Lugupeetavad militaarhuvilised!
Kuna olen Teie leheküljel esmakordselt, siis muidugi tere kõigile ja head uut aastat!
Alustuseks niipalju, et olen üks nendest, kellel on leping Saksa Sõjahaudade Rahvaliiduga ja Riigi Muinsuskaitseametiga välitööde tegemiseks eestis.
tegevust alustasime 92. a. Läbi oleme käinud sisuliselt kõik eesti lahingupaigad ja ka venemaa Volhovi-Demjanski piirkonna. Eelmisel suvel olid välitööd Lätis.
Kogu tegevuse jooksul oleme ümber matnud ca. 20 000 langenut.
Nagu aru saan on üsna suur hulk inimesi, kes tahaksid käia lahingupaikades, kuid puudub seaduslik alus. Seda kõike on võimalik väga lihtsalt luua ja juba mitmed aastad see süsteem ka toimib.
Kusagilt lugesin ka üsna negatiivseid arvamusi klubi Otsing kohta. Võin öelda niipalju, et kõik nende poolt leitud sakslased on kokku korjatud lubadega s.t. alati on olnud juures meie inimesed, kellel on ka vastav luba. Leitud sõdurid on isikuliselt zetoonide põhjal kindlaks tehtud ja maetud Narva Saksa Sõjaväekalmistule. Kuna sellest kirjutatud ei ole, siis on loomulik, et sellest ei teata.
Mis puudutab sõjaajalooklubi "Vironia", siis selle seltskonnaga ei ole vähemalt meil küll midagi rääkida. Kuna omame vastavaid lepinguid, siis lihtsalt selle seltskonnaga ei saa millestki rääkida.
Meil oleks välja pakkuda üks idee. Kui hea või halb see on, jääb Teie otsustada.
Kui tahate asja ajada seaduslikult, tuleksime ehk kokku ja arutaksime seda teemat. Kuulaksime ära ettepanekud ja otsustaksime koos, mida ja kuidas teha. Vastavalt kokkutuleku tulemustele võiksime kevadel teha ühe praktilise välilaagri, kus me annaksime huvilistele väljaõppe, kuidas tuleb üldse leitud säilmetega ümber käia, kuidas vormistada vajalik dokumentatsioon jne.
Kuna igasuguste otsingutega kaasnevad ka kulutused, siis iga leitud sakslase kohta on olemas teatav summa. See on ka igale leidjale vähemalt meie poolt välja makstud ( see summa on kehtestatud sakslaste endi poolt ).
On veel üks huvitav osa inimestest, kes arvavad, et kui minna Saksa Saatkonda, siis kohe hakkavad juhtuma imed-tulevad langenu rikkad sugulased, annavad Mersu jne-uskuge, see ei ole nii.
Annan Teile nüüd ülaltoodu järelmõtlemiseks aega ja jään arvamusi ootama.
Juhul, kui tekib kokkutuleku korraldamise vastu huvi, andke teada.
Lugupidamisega: V. Dreving
Välitöödest lahingupaikadel
Rõõm kuulda, et hr.Dreving ka suu lahti tegi.Vaevalt, et Saaremaa Muinsuskaitse Selts hakkab endale laipadega elatist teenima, aga samas ei saa välistada, et me kogemata veel mõne sakslase otsa satume.Seega kuluks koolitus ära küll.Siinkohal tahaks teada, kui kaugele on jõutud meie poolt suvel leitud sakslase isiku tuvastamisega ja huvi pärast küsiks, mis summast me ilma jäime?
Tõnu! E/M andmed on Saksamaale edastatud, aga isiku tuvastamisega võib neil seal teinekord aega kuluda.
Ville! See rahateema sissetoomine nüüd küll hea idee ei ole - niigi kiibitseb igasuguseid marutõbiseid loetamatul hulgal! Kes siin midagi teenima kavatseb hakata, see võiks kohe na*** tõmmata
Ja enne kui Sa siin suurt reklaami tegema hakkad, tuleks lahendada probleem nimega Th. Sc.
Ville! See rahateema sissetoomine nüüd küll hea idee ei ole - niigi kiibitseb igasuguseid marutõbiseid loetamatul hulgal! Kes siin midagi teenima kavatseb hakata, see võiks kohe na*** tõmmata
Ja enne kui Sa siin suurt reklaami tegema hakkad, tuleks lahendada probleem nimega Th. Sc.
Arnoldile.
Inimestele peab ju mingid kulud katma. Mis puudutab rahateemat, siis lähen algaval hooajal veelgi kaugemale.
Ei ole ju keegi suutnud seda sigatsemist säilmetega lõpetada. Mina vähemalt katsetan. Küll aga pakun välja kevadel 25 000 sellele, kes mõne venna sõjahauarüüstel tabab. Usu mind, tuleb hea jaht! Oled ju nõus, et huvilisi peaks koondama, et ei veetaks selliseid säilmeid, millile ei saa oskamatu ümberkäimise järel mingit ekspertiisi teha.
Th. Sc. on nii nagu ta on ja oleks ma lätlaste ettekannet kinnitanud, oleks ta juba töötu. Las olla pealegi, on vähemalt teada, mis mehega on tegu. Minul temaga eelmisel aastal probleeme ei olnud.
Inimestele peab ju mingid kulud katma. Mis puudutab rahateemat, siis lähen algaval hooajal veelgi kaugemale.
Ei ole ju keegi suutnud seda sigatsemist säilmetega lõpetada. Mina vähemalt katsetan. Küll aga pakun välja kevadel 25 000 sellele, kes mõne venna sõjahauarüüstel tabab. Usu mind, tuleb hea jaht! Oled ju nõus, et huvilisi peaks koondama, et ei veetaks selliseid säilmeid, millile ei saa oskamatu ümberkäimise järel mingit ekspertiisi teha.
Th. Sc. on nii nagu ta on ja oleks ma lätlaste ettekannet kinnitanud, oleks ta juba töötu. Las olla pealegi, on vähemalt teada, mis mehega on tegu. Minul temaga eelmisel aastal probleeme ei olnud.
Tegelik olukord on selline, et maapinnal enam eriti midagi ei olegi. Võetakse ikka maa seest ja järele jäetakse niisugune maastik, mis on aastakümneid rikutud ning ei valmista rõõmu maaomanikele. Sõrve on ju nii pahupidi pööratud ja mitte keegi ei tea mitte midagi.
"Suure ja sõbraliku naaberriigi" poegade järeltulijatega, kes seal oma sigadusi teevad, ei julge keegi õiendama minna, sest keegi ei ole kuulikindel. Ei otsita säilmeid, vaid träni ja võtku see roostes koli, kui see neile rõõmu valmistab. Võetakse ära ka zetoon ning sellejärel ei suuda langenut keegi tuvastada. Luud loobitakse laiali.
Kuidas kellelgi suhted rahaga on, see on iseküsimus. Ka mina ei teeni elatist selle teemaga nagu arvatakse.
Kui kedagi see koli, mis maa sees peidus on, niiväga huvitab, siis võin öelda, et infot olen selles osas korjanud 76. a. ja võin asjalike inimestega oma teadmisi jagada.
Paar aastat tagasi kaevati Ida-Virus otsijate poolt läbi 240 sõjavangi hauda. Mida loodeti ühelt sõjavangilt leida, ei tea. Kuu aega andis seda jama koristada.
"Suure ja sõbraliku naaberriigi" poegade järeltulijatega, kes seal oma sigadusi teevad, ei julge keegi õiendama minna, sest keegi ei ole kuulikindel. Ei otsita säilmeid, vaid träni ja võtku see roostes koli, kui see neile rõõmu valmistab. Võetakse ära ka zetoon ning sellejärel ei suuda langenut keegi tuvastada. Luud loobitakse laiali.
Kuidas kellelgi suhted rahaga on, see on iseküsimus. Ka mina ei teeni elatist selle teemaga nagu arvatakse.
Kui kedagi see koli, mis maa sees peidus on, niiväga huvitab, siis võin öelda, et infot olen selles osas korjanud 76. a. ja võin asjalike inimestega oma teadmisi jagada.
Paar aastat tagasi kaevati Ida-Virus otsijate poolt läbi 240 sõjavangi hauda. Mida loodeti ühelt sõjavangilt leida, ei tea. Kuu aega andis seda jama koristada.
Hea küll, aga mis edasi, tuuakse Sulle üks ära taotud vennike, mis Sa temaga pihta hakkadKüll aga pakun välja kevadel 25 000 sellele, kes mõne venna sõjahauarüüstel tabab. Usu mind, tuleb hea jaht
Vaevalt, et see rüüstamist vähendab
Teine asi, palju on ju selliseid, kes niisama kaevavd, lootuses midagi leida, no ja mis sellisest saab, kes kogemata haua peale juhtub:?:
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
vdreving kirjutas:Kuidas kellelgi suhted rahaga on, see on iseküsimus. Ka mina ei teeni elatist selle teemaga nagu arvatakse.
-----------------------
Kui kedagi see koli, mis maa sees peidus on, niiväga huvitab...
Hr. Dreving,
Tahaks küsida, miks Te selle teemaga tegelete?
Teine küsimus-
Usun, et Te siiski teate, et maa seest väljavõetava sõjakraami turu suurusjärk on tõenäoliselt 100des miljonites dollarites.
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kes siis peaks tegelema? On ju küll eestis olemas üks kõlava nimega liit, kellele riik igal aastal keskmiselt 1,5 miljonit sisse topib ja kes peaks nagu huvilisi koondama, kuid ümbermatmistöödel neid näha pole olnud.
Algselt polnudki üldse nii mõeldud, et suures mahus tegelema hakkame. Olid lihtsalt mõned vabadussõja hauad vaja taastada ja üks sammas püsti panna. Hiljem tulid juba saksa hauad, kuna oli tekkinud sellel alal tühik. Ka soovitasid meid sellele tegevusele saksamaal asuvad veteranide organisatsioonid. Ema ja isapoolsest suguvõsast jäid paljud teadmata kadunuks. Teemaga tegelemine andis palju võimalusi nende saatust selgitada. Tean näiteks nüüd, et üks vanaonu langes žitomiris tankiohvitserina ja tean ka, kus on tema haud. Emapoolne onu jäi lennuki piloodina kaduma jne.
Mis puudutab huvi lahingupaikade kohta, siis see on puhtajalooline, panin lihtsalt kirja inimeste mälestusi.
Olen ka juhtunud puhtjuhuslikult tööde käigus igasugusele sõjarauale peale, mis nüüdseks on omale koha leidnud eesti erinevates muuseumites. Turuhindu tean küll väga hästi, kuna igalpool on see ju hästi näha. See aga ei ole paraku minu asi, lihtsalt rahalisest vaatenurgast ei huvita igasugust rauda tassida.
Ei hakka siinkohal mingit jama ajama, et näiteks mingist peidikust mööda kõnnin, kui see mulle tee peale ette peaks jääma. Vaatan ikka millega tegemist ja millisele muuseumile seda kinkida. Kuna kaevan maad loaga ja kooskõlastatult, pole probleemi. Just andsin ära hunniku saksa dokumente Kolga-Jaani kooli muuseumile.
Üks kahest eestis olevas klaasimuuseumist kuulub mulle. Selle loomise käigus, tassiti mulle kokku kõikvõimalikke fotosid ja dokumente.
Kui kunagi läbi viitsid sõita, võid valida seda, mille vastu huvi tunned. Kingin.
Algselt polnudki üldse nii mõeldud, et suures mahus tegelema hakkame. Olid lihtsalt mõned vabadussõja hauad vaja taastada ja üks sammas püsti panna. Hiljem tulid juba saksa hauad, kuna oli tekkinud sellel alal tühik. Ka soovitasid meid sellele tegevusele saksamaal asuvad veteranide organisatsioonid. Ema ja isapoolsest suguvõsast jäid paljud teadmata kadunuks. Teemaga tegelemine andis palju võimalusi nende saatust selgitada. Tean näiteks nüüd, et üks vanaonu langes žitomiris tankiohvitserina ja tean ka, kus on tema haud. Emapoolne onu jäi lennuki piloodina kaduma jne.
Mis puudutab huvi lahingupaikade kohta, siis see on puhtajalooline, panin lihtsalt kirja inimeste mälestusi.
Olen ka juhtunud puhtjuhuslikult tööde käigus igasugusele sõjarauale peale, mis nüüdseks on omale koha leidnud eesti erinevates muuseumites. Turuhindu tean küll väga hästi, kuna igalpool on see ju hästi näha. See aga ei ole paraku minu asi, lihtsalt rahalisest vaatenurgast ei huvita igasugust rauda tassida.
Ei hakka siinkohal mingit jama ajama, et näiteks mingist peidikust mööda kõnnin, kui see mulle tee peale ette peaks jääma. Vaatan ikka millega tegemist ja millisele muuseumile seda kinkida. Kuna kaevan maad loaga ja kooskõlastatult, pole probleemi. Just andsin ära hunniku saksa dokumente Kolga-Jaani kooli muuseumile.
Üks kahest eestis olevas klaasimuuseumist kuulub mulle. Selle loomise käigus, tassiti mulle kokku kõikvõimalikke fotosid ja dokumente.
Kui kunagi läbi viitsid sõita, võid valida seda, mille vastu huvi tunned. Kingin.
Tänan!
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline