Poola lendurimärk
Poola lendurimärk
Hiljuti kingiti mulle sugulase poolt Poola lendurimärk. Märk ise on kotkas allapoole sirutatud tiibadega ning suus hoiab tammepärge ja on tehtud hõbedast. Märgi tagumisel poolel on märge Jan Knedler Warczawa. Kas see märk omab ka mingit suuremat väärtust ja kui palju seda on välja antud? Pilti pole praegu kahjuks kuskilt võtta. Tänud!
www.herbalize.ee Avardage meeli iidsete ja müstiliste taimede abil!
Poola lendurimärke valmistati nii kodumaal, kui ka Inglismaal ja välja on neid jagatud sadades, kui mitte rohkem. Ainuüksi erinevaid variante on kümneid. Hinnad on vahemikus 1500 - 8000 krooni. Kallimad on Inglismaal valmistatud märgid ja haruldasem millel pärg emailitud. Tänapäevase märgi võib saada 200 - 300 krooniga, endalgi üks üleliigne.
Olen huvitatud Kaitseliidu ja Kaitseväe rinnamärkidest, autasudest, dokumentidest ja sümboolikast 1918 - 1940. Võimalik erinevad variandid - ost, vahetus jne. Telefon 5092935.
Eeldaks et Eestisse sattunud märk on pärit sõjaeelsest ajast. Lendurimärke anti statuudi järgi oma kaitseväe lenduritele ning rahvusvaheliste külaskäikude puhul sõbralike riikide lenduritele. Nii mitmedki eesti lendurid kandsid Poola (aga ka Läti, Soome, brittide Kuninglike Õhujõudude) lendurimärki.
Sestap minu küsimus oleks, et kas on mingit infi märgi varasema ringiliikumise kohta.
Ning illustratsiooniks Arnold Underi foto, kes ka Poola lenduri märki kannab. Lisaks Eesti, RAF'i ja Läti lenduri märkidele...
Sestap minu küsimus oleks, et kas on mingit infi märgi varasema ringiliikumise kohta.
Ning illustratsiooniks Arnold Underi foto, kes ka Poola lenduri märki kannab. Lisaks Eesti, RAF'i ja Läti lenduri märkidele...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Märk kuulus Eesti lendurile Peeter Olt`ile. Ta oli Eesti Kaitseväe lendur ning mobiliseeriti 1941 a. Punaarmeesse kust ta põgenes Inglismaale. Ei kujuta ette miks talle annetati Poola lenduri märk. Peale Peeter Olt`i surma anti märk minu vanatädile ja nüüd mulle. Rohkem pole märk reisinud.
www.herbalize.ee Avardage meeli iidsete ja müstiliste taimede abil!
Nojah, sellest oleks võinud alustadagi 
Polt on legendaarne nimi. Ja tema Inglismaale sattumise lugu ka siin foorumis kirjas.
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=1874#1874
Kaldun arvama, et Peeter Olti märk on pärist just Teise Maailmasõja ajast ning Inglismaalt. Nagu sealt lugeda võid - eestlased kuulusid Poola üksustesse ning kuigi Peeter Olt enam lahingüksusesse ei jõudnud - ilmselt oli ikkagi kirjas Poola õhujõudude koosseisus ning sai ka märgi seal. Kui tal tõesti oli olemas märk ka mõnest varasemast Poola visiidist - raske uskuda et see jõudis läbi Siberi Inglismaale ning sealt tagasi...
Polt on legendaarne nimi. Ja tema Inglismaale sattumise lugu ka siin foorumis kirjas.
http://www.militaar.net/viewtopic.php?p=1874#1874
Kaldun arvama, et Peeter Olti märk on pärist just Teise Maailmasõja ajast ning Inglismaalt. Nagu sealt lugeda võid - eestlased kuulusid Poola üksustesse ning kuigi Peeter Olt enam lahingüksusesse ei jõudnud - ilmselt oli ikkagi kirjas Poola õhujõudude koosseisus ning sai ka märgi seal. Kui tal tõesti oli olemas märk ka mõnest varasemast Poola visiidist - raske uskuda et see jõudis läbi Siberi Inglismaale ning sealt tagasi...
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Suured tänud sisuka informatsiooni eest!
www.herbalize.ee Avardage meeli iidsete ja müstiliste taimede abil!
Magda Oltist vt ka Eerik Laiu aruanne 1944 ("Tõotan ustavaks jääda...", lk 1196-97) ja ka Eerik Laiu "Paopaikades" seoses 1944. aastal rahvuslaste arreteerimisega::
"Arreteerimiste algus seatakse ühendusse Rootsist salaja paadiga Tallinna saabunud meeste Kirss'i, Meri ja Ranniku kinnivõtmisega 18.04.44. Nimelt on need mehed astunud ühendusse Tallinnas Pärnu m[nt]. 16 elava pr. Olt'iga, kelle mees on olnud, või on ka praegu, lenduriks Inglismaal, ning kes teinud ülesandeks oma naise kaasatoomise. Pr. Olt tuli ilmselt meestele alguses vastu, sest proua korterist näis kujunevat midagi sidepunkti taolist, kuhu toodi post, käisid inimesed jne. Esialgse versiooni järgi on proua hiljem hakanud millegi pärast asjas või meestes kahtlema ning teatanud sellest SD-le. Hiljem arvati teadvat, et proual oli endal lähemaid suhteid SD sakslastega, tema pole tahtnud Tallinnast ära minna ning seepärast teatanud asjast politseile. Olgu motiividega kuidas on,
tõsiasjaks jääb, et pr. Olt teatas ise asjast politseile. Politsei seadis valve proua korterisse ning arreteeris seal 18.04.44.\ paadimehed ja järgmistel päevadel kõik, kes sinna tulid, m.s. 21.04.44. Enn Sarve.
Enn Sarve on käinud politsei 19.04.44. õhtulotsimas Kulli juures, kes alles samal päeval tagasi jõudis Riias peetud Baltimaade esindajate illegaalsest
nõupidamisest, kus ta [Sarv] ka tõesti haigena viibis, kuid tal õnnestus tagaukse kaudu pääseda. Kulli seekord ei kimbutatud, kuid samal ööl on
talle tundmatult poolt antud telefoni teel lakooniline hoiatus, et teda tullakse järgmisel päeval arreteerima. Kulli arreteerimine leidiski aset 20.04.44. ennelõunal ametis. Kull oli siis poliitilistest inimestest esimene, keda vahistati. Arreteerimiste laine paisus ootamatult ulatuslikuks järgmisel päeval 21.04.44., kus kinnivõtmised toimusid peale Tallinna ja Tartu üle maa. 21.04.44 arreteeriti Tallinnas teiste hulgas ka Moora ja Mänd, Tartus Kaasik, Hiie, Bernakoff, Sinka. 21.04.44. läks Enn Sarv koos kohvriga, mis sisaldas illegaalse liikumise arhiivmaterjale, pr. Olti korterisse, kavatsusega kohver maalt välja saata (nagu hiljem kuuldus, talitas ta niimoodi Kullilt saadud juhiste vastu, kes oli teinud korralduse kohvris leiduvate materjalide hävitamiseks). Sarv jättis kohvri alumisele korrale trepi alla ning läks ise üles pr. Olti korterisse, kus ta arreteeriti. Kohver seisis kuni sama päeva õhtupoolikuni omal kohal, kuni selle leidis majahoidja ning toimetas politsei leiubüroosse. Leiubüroost omakorda alles viidi kohver edasi SD-sse. Algul levinud kuuldus, nagu oleks laiaulatuslikumaid arreteerimisi põhjustanud kohvris leidunud nn. ``usaldusväärsete isikute'' nimestik, ei vasta tõele, kuna arreteerimised olid alanud juba samal päeval, mille õhtul kohvri sisu alles sattus politsei kätte. Kas kohvris leidus üldse mingit nimestikku, ning kas selle põhjal on toimetatud täiendavaid arreteerimisi, selle kohta pole kindlaid teateid."
Vt Magda Oltist ka
http://luup.postimees.ee/luup/98/06/sise4.htm
"Arreteerimiste algus seatakse ühendusse Rootsist salaja paadiga Tallinna saabunud meeste Kirss'i, Meri ja Ranniku kinnivõtmisega 18.04.44. Nimelt on need mehed astunud ühendusse Tallinnas Pärnu m[nt]. 16 elava pr. Olt'iga, kelle mees on olnud, või on ka praegu, lenduriks Inglismaal, ning kes teinud ülesandeks oma naise kaasatoomise. Pr. Olt tuli ilmselt meestele alguses vastu, sest proua korterist näis kujunevat midagi sidepunkti taolist, kuhu toodi post, käisid inimesed jne. Esialgse versiooni järgi on proua hiljem hakanud millegi pärast asjas või meestes kahtlema ning teatanud sellest SD-le. Hiljem arvati teadvat, et proual oli endal lähemaid suhteid SD sakslastega, tema pole tahtnud Tallinnast ära minna ning seepärast teatanud asjast politseile. Olgu motiividega kuidas on,
tõsiasjaks jääb, et pr. Olt teatas ise asjast politseile. Politsei seadis valve proua korterisse ning arreteeris seal 18.04.44.\ paadimehed ja järgmistel päevadel kõik, kes sinna tulid, m.s. 21.04.44. Enn Sarve.
Enn Sarve on käinud politsei 19.04.44. õhtulotsimas Kulli juures, kes alles samal päeval tagasi jõudis Riias peetud Baltimaade esindajate illegaalsest
nõupidamisest, kus ta [Sarv] ka tõesti haigena viibis, kuid tal õnnestus tagaukse kaudu pääseda. Kulli seekord ei kimbutatud, kuid samal ööl on
talle tundmatult poolt antud telefoni teel lakooniline hoiatus, et teda tullakse järgmisel päeval arreteerima. Kulli arreteerimine leidiski aset 20.04.44. ennelõunal ametis. Kull oli siis poliitilistest inimestest esimene, keda vahistati. Arreteerimiste laine paisus ootamatult ulatuslikuks järgmisel päeval 21.04.44., kus kinnivõtmised toimusid peale Tallinna ja Tartu üle maa. 21.04.44 arreteeriti Tallinnas teiste hulgas ka Moora ja Mänd, Tartus Kaasik, Hiie, Bernakoff, Sinka. 21.04.44. läks Enn Sarv koos kohvriga, mis sisaldas illegaalse liikumise arhiivmaterjale, pr. Olti korterisse, kavatsusega kohver maalt välja saata (nagu hiljem kuuldus, talitas ta niimoodi Kullilt saadud juhiste vastu, kes oli teinud korralduse kohvris leiduvate materjalide hävitamiseks). Sarv jättis kohvri alumisele korrale trepi alla ning läks ise üles pr. Olti korterisse, kus ta arreteeriti. Kohver seisis kuni sama päeva õhtupoolikuni omal kohal, kuni selle leidis majahoidja ning toimetas politsei leiubüroosse. Leiubüroost omakorda alles viidi kohver edasi SD-sse. Algul levinud kuuldus, nagu oleks laiaulatuslikumaid arreteerimisi põhjustanud kohvris leidunud nn. ``usaldusväärsete isikute'' nimestik, ei vasta tõele, kuna arreteerimised olid alanud juba samal päeval, mille õhtul kohvri sisu alles sattus politsei kätte. Kas kohvris leidus üldse mingit nimestikku, ning kas selle põhjal on toimetatud täiendavaid arreteerimisi, selle kohta pole kindlaid teateid."
Vt Magda Oltist ka
http://luup.postimees.ee/luup/98/06/sise4.htm
Kuna siin eelnevalt nii pikalt proua Olt’ist juttu oli, siis peaks vist ikka põhifaktid loo kangelase eluloost ka ära tooma.
Peeter Olt sündis 9. oktoobril 1896 Tartus.
Maailmasõja alguses olevat Olt õppinud Petrogradi Polütehnilise Instituudi juures 6-kuulistel lennunduse kursustel, aastail 1915-1916 õppis lendama Bakuu merelennukoolis, kus 1916. a. suvel vaid 2 tundi instruktoriga lendamise järel sooritas esimese soololennu. Olevat seejärel teeninud Peipsi järve vesilennukite salgas. Suunati siis 1916. a. Prantsusmaale Chartres’i lennukooli (kokku 37 vene lendurist koosnenud salgas, kelledest viis olevat olnud eestlased), kus 31. mail 1917 sooritas lendurieksami. Olevat olnud esimene lenduriõpilane Charters’i lennukoolis, kes kõik eksamid olevat sooritanud 100% täpsusega. Tema eksamilennu barograafi linti olevat prantslaste lennundusmuuseum endale tahtnud, kuid Olt olevat selle endale hoidnud. Koos temaga õppisid samal ajal Chartres’i lennukoolis hilisemad tuntud prantsuse lendurid Costes ja Nungesser. Nungesser olevat Olti kutsunud prantsuse lennuväkke jääma. (Polt oli tuntud ka kui suur jutumees, nii et mina oma pead tema juttude pandiks ei anna ) Naases seejärel Venemaale ning tegutses Krimmis Jevpatoria lennukoolis lennuinstruktorina kuni bolševikud kooli üle võtsid.
Aastail 1918-20 teenis Denikini ja Wrangeli juures lennuväes. Hiljem rääkis värvikaid lugusi eesti ajakirjandusele oma teenistusest sel ajal ning sealmail. Lendas sel perioodil kokku ca 170 tundi. 1920. a. sügisel jõudis Konstantinoopoli kaudu tagasi Eestisse.
1922. a. siirdus AS Aeronaudi teenistusse (peale lühiajalist teenistust lennuväes). 16. septembril 1923 püstitas Peeter Olt Aeronaudi lennukil viie reisijaga Eesti rekordi kõrguslennus – tõusis 4200 m kõrgusele.
23. veebruari 1924 a lennul pidi Olti Sablating mootoririkke tõttu laskuma 15-18 km kaugusel Kokskärist Soome poole jääle. Lennuk sai laskumisel nii tõsiselt viga, et ise uuesti startida ei saadud. Tiheda udu tõttu ei leidnud ka otsima saadetud lennukid lennuhädalisi. Kolm päeva oli Olt koos mehhaaniku ning kahe reisijaga (välisriikide diplomaadid) merehädas. Nälja kustutamiseks küpsetati Tallinnast Helsingisse Eesti saatkonnale vabariigi aastapäeva vastuvõtuks saadetud hanesid.
1926. a. märtsis sai esimese Eestis tegutsenud eestlasest lendurina täis 100 000 km õhus. Kahjuks ma ei tea Venemaal lennanud eestlaste kilometraaže eriti täpselt. Ilmselt sai esimese eestlasena 100 000 km täis aga mõni seal tegutsenud lendur. Suurem riik, pikemad lennud - Leonhard Kruse lendas seal enne sõda kokku 4 miljonit kilomeetrit õhus…
Peale Aeronaudi pankrotti 1927. a. naases Olt lennuväkke ja temast sai lennubaasi kontrolljaoskonna kontroll-lendur. Kontroll-lendurina sooritas ka kõigi 30-ndate algul Eestis ehitatud lennukite esmalennud (Tallinna Lennuklubi ning hiljem ÕGL olid sõlminud lennuväega vastavad lepingud.) Samuti loomulikult kontroll-lennud suuremal osal Lennubaasis remondis käinud ning seal ehitatud lennukitele. Kuulus ka näiteks PTO-4 ja Miles Magister’i võrdlema pidanud komisjoni 1938. a.
1934. a. püstitas ta Eesti rekordi kõrguslennus – 7500 meetrit. See oli tol ajal päris korralik saavutus.
Kuna tal oli aga vaid algharidus, siis ei saanud ta leitnandist kõrgemat auastet ja ka siis vastavaid teenistuskohti. Mis loomulikult pani peale piirangud palga kasvule lennuväes. Sestap pole midagi imestada, et lennuseltsi „Ago“ loomisel lahkus ta uuesti lennuväest ning asus lennuseltsi lenduriks. Käis Saksamaal Ju 52 lendurikoolitusel ning tõi hiljem 5. oktoobril 1939 Junkersi tehastest Dessaus kohale esimese „Ago“ Ju 52 reisilennuki (ES-AGO). Lendas „Ago“ lennukeil kuni Eesti iseseisvuse lõpuni.
Edasisest saatusest räägib see ülal toodud link. Täienduseks vast niipalju, et ilmselt ei olnud siiski Venemaal vangilaagris, vaid mobiliseeriti reservohvitserina 1941. a. suvel ning saadeti Siberis mingisse tööpataljoni või töölaagrisse (raamatus „Aeg Mehed Lennukid“ antud isegi selle number - nr 109 Sverdlovski oblastis). Seal siis õnnestus tal koos Kristiani, Susi ja Liblikmaaga liituda Poola lenduritega ning lahkuda 1942. a. Inglismaale.
Peale sõda elas Inglismaal ning suri seal ka 16. novembril 1970 loomulikku surma.
Kahjuks ma ei tea kindlalt, kas tal õnnestus samuti miljon kilomeetrit õhus täis saada. Kuid eeldaks, et ta on samuti miljoni kilomeetri mees. Igal juhul aga omal ajal üks kogenumaid ning osavamaid eesti soost lendureid…
Siia ka üks kolmekümnendaist aastaist pilt temast, eesti ja prantsuse, kuid ilma poola lenduri märgita. Nii et ilmselt on see viimane ikka Teise Maailmasõja ajast pärit…
Peeter Olt sündis 9. oktoobril 1896 Tartus.
Maailmasõja alguses olevat Olt õppinud Petrogradi Polütehnilise Instituudi juures 6-kuulistel lennunduse kursustel, aastail 1915-1916 õppis lendama Bakuu merelennukoolis, kus 1916. a. suvel vaid 2 tundi instruktoriga lendamise järel sooritas esimese soololennu. Olevat seejärel teeninud Peipsi järve vesilennukite salgas. Suunati siis 1916. a. Prantsusmaale Chartres’i lennukooli (kokku 37 vene lendurist koosnenud salgas, kelledest viis olevat olnud eestlased), kus 31. mail 1917 sooritas lendurieksami. Olevat olnud esimene lenduriõpilane Charters’i lennukoolis, kes kõik eksamid olevat sooritanud 100% täpsusega. Tema eksamilennu barograafi linti olevat prantslaste lennundusmuuseum endale tahtnud, kuid Olt olevat selle endale hoidnud. Koos temaga õppisid samal ajal Chartres’i lennukoolis hilisemad tuntud prantsuse lendurid Costes ja Nungesser. Nungesser olevat Olti kutsunud prantsuse lennuväkke jääma. (Polt oli tuntud ka kui suur jutumees, nii et mina oma pead tema juttude pandiks ei anna
) Naases seejärel Venemaale ning tegutses Krimmis Jevpatoria lennukoolis lennuinstruktorina kuni bolševikud kooli üle võtsid. Aastail 1918-20 teenis Denikini ja Wrangeli juures lennuväes. Hiljem rääkis värvikaid lugusi eesti ajakirjandusele oma teenistusest sel ajal ning sealmail. Lendas sel perioodil kokku ca 170 tundi. 1920. a. sügisel jõudis Konstantinoopoli kaudu tagasi Eestisse.
1922. a. siirdus AS Aeronaudi teenistusse (peale lühiajalist teenistust lennuväes). 16. septembril 1923 püstitas Peeter Olt Aeronaudi lennukil viie reisijaga Eesti rekordi kõrguslennus – tõusis 4200 m kõrgusele.
23. veebruari 1924 a lennul pidi Olti Sablating mootoririkke tõttu laskuma 15-18 km kaugusel Kokskärist Soome poole jääle. Lennuk sai laskumisel nii tõsiselt viga, et ise uuesti startida ei saadud. Tiheda udu tõttu ei leidnud ka otsima saadetud lennukid lennuhädalisi. Kolm päeva oli Olt koos mehhaaniku ning kahe reisijaga (välisriikide diplomaadid) merehädas. Nälja kustutamiseks küpsetati Tallinnast Helsingisse Eesti saatkonnale vabariigi aastapäeva vastuvõtuks saadetud hanesid.
1926. a. märtsis sai esimese Eestis tegutsenud eestlasest lendurina täis 100 000 km õhus. Kahjuks ma ei tea Venemaal lennanud eestlaste kilometraaže eriti täpselt. Ilmselt sai esimese eestlasena 100 000 km täis aga mõni seal tegutsenud lendur. Suurem riik, pikemad lennud - Leonhard Kruse lendas seal enne sõda kokku 4 miljonit kilomeetrit õhus…
Peale Aeronaudi pankrotti 1927. a. naases Olt lennuväkke ja temast sai lennubaasi kontrolljaoskonna kontroll-lendur. Kontroll-lendurina sooritas ka kõigi 30-ndate algul Eestis ehitatud lennukite esmalennud (Tallinna Lennuklubi ning hiljem ÕGL olid sõlminud lennuväega vastavad lepingud.) Samuti loomulikult kontroll-lennud suuremal osal Lennubaasis remondis käinud ning seal ehitatud lennukitele. Kuulus ka näiteks PTO-4 ja Miles Magister’i võrdlema pidanud komisjoni 1938. a.
1934. a. püstitas ta Eesti rekordi kõrguslennus – 7500 meetrit. See oli tol ajal päris korralik saavutus.
Kuna tal oli aga vaid algharidus, siis ei saanud ta leitnandist kõrgemat auastet ja ka siis vastavaid teenistuskohti. Mis loomulikult pani peale piirangud palga kasvule lennuväes. Sestap pole midagi imestada, et lennuseltsi „Ago“ loomisel lahkus ta uuesti lennuväest ning asus lennuseltsi lenduriks. Käis Saksamaal Ju 52 lendurikoolitusel ning tõi hiljem 5. oktoobril 1939 Junkersi tehastest Dessaus kohale esimese „Ago“ Ju 52 reisilennuki (ES-AGO). Lendas „Ago“ lennukeil kuni Eesti iseseisvuse lõpuni.
Edasisest saatusest räägib see ülal toodud link. Täienduseks vast niipalju, et ilmselt ei olnud siiski Venemaal vangilaagris, vaid mobiliseeriti reservohvitserina 1941. a. suvel ning saadeti Siberis mingisse tööpataljoni või töölaagrisse (raamatus „Aeg Mehed Lennukid“ antud isegi selle number - nr 109 Sverdlovski oblastis). Seal siis õnnestus tal koos Kristiani, Susi ja Liblikmaaga liituda Poola lenduritega ning lahkuda 1942. a. Inglismaale.
Peale sõda elas Inglismaal ning suri seal ka 16. novembril 1970 loomulikku surma.
Kahjuks ma ei tea kindlalt, kas tal õnnestus samuti miljon kilomeetrit õhus täis saada. Kuid eeldaks, et ta on samuti miljoni kilomeetri mees. Igal juhul aga omal ajal üks kogenumaid ning osavamaid eesti soost lendureid…
Siia ka üks kolmekümnendaist aastaist pilt temast, eesti ja prantsuse, kuid ilma poola lenduri märgita. Nii et ilmselt on see viimane ikka Teise Maailmasõja ajast pärit…
Viimati muutis nublu, 20 Dets, 2005 16:45, muudetud 1 kord kokku.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Fotol paremal ülemine märk on läti lenduri märk.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kui Sa nii ütledraudrist kirjutas:Fotol paremal ülemine märk on läti lenduri märk.
Foto skanneeritud raamatust "Aeg Mehed Lennukid" ning kvaliteet selline, et tolle märgi osas ei julgenud oletusi tegema hakata.
Prantsuse lenduri märk on see mis asub rinnal paremal pool, ehk siis fotol vasakpoolne.
Prantslased peavad ju kõik tagurpidi tegema - lennukeil töötas neil gaasi hoob teistpidi kui inglastel, ja piloodi märki kandsid ka teisel pool kui inglased (ning inglaste eeskujul enamus muid rahvaid
)kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Veel veidi Peeter Olti teemasse. Venelased kahtlustasid teda ka inglise spiooniks olemises. Mis tegelikult võis ka tõsi olla
http://www.rk.ee/metsavennad/dokumendid/dok552.html
A R U A N N E
Eesti NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva
RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE
2. VASTULUUREOSAKONNA TÖÖST 1955. aastal
http://www.rk.ee/metsavennad/dokumendid/dok552.html
A R U A N N E
Eesti NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva
RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE
2. VASTULUUREOSAKONNA TÖÖST 1955. aastal
Inglise luurel on koodnumbri "43910/b" all agent, kellest on teada, et ta on eestlane ja töötas Stockholm-Tallinna lennuliinil piloodina.
Tagaotsitavaga on mõningal määral identne OLT, Peeter Johani p, sündinud 1896. aastal, eestlane. Alates 1928. aastast kuni 1930. aastani teenis OLT lennueskadrillis lenduri, kontroll-lenduri ja vanema käsundustehnikuna. Aaastatel 1930-1939 oli OLT lennubaasi lennurühma ülema asetäitja ja kontrolljao lendur. Pärast 1939. aastat töötas OLT aktsiaseltsi "Ago" vanempiloodina Stockholm-Tallinna lennuliinil.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Ei oleks iial uskunud et mul sellise legendaarse mehe märk. Eluloo kohta olen väga tänulik, sest vanatädi oskas vaid väga üldiselt rääkida.
www.herbalize.ee Avardage meeli iidsete ja müstiliste taimede abil!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline