Trikid ja nipid et sõjaväes karjääri teha.

[kristoferm]

Pealkiri ütleb kõik. Mida peaks tegema 15 a poiss kes on pikalt uurinud kõike militaariga seostuvat, et teda varakult juba märgatakse. Tahan liituda ESTSOF iga ning olla üldiselt väljatüüp. Võõrleegion ei ole välistatud.Võib rääkida ka füüsilisest poolest ja treeningust aga sellega olen tegelenud kaua nato testis tahaks kindlasti saada 300 punkti. Eestimeister taipoksis.

Ette tänades ...

[pagan]

Ilmselt peab ikka 12. klassi lõpule ja riigieksamitele keskenduma. Tolasid välismaale NATO ohvitseride kõrgkoolidesse ei saadeta. Kuuldavasti olla konkurents Balti riikides igasugustesse West Pointidesse ja Kuninglikesse sõjaväe akadeemiatesse päris tihe.
Abiks oleks ka eelnev skautlik, noorkotkalik elustiil.

Suheldes tuttavatega on mul kujunenud arvamus, et eelistada tasuks väikeriikide sõjaväe-kõrgkoole. Rootsi, Taani, Norra, Soome, vast ka Inglismaa. (see eeldab ka vastava keele ülikiiret õpet)
Sest väikeriikides koolitatakse universaalsemaid multifunktsionaalsemaid mitmekülgsemaid ohvitsere. West Pointis koolitatakse igale poldile-mutrile oma kitsa spetsiifikaga spetsialist. (seal suurriigi värk, mehi palju)
Väikeriigis peab hea ohvitser oskama ka naabri tööd.

[soesilm]

a) ela normaalset tervislikku elu ja võta koolist mis võimalik
b) mine ajateenistusse vabatahtlikult, esitades oma soovid KRAle
c) kui sul pärast ajateenistust veel soovi on, siis räägi oma ülemaga ja otsi koolitusvõimalus EESTIS. Siin saad õppida kõike - eriüksus, demineerija, laevakapten, ... kaitseväe juhataja. Välismaale muidugi võib minna aga minu arvates peab see seotud olema mingi konkreetse tuleviku teemaga (teenistuses)
Ja lõpetuseks - ära proovi kuskil paista või olla ekstra märgatav! Eriti väljal, vaenlane laseb su läbi. Väeosas aga nähakse läbi .... Ära tee karjääri, tee "asju". Tee mis kästakse, mis elukutse nõuab ja mida riigil vaja.
... ja 30 aasta pärast viskan ma sulle kulpi hr "väljalt sirgunud" kindral

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ilmselt peab ikka 12. klassi lõpule ja riigieksamitele keskenduma. Tolasid välismaale NATO ohvitseride kõrgkoolidesse ei saadeta. Kuuldavasti olla konkurents Balti riikides igasugustesse West Pointidesse ja Kuninglikesse sõjaväe akadeemiatesse päris tihe.
Abiks oleks ka eelnev skautlik, noorkotkalik elustiil.

Suheldes tuttavatega on mul kujunenud arvamus, et eelistada tasuks väikeriikide sõjaväe-kõrgkoole. Rootsi, Taani, Norra, Soome, vast ka Inglismaa. (see eeldab ka vastava keele ülikiiret õpet)
Sest väikeriikides koolitatakse universaalsemaid multifunktsionaalsemaid mitmekülgsemaid ohvitsere. West Pointis koolitatakse igale poldile-mutrile oma kitsa spetsiifikaga spetsialist. (seal suurriigi värk, mehi palju)
Väikeriigis peab hea ohvitser oskama ka naabri tööd.

Mingi segane ja eksitav text siin üleval - Eesti EI SAADA enam palju aastaid juba jangstereid ei "West Pointi" ega miskitesse "väikeriikide sõjaväe-kõrgkoolidesse" - posti tegija on kas kümme aastat ajas maha jäänud või peaks lihtsalt ennast kaineks magama

Puudutavalt akslit, kes on 15 ja näeb und Võõrleegionist - egas siin miskit erilist kunsti pole - treeni aga füüsist edasi, saa täisealiseks ja tõmba (kasvõi häälega) Lõuna-Prantsusmaale leegioni novobraanetsite õppekeskuse väravasse (kontaktid leiad ise netivõrgust).

P.S. ajateenistuse läbimine rahvusarmees tuleb igal juhul kasuks

[John]

Minu soovitus: kõik hakkab ajateenistusest pihta. Ei maksa imestada, kui vaimustus seal üle läheb, kuna selles ei ole midagi imelikku: varemgi nii meestega juhtunud. Põhjusi vast sama palju kui inimesi: demotiveeriv kaader, sunniviisil teenistusse värvatud meeste loomupärane negatiivsus (lõpmatu eidelik vingumine), nüri elu jne. Siiski võin enda kogemustest kinnitada, et edaspidi läheb elu paremaks, kuna ajateenistus kipub välja filtreerima need kes reaalselt saavad aru, et siin on midagi nende jaoks ning kellel on mingisugune motivatsioon olemas vabatahtlikuks teenistuseks.

Kuid nagu mainitud, suhtumine on võti: ära ürita ülemuste juures pugeda vaid mina isegi hoidsin kerget distantsi nendega. Tee seda mida on vaja teha ning ära genereeri üle (nagu Soesilm ütles: ära proovi kuskil paista või olla ekstra märgatav!). Kui saad ilma suurema käkita oma ülesannetega hakkama siis pääsed peale noorteaega NAK-i ning sealt edasi siis arvatavasti jaoülemaks, kust saad esimese tõsisema kogemuse kätte, mida tähendab üksuse eest vastutamine.

Kuna küsisid spetsiifiliselt ESTSOFI kohta siis keegi ei keela proovimast: anna teada ning sind viiakse varem või hiljem kokku konkreetse üksuse esindajaga. Kui ta peab sind piisavalt potentsiaalseks siis lähed millalgi 2-nädalasele "valikule", mida ilma liialdamata võib kutsuda elu raskeimaks tööintervjuuks mis sul kunagi on olnud. Füüsiline vastupidavus on üks asi, teine on vaimne stressitaluvus, mis on isegi tähtsam kui esimene. Sisuliselt oled sa 2 nädalat ilma õieti söömata/joomata/magamata ning pead selle raames veel sooritama vaimselt komplekseid ülesandeid, nagu nt spetsiifiliste ning seosetute faktide meelde jätmist, hea ning organiseeritud grupitöö jne. Kõike seda lõugavate instruktorite käpa all kelle ainuke eesmärk elus paistab olevat sinu täielik füüsiline/vaimne murdmine. Parim nõuanne mis saan anda: võta omaks mentaliteet "kui just jalaluud ei murra siis ma ei anna alla!". Seda on lihtsam öelda kui reaalselt teha.

Nüüd leegioni koha pealt (edaspidi PVL) siis rääkides neutraalsemalt pinnalt (olen pidanud ühe ülikooli uurimistöö raames süvenema pikemalt PVL-i siseellu, mille raames endisi leegionäre ka üles otsinud ning küsitlenud. Samuti endal on piisavalt regulaararmee tausta saamaks ettekujutust mida sealne elu endast reaalselt kujutada võib), ei soovitaks tõesti leegioniga liituda. PVL omapäraks on, et enamus sellega liitujaid omavad tegelikult heal juhul hägust ettekujutust mida too reaalselt endast kujutab, olles illusioonide all mis väga kergelt ning valusalt purunevad (mis väljendub nende suhtumises, mis omakorda viib teenistuskeskkonda kõigi jaoks alla). Ilma asjata ei ole siiamaani PVL-i suureks probleemiks väejooks. Hoopis rohkem ollakse kursis selle mainest tulenevate müütidega, mille hiigelajad jäävad koloniaalsõdade perioodi: Maroko 20ndad/30ndad, Alžeeria/Indo-Hiina peale II maailmasõda jne. Tänaseks päevaks on asjast kujunenud tavaline Prantsuse regulaararmee mehaniseeritud jalavägi mille iseärasusteks on lihtsalt välismaalaste akspeteerimine koos mõningate spetsiifiliste väeosa tunnustega/traditsioonidega. Sisulise poole pealt ütleks, et asi on vast kõige sarnasem meie enda ajateenistusele. Põhilised erinevused: palju vähem linnalubasid, kõrgem "ajateenija palk", 11 kuu asemel teenid vähemalt 5 aastat lepingu alusel, palju rohkem toimkondasid ning veelgi nürim suhtmine (nt "konitalgud", prantsuse ohvitseride kultuurist tulenev ülemuste kõrksus ning kõikõigsus jne). Nagu üks leegionär tabavalt ütles: "sama sitt lihtsalt teine hunnik". Soovitan sul läbi lugeda selline raamat nagu Evan McGorman-i "Elu prantsuse võõrleegionis". Praeguseks on trükist väljas aga vähemalt Tallinna rahvusraamatukogus ning Tartu Ülikooli raamatukogus on arhiivist täiesti kättesaadav. Pärnu koht ei oska kommenteerida. Eriti soovitaks selle sul enne ja peale ajateenistust läbi lugeda, et paremini tajuda mida see endast võib kujutada.

[pagan]

Borjal võib õigus olla, et mu tekst on eksitav. Ise ma ohvitser ei ole ja kaitseväes ei teeni. Mu jutule aluseks olevad näited on tõepoolest 10, isegi 15 aasta vanused. Ilmselt on siis asjalood muutunud. Andke andeks, tahtsin noorsandile mingisugustki abistavat nõu anda.

[trafomees]

Eriüksusesse saamiseks ei ole oluline niivõrd füüsiline pool, kui just kõva vaim ja sõduri elustiili omaks võtmine. Füüsilist poolt on mehe puhul lihtsam järgi aidata, kui vaimset poolt. Ära treeningutega hetkel väga üle pinguta ja ära lase ennast trennis päris segi tampida ka ,sest seda tervist läheb sul edaspidi ka vaja teenistuses. Samuti soovitan tutvuda ka teiste võitlusaladega nagu nt jujutsu ja maadlus.

Soovitan osaleda nt Scoutsrännakutel tsiviilisikuna, liituda Noorte Kotkaste salgaga ja kui võimalik ,siis ka kaitseliiduga ennem ajateenistusse minekut.

Ära oota ega mõtle vaid mine ja uuri juba kuidas sa saakslid siduda end Kaitseliidu/Noorte Kotkastega tegevusega.

Ja mis kõige olulisem lõpeta kool korralikult ära!

[Kapten Trumm]

Kui teema läheb eriüksuseks:
1. tuleb kõvasti treenida, sest 190 punktiga seal kaua vastu ei pea, kui saa kehalises testis alla 290 punkti saad,siis seal kaua sa ei kesta.
2. ajateenistus tuleb läbida nii, et sa ei omanda mingeid kroonilisi või krooniliseks kippuvaid vigastusi (põlved, selg jne), isegi mitte selliseid, mis kuskil kirjas pole. Tulenevalt juhmivõitu kaadrist (õige mees ei virise) neil teemadel seda juhtub aga tihti (isegi asfalfil toimuvate hommikujooksusega on võimalik haiged põlved saada).

NAKi pääsemine iseenesest mingi kvaliteedimärk ei ole, praeguses süsteemis pääseb sinna igast saasta ja neid pääsemise aluseid ise väga muuta ei saa. Lähed nt põhikutsega ja ei mingit karjääri (lagi kapral). Esiteks keskkool lõpetada, siis üritada vabatahtlikult ja pressida eelkutsesse ning NAKis mitte hiilata nõrga motivatsiooniga, et pääseda RRÜBKA-sse.

[kristoferm]

aitähh nõuannete eest , viimased postitused olid täpselt need mida ostsin. Äkki oskaks keegi tuua näiteid psüholoogilistest katsetest.Ja mis näitab et kellegil on juhiomadus. Tooge näiteid üldsitest katsetest. NT laua peal on väga palju asju nuga rull nööri palju toitu jne kästakse võtta midagi kaasa rännakule. JA siis nt ei tohiks võtta rohkem kui kanda jõuad jne nöörist lõikad piisava lõige jne jne

[Tundmatu sõdur nr. 4]

aitähh nõuannete eest , viimased postitused olid täpselt need mida ostsin. Äkki oskaks keegi tuua näiteid psüholoogilistest katsetest.Ja mis näitab et kellegil on juhiomadus. Tooge näiteid üldsitest katsetest. NT laua peal on väga palju asju nuga rull nööri palju toitu jne kästakse võtta midagi kaasa rännakule. JA siis nt ei tohiks võtta rohkem kui kanda jõuad jne nöörist lõikad piisava lõige jne jne

...äkki peab sulle pudru ka pulgaga kurku toppima

Siin eespool juba oli sulle mitmekordne hea soovitus - lõpeta enne kool ära. Õigekirjale (ja kirjavahemärkidele) peaksid extra rõhku panema

[taara]

01.06.2013 Postimehes oli ka ESTSOFist juttu. Otsi kodust ajaleht välja või kusagilt raamatukogust ja loe läbi. Internetis on see tasuline artikkel.

[soesilm]

Äkki oskaks keegi tuua näiteid psüholoogilistest katsetest.Ja mis näitab et kellegil on juhiomadus. Tooge näiteid üldsitest katsetest. NT laua peal on väga palju asju nuga rull nööri palju toitu jne kästakse võtta midagi kaasa rännakule. JA siis nt ei tohiks võtta rohkem kui kanda jõuad jne nöörist lõikad piisava lõige jne jne

Muidugi oskaks tuua näiteid. Võiks juhtida isegi vastavasse kirjandusse. Aga usalda nüüd vanemaid inimesi - sul ei ole seda täna vaja. Ma saan aru, et see on veidi pettumus. Ägedam oleks kui nõuandev tekst kubiseks vapustavatest sündmusekirjeldustest, numbritest ... ja küsides saad sa alati ka selliseid vastuseid. Tekib muidugi küsimus, et miks need "nõunikud" siis ise ei ole "karjääri teinud". No äkki ongi!
Ühesõnaga sul on vaja inimesena areneda. Sa lihtsalt ei saa täna valmistuda ette mingiks konkreetseks erialaks. Tähendab kaitseväe karjääri jaoks ei saa. Esmalt on sul vaja normaalset tervist, rõhutan - normaalset, ja seda nii vaimset kui füüsilist. Teiseks on sul vaja haridust ja sotsiaalset küpsust.
Kui sa tahad olla bioloogias hea, siis tuleb õppida bioloogiat, mitte tuupida pähe eksamipiletite vastuseid.
Hea sõjaväelane (kaitseväelane) on normaalne inimene. Piisavalt haritud, sotsiaalselt arenenud, füüsiliselt heas vormis. Seda kõike saad sa normaalselt ühiskonnas arenedes - kool, pere, sõbrad, seadused, reeglid, hobid, füüsiline ja vaimne tegevus. Unistada, end mõnest küljest eelisarendada ja mingi valdkonnaga läbi kirjanduse sügavamalt tutvuda - ei keela keegi.

Juhiomaduste osas tasuks mõnda asja siiski jälgida:
Kas sa suhtled teiste inimestega palju?
Kas tegutsedes koos teistega, lähed sina ees ja teised tulevad järgi?
... ja see pole mingi teadus. Kui sa teiste inimestega hästi hakkama ei saa, siis ei ole ka juhi eeldused head. Ja ega siis ei ole head eeldused ka sõjaväelise üksuse realiikmeks.

[pagan]

Tekib muidugi küsimus, et miks need "nõunikud" siis ise ei ole "karjääri teinud". No äkki ongi!

Kui jutt on minust, siis selgitan. Mul nimelt tehnikaalane kõrgharidus TTÜ-st.
Kaitseväe karjäär on mul natuke nadivõitu. Kuigi tehniliselt olen ma mõned nädalavahetused kvartalis tegevteenistuses, siis leiba teenin siiski erasektorist.
Kui mind kaprali auastmele esitati, selgus et mul ei ole veel reameestki all. Olgugi et SBK ja eriala läbitud üks aeg tagasi, tehti selgeks, et üle hüpata ei saa ja tuleb kõigepealt malevlasest reameheks teha. Nüüd see ma siis olengi. Kaitseliidus on reamehekski saamine aastate küsimus ja saavutus! Võibolla kuluks mullegi mõned kaitseväe karjääri nipid ära?
Eks kunagi tulevikus, kui mahti on, tule mõnele neist kursustest minna. (NAK, ROBK). Kuigi kursustelt saadav ohvitserikraad on proffide silmis ilmselt alaväärtuslik, siis mobilisatsiooni korral läheks selliseid poolpiduseid ohvitsere (ent siiski haritud inimesi) ikkagi vaja mitmeid tuhandeid. Ja oleks vast ikkagi patriootlik oma pere ja töö kõrvalt jõukohane panus anda.

Mis puudutab nõu andmist, siis eks meil kõigil ole tuttavaid, sugulasi, sõpru, koolivendi. Ja tunnen mõningaid inimesi kes (õhuväes, mereväes) selle välismaa kõrgkooli tuusiku üle 10 aasta tagasi said. Kes intensiivõppe korras said lühema ajaga kõvema erialase paberi, kui see Eestis võimalik oli. Lisaks veel kogemus tipptehnikaga. Noorel riigil oli tollal spetse vaja ja nii see käis. Ajateenistuse lõpetanule eeskujulikule õppurile oli selline välismaa õping kiirkäik karjääris üles poole. Nõu andes uskusin seda ka tänapäeval toimuvat. Piloodid ja värgid. Aga võta näpust, teadjad käskisid mul end kaineks magada. '

Ma soovisin head nõu anda noorele, enne kui proffid "Куда прешь, салага?!" (Tõlkes: Kussa ronid, nolk?!) sisse sõidavad.
Noh, et õppima peab ja terved elustiilid. Ja noorkotkalik - matkad, rännakud, seltsielu, vihmad, sopad, sõlmed, pimedad metsad, lõkked - vaimu treeniv elustiil.
Nõu võiks veel igatsorti anda.
Näiteks keeglimäng arendab vasakut reielihast ja kannikat - juhuks kui vaja raske relvaga pidevalt põlvili laskuda.
Postiljoni amet lisaks varahommikusi kaaluga kilomeetreid. Inimene areneb selles, mida ta igapäevaselt teeb. Mida sina teed igapäevaselt?

Kõrvaltvaatajana tundub, et kaitseväes on kaks karjääri vektorit. Üks selline vertikaalsem on selline administraator-teoreetik-korraldaja-psühholoog-bürokraat-strateeg. Ja teine horisontaalsem on selline sõjard-rambo-instruktor, kel on rohkem praktilisi (metsa, platsi) kogemusi. Ja kuigi need osapooled aeg ajalt vastanduvad teineteisele, siis ilma teineteiseta nad ikkagi hakkama ei saa.
Esimese vektori eeldus on kõrgharidus, teise vektori eeldus on see "treenitud vaim".

[kashey]

Tavaliselt need trikitajad ja nipitajad jäävad naerualusteks.
Kui nõutakse füüsilist võimekust, siis see peab olema... mingeid imeasju keegi ei oota.
Hea juht peab hästi samastuma oma meestega. Talupojatarkus ja loogiline mõtlemine tagavad edu.
Käsivõitlus ja muu peen huinamuina ei taga mingit edu, kui inimene on eluvööras, siis teda omaks ei võeta.
Elu (süsteemi) kõige perem õpik on J.H Vahva sõdur Svejki juhtumised maailmasõja päevil.
Akadeemilist p..ka sobib peale eksamineerimist kasutada wc-s..

[Takishi]

Meenutades oma ajateenistust, siis kaadrisse jäid edasi need, kes seda ette ei osanud aimata. Need aga, kes juba ajateenistuse alguses suure suuga lubasid, et jäävad ja teevad, neid pole siianigi kusagil näha olla. Siis sai mindud Paldiski üksusesse. Jälle, kohe algul ilmus eikusagilt seltskond, kes suure suuga lubas, et läheb missioonidele, aga kui hetk käes, siis jällegi tühjus.

Ma annan ka nõuande. Ära ole see, kes leierdab, kuidas tema igalepoole läheb, aga kui hetk käes, siis teeb hoopis midagi muud. Vanus on ka selline, et tuleviku Sina mõtleb 3 aasta pärast võib-olla ainult naisterahvastele ja sellele, kuidas neid võimalikult palju oleks. Meestekeskne amet ja sellises keskkonnas pikaajaliselt viibimine nõuab noorelt mehelt karmi ohverdust ning tuima sihikindlust.