivad sattuda paanikasse ja hüpata näiteks kolmanda korruse aknast välja või teha midagi veelgi rumalamat...
Kõige lõpuks arvesta, et enamus suitse sisaldab madala molekulmassiga mürgiseid ühendeid, mida ei seo filtreeriva gaasimaski tavaline filter!!!
Tervitustega ProPatria
Ka peab igasugustel suitsukatte eksperimentidel olema valmis selleks, et pealtvaatajad võivad sattuda paanikasse ja hüpata näiteks kolmanda korruse aknast välja või teha midagi veelgi rumalamat...
Kõige lõpuks arvesta, et enamus suitse sisaldab madala molekulmassiga mürgiseid ühendeid, mida ei seo filtreeriva gaasimaski tavaline filter!!!
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
-
sturmkommando
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
natuke suitsu käepärastest vahenditest
1 - 6 osa kaaliumnitraati KNO3, 4 osa suhkrut. seda tee suur hunnik, põleb kiiresti. sulata komponendid madalal tulel. võid ka lihtsalt segada ning süüdata. kukkusulatatuna annab parema tulemuse.
kaaliumnitraat on ka tuntud salpeetri nime all.
2 - 6 osa tsingi pulbrit, 1 osa väävlit (S). sega ning süüta.
3. nitrotselluloosi ning kamperi sisaldusega plastmass, hõbepaberi sees.
annab paksu tiheda ebameeldiva lõhnaga suitsu. põleb kiiresti. materjal: joonlauad, ping-pongi pallid. selline plastmass peaks olema rabe.
4. õliga immutatud seapuru.
kaaliumnitraat on ka tuntud salpeetri nime all.
2 - 6 osa tsingi pulbrit, 1 osa väävlit (S). sega ning süüta.
3. nitrotselluloosi ning kamperi sisaldusega plastmass, hõbepaberi sees.
annab paksu tiheda ebameeldiva lõhnaga suitsu. põleb kiiresti. materjal: joonlauad, ping-pongi pallid. selline plastmass peaks olema rabe.
4. õliga immutatud seapuru.
-
sturmkommando
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
jep
kui sa oled vaenlase tule all - paned kasvõi oma
sineli põlema, et tossu teha.
saepuru on väga hea kasutada madalas süvendis,
kuuseoksad viskad alla ning paned raudtoru küjelt süvendisse
kuuseokste alla. okste vahele viskad kuivanud oksi, paberit vms, süütad. kõige peale viska kiirelt paari-kolmesendine kiht
õliga immuatud saepuru, raudtoru abil saad regullida hapniku hulka mis
saepuru alla läheb. nagu suitsuahi.
sk
sineli põlema, et tossu teha.
saepuru on väga hea kasutada madalas süvendis,
kuuseoksad viskad alla ning paned raudtoru küjelt süvendisse
kuuseokste alla. okste vahele viskad kuivanud oksi, paberit vms, süütad. kõige peale viska kiirelt paari-kolmesendine kiht
õliga immuatud saepuru, raudtoru abil saad regullida hapniku hulka mis
saepuru alla läheb. nagu suitsuahi.
sk
-
teet
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline