Välitöödest lahingupaikadel
Postitatud: 05 Jaan, 2006 18:09
Lugupeetavad militaarhuvilised!
Kuna olen Teie leheküljel esmakordselt, siis muidugi tere kõigile ja head uut aastat!
Alustuseks niipalju, et olen üks nendest, kellel on leping Saksa Sõjahaudade Rahvaliiduga ja Riigi Muinsuskaitseametiga välitööde tegemiseks eestis.
tegevust alustasime 92. a. Läbi oleme käinud sisuliselt kõik eesti lahingupaigad ja ka venemaa Volhovi-Demjanski piirkonna. Eelmisel suvel olid välitööd Lätis.
Kogu tegevuse jooksul oleme ümber matnud ca. 20 000 langenut.
Nagu aru saan on üsna suur hulk inimesi, kes tahaksid käia lahingupaikades, kuid puudub seaduslik alus. Seda kõike on võimalik väga lihtsalt luua ja juba mitmed aastad see süsteem ka toimib.
Kusagilt lugesin ka üsna negatiivseid arvamusi klubi Otsing kohta. Võin öelda niipalju, et kõik nende poolt leitud sakslased on kokku korjatud lubadega s.t. alati on olnud juures meie inimesed, kellel on ka vastav luba. Leitud sõdurid on isikuliselt zetoonide põhjal kindlaks tehtud ja maetud Narva Saksa Sõjaväekalmistule. Kuna sellest kirjutatud ei ole, siis on loomulik, et sellest ei teata.
Mis puudutab sõjaajalooklubi "Vironia", siis selle seltskonnaga ei ole vähemalt meil küll midagi rääkida. Kuna omame vastavaid lepinguid, siis lihtsalt selle seltskonnaga ei saa millestki rääkida.
Meil oleks välja pakkuda üks idee. Kui hea või halb see on, jääb Teie otsustada.
Kui tahate asja ajada seaduslikult, tuleksime ehk kokku ja arutaksime seda teemat. Kuulaksime ära ettepanekud ja otsustaksime koos, mida ja kuidas teha. Vastavalt kokkutuleku tulemustele võiksime kevadel teha ühe praktilise välilaagri, kus me annaksime huvilistele väljaõppe, kuidas tuleb üldse leitud säilmetega ümber käia, kuidas vormistada vajalik dokumentatsioon jne.
Kuna igasuguste otsingutega kaasnevad ka kulutused, siis iga leitud sakslase kohta on olemas teatav summa. See on ka igale leidjale vähemalt meie poolt välja makstud ( see summa on kehtestatud sakslaste endi poolt ).
On veel üks huvitav osa inimestest, kes arvavad, et kui minna Saksa Saatkonda, siis kohe hakkavad juhtuma imed-tulevad langenu rikkad sugulased, annavad Mersu jne-uskuge, see ei ole nii.
Annan Teile nüüd ülaltoodu järelmõtlemiseks aega ja jään arvamusi ootama.
Juhul, kui tekib kokkutuleku korraldamise vastu huvi, andke teada.
Lugupidamisega: V. Dreving
Kuna olen Teie leheküljel esmakordselt, siis muidugi tere kõigile ja head uut aastat!
Alustuseks niipalju, et olen üks nendest, kellel on leping Saksa Sõjahaudade Rahvaliiduga ja Riigi Muinsuskaitseametiga välitööde tegemiseks eestis.
tegevust alustasime 92. a. Läbi oleme käinud sisuliselt kõik eesti lahingupaigad ja ka venemaa Volhovi-Demjanski piirkonna. Eelmisel suvel olid välitööd Lätis.
Kogu tegevuse jooksul oleme ümber matnud ca. 20 000 langenut.
Nagu aru saan on üsna suur hulk inimesi, kes tahaksid käia lahingupaikades, kuid puudub seaduslik alus. Seda kõike on võimalik väga lihtsalt luua ja juba mitmed aastad see süsteem ka toimib.
Kusagilt lugesin ka üsna negatiivseid arvamusi klubi Otsing kohta. Võin öelda niipalju, et kõik nende poolt leitud sakslased on kokku korjatud lubadega s.t. alati on olnud juures meie inimesed, kellel on ka vastav luba. Leitud sõdurid on isikuliselt zetoonide põhjal kindlaks tehtud ja maetud Narva Saksa Sõjaväekalmistule. Kuna sellest kirjutatud ei ole, siis on loomulik, et sellest ei teata.
Mis puudutab sõjaajalooklubi "Vironia", siis selle seltskonnaga ei ole vähemalt meil küll midagi rääkida. Kuna omame vastavaid lepinguid, siis lihtsalt selle seltskonnaga ei saa millestki rääkida.
Meil oleks välja pakkuda üks idee. Kui hea või halb see on, jääb Teie otsustada.
Kui tahate asja ajada seaduslikult, tuleksime ehk kokku ja arutaksime seda teemat. Kuulaksime ära ettepanekud ja otsustaksime koos, mida ja kuidas teha. Vastavalt kokkutuleku tulemustele võiksime kevadel teha ühe praktilise välilaagri, kus me annaksime huvilistele väljaõppe, kuidas tuleb üldse leitud säilmetega ümber käia, kuidas vormistada vajalik dokumentatsioon jne.
Kuna igasuguste otsingutega kaasnevad ka kulutused, siis iga leitud sakslase kohta on olemas teatav summa. See on ka igale leidjale vähemalt meie poolt välja makstud ( see summa on kehtestatud sakslaste endi poolt ).
On veel üks huvitav osa inimestest, kes arvavad, et kui minna Saksa Saatkonda, siis kohe hakkavad juhtuma imed-tulevad langenu rikkad sugulased, annavad Mersu jne-uskuge, see ei ole nii.
Annan Teile nüüd ülaltoodu järelmõtlemiseks aega ja jään arvamusi ootama.
Juhul, kui tekib kokkutuleku korraldamise vastu huvi, andke teada.
Lugupidamisega: V. Dreving