Viikand ja Varba Sass...kes teab midagi...
Viikand ja Varba Sass...kes teab midagi...
...neist kahest kurikuulsast ja põnevast gangsterist 20. Eesti diviisis...?
20. diviisi mehe mälestustest...
BERNHARD VIIKAND, hüüdnimega Bill tuli VOOSEL ja ALAVERES ümber- formeerimise ajal meile rühmaülemaks. Voose on KEHRA lähedal, ehk 30 km eemal. Alavere asub samas kõrval. See oli peale Tserkassõ kotist väljatulemist.
Viikanti foto on III raamatus lk. 36. See poisike oli Soome Talvesõjas käinud. Oli vana
kõrtsikakleja. Pealael olid ainult mõned üksikud juuksesalgud, eest olid hambad puudu.
Oli vist 22. aasta mees ja suri 1993. Oli kõva viinamees aga ta hakkas purjus peaga varastama ja märatsema. Kõik, kes talle viina andsid, said karistada aga tema varastas ja märatses ikka edasi. Auastmelt oli ta Oberscharführer (vanemohvitser) ja kandis I klassi raudrist, mille oli kuskil Venemaal saanud. Viikand läks Soome Talvesõtta koos VARBA SASSIGA Tallinnast tõukekelkudel, kuid kukkusid vette ja tulid ööseks tagasi. Järgmisel ööl läksid jälle. Soomes pandi algul trellide taha. Rindele kohe ei saadetud, tehti väljaõpet
ja saadeti KUHMU kanti aheljärvede piirkonda. Rinnas kandis ta emailitud Talvesõja märki. Sinna oli kirjutatud Suomi – ümber kuldrõngad, igaüks pidi tähistama osalejat rahvust.
VARBA SASS oli samasugune gangster. Ühelegi korrale ei allunud. Ukrainas saadeti ta kord Poolast Lembergist talivarustust tooma. Seal oli armee varustusladu. Mehed kukkusid aga jooma. SEPA SULEV andis veel oma Olma käekella kaasa, et ta tooks Poolast viina. Joomingu käigus rööviti ühelt poolakalt kulduur, Varba Sass lõi poolaka kohapeal maha ja tõmbas voodi alt kohvritäie raha välja. Sass tagus kõik arved kinni ja tahtis baardaami sealsamas läbi tõmmata aga sandarmeeria viis ta ära ja raha jäi letile. Peale selle viidi Sass üle trahvikompaniisse, pandi demineerimistöid tegema.
Sassi kohtasin peale sõda Jõgeval, Tondilossis. See on Suurel tänaval see pikk maja mäe otsas. Naised tulid minu juurde kaebama, et üks mees istub juba tund aega kemmergus sees. Andis 5 rubla kasutamise eest aga tagus purjus peaga kõik aknad rusikaga läbi. Arvan, et see oli 1944. aasta jõulude paiku, venelane oli igatahes sees. Need Viikand ja Varba Sass olid põnevad röövlid.
BERNHARD VIIKAND, hüüdnimega Bill tuli VOOSEL ja ALAVERES ümber- formeerimise ajal meile rühmaülemaks. Voose on KEHRA lähedal, ehk 30 km eemal. Alavere asub samas kõrval. See oli peale Tserkassõ kotist väljatulemist.
Viikanti foto on III raamatus lk. 36. See poisike oli Soome Talvesõjas käinud. Oli vana
kõrtsikakleja. Pealael olid ainult mõned üksikud juuksesalgud, eest olid hambad puudu.
Oli vist 22. aasta mees ja suri 1993. Oli kõva viinamees aga ta hakkas purjus peaga varastama ja märatsema. Kõik, kes talle viina andsid, said karistada aga tema varastas ja märatses ikka edasi. Auastmelt oli ta Oberscharführer (vanemohvitser) ja kandis I klassi raudrist, mille oli kuskil Venemaal saanud. Viikand läks Soome Talvesõtta koos VARBA SASSIGA Tallinnast tõukekelkudel, kuid kukkusid vette ja tulid ööseks tagasi. Järgmisel ööl läksid jälle. Soomes pandi algul trellide taha. Rindele kohe ei saadetud, tehti väljaõpet
ja saadeti KUHMU kanti aheljärvede piirkonda. Rinnas kandis ta emailitud Talvesõja märki. Sinna oli kirjutatud Suomi – ümber kuldrõngad, igaüks pidi tähistama osalejat rahvust.
VARBA SASS oli samasugune gangster. Ühelegi korrale ei allunud. Ukrainas saadeti ta kord Poolast Lembergist talivarustust tooma. Seal oli armee varustusladu. Mehed kukkusid aga jooma. SEPA SULEV andis veel oma Olma käekella kaasa, et ta tooks Poolast viina. Joomingu käigus rööviti ühelt poolakalt kulduur, Varba Sass lõi poolaka kohapeal maha ja tõmbas voodi alt kohvritäie raha välja. Sass tagus kõik arved kinni ja tahtis baardaami sealsamas läbi tõmmata aga sandarmeeria viis ta ära ja raha jäi letile. Peale selle viidi Sass üle trahvikompaniisse, pandi demineerimistöid tegema.
Sassi kohtasin peale sõda Jõgeval, Tondilossis. See on Suurel tänaval see pikk maja mäe otsas. Naised tulid minu juurde kaebama, et üks mees istub juba tund aega kemmergus sees. Andis 5 rubla kasutamise eest aga tagus purjus peaga kõik aknad rusikaga läbi. Arvan, et see oli 1944. aasta jõulude paiku, venelane oli igatahes sees. Need Viikand ja Varba Sass olid põnevad röövlid.
Mis raamat see on? Kas Ago Loorpärgi oma?
Ära hirmuta!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
Ära tee ulakust!
Koera, kes kogu aeg haugub, pannakse kõige vähem tähele
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan4.gif[/img]
Elagu sõnavabadus!
ERA.852.1.2843 (sisekaitse ülem)
Bernhard Viikand'i ja Oskar Nikolai Siivo karistamise asjas salaja üle piiri käimise pärast
09.05.1935-22.06.1935
Kas see Varba Sass on siis Aleksander Varvas või mis? (Pole Narva pat raamatut käepärast). Igatahes üks selline tegelane oli röövmõrtsukana kinni Tallinna vangimajas:
ERA.1868.1.3836
Varvas, Aleksander Ado p.
13.05.1937-07.08.1940
Bernhard Viikand'i ja Oskar Nikolai Siivo karistamise asjas salaja üle piiri käimise pärast
09.05.1935-22.06.1935
Kas see Varba Sass on siis Aleksander Varvas või mis? (Pole Narva pat raamatut käepärast). Igatahes üks selline tegelane oli röövmõrtsukana kinni Tallinna vangimajas:
ERA.1868.1.3836
Varvas, Aleksander Ado p.
13.05.1937-07.08.1940
Peab muidugi allikakriitiline olema, aga arvestades, et EW ajal röövmõrtsukaid tuli dekaadi peale kokku ehk vähem kui meie ajal aastaga, siis võiks vist sama mehega tegu küll olla?
Kas Sass läheb siis sellesse seltskonda...
... seejärel mindi soomusauto toetusel keskvangla juurde, kus nõuti poliitvangide vabastamist. Kuna sel ajal Eestis poliitvange peaaegu polnudki, siis vabastati umbropsu kõik kriminaalvangid, kes olid taibanud vabastajaid elaguhüüetega ja Internatsionaali laulmisega vastu võtta. Vabastatute hulgas olid ka Nikolai Trankmann, kes oli venelastele maha müünud Narva piirikindlustuse plaanid, ja Saaremaa kommunist Meri.
... seejärel mindi soomusauto toetusel keskvangla juurde, kus nõuti poliitvangide vabastamist. Kuna sel ajal Eestis poliitvange peaaegu polnudki, siis vabastati umbropsu kõik kriminaalvangid, kes olid taibanud vabastajaid elaguhüüetega ja Internatsionaali laulmisega vastu võtta. Vabastatute hulgas olid ka Nikolai Trankmann, kes oli venelastele maha müünud Narva piirikindlustuse plaanid, ja Saaremaa kommunist Meri.
Abramis kirjutas:Joomingu käigus rööviti ühelt poolakalt kulduur, Varba Sass lõi poolaka kohapeal maha ja tõmbas voodi alt kohvritäie raha välja. Sass tagus kõik arved kinni ja tahtis baardaami sealsamas läbi tõmmata aga sandarmeeria viis ta ära ja raha jäi letile. Peale selle viidi Sass üle trahvikompaniisse, pandi demineerimistöid tegema.
Natuke kahtlane jutt...
Lisaks osales ta "Narva" ajalooraamatute andmetel vähemalt Izjumi lahingus.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Tere,
Varba Sass on minu kauge sugulane. Kuna tegelen oma sugupuu uurimisega, siis oleks ääretult tänulik, kui keegi oskaks öelda mõne sõna tema edasise (sõjajärgse) saatuse kohta. Või oskab juhatada mõne sobiliku lingi.
Olen arhiivis tutvunud ka tema vanglatoimikuga. Ööol vastu 1. maid 1937 pussitas Kukruse tuletõrje seltsimahjas toimunud peol kahte kamraadi, kellest üks mõne päeva pärast suri. Sai 6 aastat sunnitööd. 1941 vaadati otsus kassatsioonikorras läbi ja kvalifitseeriti ümber. Uueks karistuseks määrati 3 aastat, mis tal selleks ajaka juba ära istutud. Seega soomustautoga teda vabastamas just ei käidud.
Tema sõjaaegsed vägiteod olid küll uudiseks, pärast vabanemist oli ta minu jaoks siiani kadunud kui vits vette. Ühes siinses postituses ära toodud eluaastad panevad küll pead vangutama - selliste eluviiside korral poleks talle nii pikka iga küll ennustada julenud.
Pole küll otseselt käsitletava teemaga seotud, aga võib-ola tasuks mainimist, et minu vanaisa oli samuti Varba Sass - kolonelleitnant Aleksander Varvas
tänud ette,
Mart Varvas
Varba Sass on minu kauge sugulane. Kuna tegelen oma sugupuu uurimisega, siis oleks ääretult tänulik, kui keegi oskaks öelda mõne sõna tema edasise (sõjajärgse) saatuse kohta. Või oskab juhatada mõne sobiliku lingi.
Olen arhiivis tutvunud ka tema vanglatoimikuga. Ööol vastu 1. maid 1937 pussitas Kukruse tuletõrje seltsimahjas toimunud peol kahte kamraadi, kellest üks mõne päeva pärast suri. Sai 6 aastat sunnitööd. 1941 vaadati otsus kassatsioonikorras läbi ja kvalifitseeriti ümber. Uueks karistuseks määrati 3 aastat, mis tal selleks ajaka juba ära istutud. Seega soomustautoga teda vabastamas just ei käidud.
Tema sõjaaegsed vägiteod olid küll uudiseks, pärast vabanemist oli ta minu jaoks siiani kadunud kui vits vette. Ühes siinses postituses ära toodud eluaastad panevad küll pead vangutama - selliste eluviiside korral poleks talle nii pikka iga küll ennustada julenud.
Pole küll otseselt käsitletava teemaga seotud, aga võib-ola tasuks mainimist, et minu vanaisa oli samuti Varba Sass - kolonelleitnant Aleksander Varvas
tänud ette,
Mart Varvas
"Minu au on truudus" (Pataljon Narva ajalugu I, teine trükk) andmetel siis:
sündinud 26.12.1915, surnud 1993. Pärit Vaivarast. EM 5 SS EL nr. 171. 5. kp. Sai Izjumi all haavata. Suri Maardus.
"Terasest tugevamad" (Pataljon Narva ajalugu II), lk. 435-436:
Elasime Ukraina külades. Seal olid suured külad nagu linnad. Kohalikud elanikud olid nurka surutud. Sõjaväelased asusid laiali mööda küla. Poisid olid ühele kohalikule mutile veidi pätti teinud. See läks kompaniiülemale kaebama. Kompanii võeti paigale ja mutt käis viirgude vahelt läbi: tunnistas igat meest, kas tunneb süüdlase ära. Sõdurid on kõik ühtemoodi, mine katsu varblastel vahet teha, kas see on see varblane või hoopis teine. Et tegu oli eestlastega, siis lasti ukraina mutil meie üksusele ülevaatust teha, sakslastega poleks seda juhtunud. Hiljem selgus, et süüdlane olevat olnud Varba Sass, kuulus möllu- ja naljamees. Tema olevat muti kana pihta pannud. kas oli see paigalevõtmine sama kanavarguse pärast või oli seal mõni muu põhjus, tagantjärele on raske selgitada. Järelejäänud mehed räägivad kõik Sassist kui legendist. Täpsemalt ei tea temast enam keegi. Ja kas Sass, kui ta elab, oma vägitegusid isegi mäletab? Sass olevat samale mutile pange pähe löönud - kas kaebamise pärast või oli tal veel muud pistmist, seda ei tea keegi (Varba Sass=Mihkel Roo, suri 1993 Tallinnas. Koostaja)
lk. 714: (Debica kantiinis) Nii mõnigi kord hakkasid sakslased meie laulu mõnitama või protesteerisid selle vastu, et meie mehi poolataridest ettekandjate poolt alati esmajärjekorras teenindati. Sellest tekkisid mõnedki kähmlused. Üks kõvem löömamees oli Varba Sass ehk Mihkel Roo (suri 1993. a. Tallinnas), kellele teised kaasa aitasid ja nii löödi üsna kiiresti "plats puhtaks".
sündinud 26.12.1915, surnud 1993. Pärit Vaivarast. EM 5 SS EL nr. 171. 5. kp. Sai Izjumi all haavata. Suri Maardus.
"Terasest tugevamad" (Pataljon Narva ajalugu II), lk. 435-436:
Elasime Ukraina külades. Seal olid suured külad nagu linnad. Kohalikud elanikud olid nurka surutud. Sõjaväelased asusid laiali mööda küla. Poisid olid ühele kohalikule mutile veidi pätti teinud. See läks kompaniiülemale kaebama. Kompanii võeti paigale ja mutt käis viirgude vahelt läbi: tunnistas igat meest, kas tunneb süüdlase ära. Sõdurid on kõik ühtemoodi, mine katsu varblastel vahet teha, kas see on see varblane või hoopis teine. Et tegu oli eestlastega, siis lasti ukraina mutil meie üksusele ülevaatust teha, sakslastega poleks seda juhtunud. Hiljem selgus, et süüdlane olevat olnud Varba Sass, kuulus möllu- ja naljamees. Tema olevat muti kana pihta pannud. kas oli see paigalevõtmine sama kanavarguse pärast või oli seal mõni muu põhjus, tagantjärele on raske selgitada. Järelejäänud mehed räägivad kõik Sassist kui legendist. Täpsemalt ei tea temast enam keegi. Ja kas Sass, kui ta elab, oma vägitegusid isegi mäletab? Sass olevat samale mutile pange pähe löönud - kas kaebamise pärast või oli tal veel muud pistmist, seda ei tea keegi (Varba Sass=Mihkel Roo, suri 1993 Tallinnas. Koostaja)
lk. 714: (Debica kantiinis) Nii mõnigi kord hakkasid sakslased meie laulu mõnitama või protesteerisid selle vastu, et meie mehi poolataridest ettekandjate poolt alati esmajärjekorras teenindati. Sellest tekkisid mõnedki kähmlused. Üks kõvem löömamees oli Varba Sass ehk Mihkel Roo (suri 1993. a. Tallinnas), kellele teised kaasa aitasid ja nii löödi üsna kiiresti "plats puhtaks".
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Wehrmacht.pri.ee
Erna-summer 1941
Väidetavalt väidetakse Ülo Jõgi raamatus "Erna legendid ja tegelikkus", et
Bernhard Viikand sündis 8.02.1910 Liibavis, eluk. Pärnu, oli enne "Ernaga" vabatahtlikku ühinemist juba varem Soomes tegutsenud ja "Sisu" üksuses teeninud.
Erna-summer 1941
Väidetavalt väidetakse Ülo Jõgi raamatus "Erna legendid ja tegelikkus", et
Bernhard Viikand sündis 8.02.1910 Liibavis, eluk. Pärnu, oli enne "Ernaga" vabatahtlikku ühinemist juba varem Soomes tegutsenud ja "Sisu" üksuses teeninud.
Viimati muutis Abramis, 05 Apr, 2010 9:11, muudetud 1 kord kokku.
Huvitav, et ta nii vähe sai? Isegi tänapäeval võib sihukese asja eest kuus aastat saada kui kohtunikul paha tuju on. Mulle on loetu põhjal jäänud mulje, et mõrtsukatöö eest sai toona kas surmanuhtluse või vähemalt hoopis pikema sroki.Ööol vastu 1. maid 1937 pussitas Kukruse tuletõrje seltsimahjas toimunud peol kahte kamraadi, kellest üks mõne päeva pärast suri. Sai 6 aastat sunnitööd.
Aga võimalik muidugi, et seal olid mingid muud asjaolud ja ehk teised ossid ise olid ka süüdi.
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline